„Tervishoid vajab pikka plaani ja selle kokkuleppimist ei saa enam edasi lükata. Tervisekassa eelarve jõuab defitsiiti juba ülejärgmisel aastal, kui lõpeb koroonakriisiga toimetulekuks antud tähtajaline lisarahastus. Senise ravikindlustussüsteemi jätkudes hakkab tervishoiuteenuste kättesaadavus veelgi vähenema,” ütles tervise- ja tööminister Peep Peterson.
Arenguseire Keskuse ekspert Magnus Piiritsa sõnul tõuseb tervishoiu alarahastus järjest aktuaalsemalt esile, kuna tervisekassa kulud kasvavad tuludest kiiremini. „Sisuliselt tegutseme täna kasvava defitsiidiga olukorras ning samal ajal on meil selge vajadus parandada raviteenuste kättesaadavust, lühendada ravijärjekordi ning vähendada inimeste omaosalust,” kommenteeris Magnus Piirits.
Seni on Tervisekassa eelarvet hoitud tasakaalus tähtajaliste lisarahastuste abil. Tervisekassa suur rahastusmuudatus toimus 2017. aastal, kui hakati sotsiaalmaksu maksma ka mittetöötavate pensionäride eest. Teine suurem muudatus toimus 2020. aastal, kui otsustati tähtajaline lisarahastus koroonakriisiga toimetulekuks, mis aitas hoida eelarvet tasakaalus, kuid lisarahastus kaob 2025. aastal.
Kohtumisel räägitakse ka tervishoiusektori kapitalikuludest ja tervishoiuvõrgu arengusuundadest. Tervishoiu kolmepoolne kohtumine on minister Peep Petersoni algatatud kolmepoolsete kohtumiste formaat, kus sotsiaalministeeriumi ning tervishoiu tööturu osapoolte esindajad saavad regulaarselt arutada aktuaalseid tervishoiu tööturu küsimusi. Kohtumisele on kutsutud Eesti Arstide Liidu, Eesti Õdede Liidu, Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliidu, Eesti Perearstide Seltsi ja Eesti Haiglate Liidu esindajad.
Tervishoiu rahastamise analüüsi vahetulemusi tutvustati Arenguseire Keskuse 22. veebruaril toimunud veebiseminaril, mis on järelevaadatav aadressil: https://arenguseire.ee/uudised/tervishoiu-rahastamise-probleem/. Veebiseminari ettekanded leiab: https://bit.ly/403ssmV