Sotsiaalminister Karmen Jolleri sõnul on vähitõrje üks Eesti tervishoiu suuremaid väljakutseid. „Pahaloomulised kasvajad põhjustavad pea veerandi kõigist surmadest. Samas on vähk üha enam krooniline haigus, mille õigeaegse avastamise korral elatakse aastaid ja aastakümneid. Seda enam on oluline, et vähi ennetuses ja ravis teevad koostööd väga erinevate valdkondade eksperdid,” ütles Joller. „Meil on vähitõrje tegevuskava elluviimisel veel palju teha, kuid mitmed väga olulised sammud on juba ellu viidud. Ühe näitena saavad HPV vastu tasuta vaktsiini nüüd ka poisid, ka sõeluuringutes osalemise kasv teeb rõõmu.”
Vahehindamise käigus analüüsiti 215 tegevust. Neist 13% on rakendunud süsteemselt, 41% osaliselt ning 45% ei ole siiani rakendunud. Tegemist on senini põhjalikuma ülevaatega Eesti riikliku vähitõrje strateegia rakendamisest.
Vahehindamise eesmärk
„Eesti vähitõrje tegevuskava 2021–2030“ on riiklik strateegiadokument, mis hõlmab kogu vähiteekonda – ennetusest ja varajasest avastamisest kuni ravi, järelravi, taastusravi ja palliatiivse abini. Tegevuskava eesmärk on vähendada vähki haigestumist ja suremust ning parandada vähiga elavate inimeste elukvaliteeti, tagades patsiendikeskse, teaduspõhise ja üleriigiliselt koordineeritud vähitõrje.
Vahehindamine viidi läbi poole tegevuskava kehtivusaja möödudes, et anda sõltumatu ja süsteemne hinnang senisele edenemisele, tuvastada peamised takistused ning sõnastada otsused, mis on vajalikud tegevuskava teise poole edukaks elluviimiseks.
Edusammud ennetuses ja süsteemi arendamises
Raport toob esile mitmeid positiivseid arenguid. Ennetuses on laienenud HPV-vastane vaktsineerimine ka poistele ning sõeluuringutes osalemise määr on kasvanud 62–65 protsendini. Need sammud loovad eeldused vähi varasemaks avastamiseks ja haigestumuse vähendamiseks pikemas perspektiivis.
Olulisteks struktuurseteks arenguteks peetakse vähitõrje juhtrühma ja sõeluuringute juhtrühma loomist ning Eesti vähitõrje võrgustiku asutamist. Samuti on algatatud mitmeid arendusi, sealhulgas vähiandmete juhtimislaua loomine, kopsuvähi standardiseeritud raviteekonna pilootprojekt Tartus ning kodulähedase süsteemravi pakkumine mitmes maakonnas. Raporti hinnangul on nende sammudega loodud vajalik vundament edasiseks süsteemseks arenguks.
Peamised kitsaskohad: juhtimine, andmed ja inimesed
Samas toob vahehindamine esile kolm läbivat probleemi, mis takistavad tegevuskava täismahus elluviimist. Esiteks on vastutus ja juhtimine hajunud mitme asutuse vahel, mistõttu puudub selge tervikvastutus. Teiseks on vähivaldkonna andmesüsteemid killustunud, mis raskendab nii otsuste tegemist kui ka raviteekondade tulemuslikkuse hindamist. Kolmandaks on vähivaldkonna inimressurss jõudnud kriitilise piirini.
Raport rõhutab onkoloogide, radioloogide, patoloogide ja meditsiinifüüsikute nappust. Uute teenuste käivitamine ning olemasolevate säilitamine sõltub sageli üksikutest spetsialistidest ja nende isiklikust pühendumusest. Samuti on piiratud onkoloogiaõdede erialapõhine väljaõpe Eestis. Need kitsaskohad selgitavad, miks paljud arendused on jäänud ellu viimata – need on tuginenud spetsialistide initsiatiivile põhitöö kõrvalt.
Kuus soovitust järgmiseks etapiks
Vahehindamise keskne tulemus on kuus läbivat soovitust, mis hõlmavad kogu vähitõrje tegevuskava:
- selge omaniku ja püsirahastuse tagamine,
- realistlikum planeerimine ja kitsaskohti lahendavad töörühmad,
- andmepõhine juhtimine,
- inimressursi ja innovatsiooni süsteemne planeerimine,
- patsiendikeskse ja ühtlustatud raviteekonna arendamine,
- ennetuse ja sõeluuringute edasine tugevdamine.
Eesti vähitõrje võrgustiku EstCAN juht Kadi-Liis Veiman lisas: „Vahearuanne ei ole hinnang sellele, kas ja kui palju on keegi pingutanud. Küsimus on, kuidas edasi teha nii, et hea tahe kohtuks struktuuriga, mis vastab vähiprobleemi suurusele. Kuus soovitust haaravad kogu vähitõrje ulatust juhtimisest ja rahastusest kuni patsiendi raviteekonnani ning on omavahel tihedalt seotud. Näiteks ilma püsiva rahastuse ja selgema juhtimiseta ei ole võimalik korraldada inimressurssi ega juhtida andmeid, ning ilma andmeteta ei saa hinnata raviteekondade tulemuslikkust.”
Järgmised sammud
Vahehindamise tulemused esitatakse vähitõrje juhtrühmale ja Sotsiaalministeeriumile ning nende põhjal koostatakse järgmise perioodi rakenduskava. Eesmärk on liikuda projektipõhistelt lahendustelt püsiva ja toimiva vähitõrje süsteemi suunas.
Eesti vähitõrje tegevuskava kehtib aastani 2030 ning vahehindamise tulemused loovad aluse otsustele, mis määravad, kui tõhusalt suudab Eesti järgnevatel aastatel vähki ennetada, varem avastada ja paremini ravida.
Eesti vähitõrje tegevuskava 2021–2030 vahehindamise viisid läbi Causalis OÜ ja Mõttekoda Praxis.
