Projekti käigus koolitatakse välja 24 logopeedi, kes hakkavad toetama kuni 7-aastaste laste ja nende perede toimetulekut läbi praktiliste ja igapäevaellu rakendatavate suhtlusoskuste õpetamise. Projekti kaudu saavad abi ligi 60 last ja nende pere üle Eesti.
Programmi eesmärk on tugevdada lapse suhtlemisoskust, suurendada lapse eneseväljendusvõimalusi ning toetada lapsevanemate oskusi last igapäevaelus juhendada. Programmis osalevad vanemad õpivad, kuidas igapäevastes olukordades lapse suhtlemis- ja kõneoskust teadlikult toetada. Vanemad osalevad programmis grupipõhiselt ning kohtumised toimuvad 12 nädala jooksul.
Tegemist on rahvusvaheliselt ja mitmetes teistes riikides laialt kasutatavate Hanen Centre´i programmide „More Than Words“ ja „It Takes Two to Talk“ pilootprojektiga.
„Praktikas näeme, et lapse suhtlus- ja keeleoskuse areng vajab järjepidevat tuge ning vanemate roll selles protsessis on võtmetähtsusega. Need programmid annavad peredele väga konkreetsed ja igapäevaelus rakendatavad tööriistad, mis aitavad last toetada loomulikes olukordades,“ märkis Logopeediakliiniku juhataja Riin Naestema. „Sellise lähenemise süsteemse rakendamise eesmärk on ka tõsta logopeedilise teenuse kvaliteeti ning mõju.“
Tõenduspõhiste programmide piloteerimine annab Eesti spetsialistidele uued tööriistad, et pakkuda kvaliteetset ja sihipärasemat tuge lastele ja peredele.
Sotsiaalministeeriumi projektijuhi Krista Järve sõnul aitavad programmid vanematel paremini mõista, kuidas oma lapse arengut igapäevaelus toetada. „Kui lapsel on keeruline oma soove ja vajadusi väljendada või teistega suhelda, võib see tekitada pinget nii lapses kui ka vanemas. Programmid aitavad vanematel õppida, kuidas toetada lapse suhtlemist loomulikes olukordades ja muuta suhtlemine lapse jaoks lihtsamaks,“ selgitas Järv.
Autismispektrihäire ja kõne hilistumine mõjutavad lapse suhtlemist, õppimist ja igapäevast toimetulekut ning võivad suurendada ka pere koormust. Katseprojekti käigus hinnatakse, kuidas Haneni programmid Eesti teenussüsteemi ja perede vajadustega sobivad. Projekti viib ellu Logopeediakliinik ja programmide sobivust Eesti oludes hindab Haap Consulting. Esmalt alustatakse logopeedide väljaõppe ja ettevalmistavate tegevustega, seejärel kaasatakse programmi pered.
Järve sõnul on eesmärk pakkuda peredele varajast ja tõenduspõhist tuge. „Katseprojektis jõuab programm piiratud hulga laste ja peredeni pilootgruppides, kuid eesmärgiks on juurutada lapsevanemaid kaasavat ning grupipõhist lähenemist, mis toob püsivamad tulemused. See tähendab spetsialistide toetamist teistsuguse lähenemise rakendamisel ning nende ressursi kasutamisel. Programmide katseprojekti teostatavuse uuringuga soovime hinnata, kuidas saame programme püsivalt meie teenussüsteemis kasutada,“ täpsustas Järve.
Programmi rakendamist hindava Haap Consultingu projektijuht Merle Purre-Org rõhutab, et oluline on hinnata mitte ainult seda, kas programm on tõenduspõhine, vaid ka seda, kuidas sobitub see Eesti praktikasse. „Millised on sekkumise rakendamise võimalused, kitsaskohad ja vajalikud kohandused. Selleks aitab pilootprojekt koguda väärtuslikku teadmist ja teha vajalikud otsused edasiseks rakendamiseks,“ ütles Purre-Org.
Programmide rakendamine, teostatavuse uuringu läbiviimine ning kohandamine Eesti vajadustele vastavaks on osa Sotsiaalministeeriumi tegevustest, mille eesmärk on arendada mitmekülgse abivajadusega lastele abivajaduse süvenemist ennetavaid ja vajaduspõhist tuge pakkuvaid teenuseid.
Katseprojekt kestab 2027. aasta keskpaigani. Projekti tegevusi rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi toetuse andmise tingimuste „Mitmekülgse abivajadusega lastele teenuste väljatöötamine ja arendamine“ raames.
