<div id="seckit-noscript-tag"> Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.

Vanemahüvitise ja tervishoiu rahastamise seadusemuudatuste arutelu jätkub Riigikogus

26.09.2024 | 09:33

Valitsus kiitis 25. septembri istungil heaks ja saadab Riigikogule arutamiseks eelnõu, millega muudetakse vanemahüvitise ülempiiri ja tõhustatakse tervishoiu rahastamist, et viia see kooskõlla riigi rahaliste võimalustega.
  • Tuleb uus vanemahüvitise ülempiir

Perehüvitiste seaduse muudatustega vähendatakse alates 1. jaanuarist 2026. a vanemahüvitise ülempiiri senise kolmekordse üle-eelmise kalendriaasta keskmise sotsiaalmaksuga maksustatava tulu asemel kahekordsele, sh kehtestatakse ülempiir ka ema vanemahüvitisele. Vanemahüvitise ajal töötamise eest edaspidi hüvitist ei vähendata.  

Kiiresti kasvanud palkade tulemusel on vanemahüvitise ülempiir 2024. aastal 4733,53 eurot kuus. Keskmine välja makstud vanemahüvitis on samas 1584,6 eurot. Kümne aasta jooksul on vanemahüvitiste eelarve kasvanud 165 miljonilt 394 miljonini 2024. aastal (suvise prognoosi järgi kujuneb tegelikuks kuluks 359 miljonit), 2025. aastal on eelarve ligi 364 miljonit.  

Muudatuste eesmärk on, et riik suudaks ka edaspidi pakkuda kõikidele lapsevanematele võimalust veeta poolteist aastat lapsega kodus.  

  • Üle 3-aastase lapsega koduse vanema ravikindlustus muutub 

Sotsiaalmaksuseaduse muudatustega lõpetatakse alates 1. jaanuarist 2026. a riigipoolse sotsiaalmaksu maksmine kindlustatud isiku mittetöötava abikaasa või registreeritud elukaaslase eest, kes kasvatab ühte või kahte 3–8-aastast last või kolme kuni kuut last, kellest ükski pole noorem kui 8-aastane. 

Muudatus mõjutab 1051 inimest, kellel on võimalik sõlmida vabatahtlik ravikindlustusleping, pöörduda töötukassasse või asuda tööle. Tööturul osalemine tagab vanematele edaspidi lisaks ravikindlustusele ka pensioni- ja töötuskindlustuse. 

Muudatus ei puuduta alla 3-aastast last kasvatavaid ning kuni 8-aastast last kasvatavaid lasterikaste perede vanemaid, kelle eest riik jätkab sotsiaalmaksu maksmist.  

  • Haigus- ja hooldushüvitistele hakkab kehtima ülempiir 

Ravikindlustuse seaduse muudatusega kehtestatakse alates 1. jaanuarist 2026.a Tervisekassa makstavatele haigus- ja hooldushüvitistele ülempiir – üle-eelmise kalendriaasta kahekordne keskmine sotsiaalmaksuga maksustatud tulu. 

Selleks, et mitte vähendada hüvitisi kõigi inimeste jaoks, on valitsus otsustanud seada ülempiiri, mis puudutab umbes 10% palgasaajatest. Puudujäägiga maadleva ravikindlustuse eelarvesse toob muudatus aastas ca 4 miljonit eurot kokkuhoidu. Haigus- ja hooldushüvitiste kulud on praegu ligi 150 miljonit eurot, kusjuures kulud on viimase kümne aastaga palgakasvu mõjul suurenenud 92 miljoni võrra.  

Tööandja makstava haigushüvitise osale (4–8 päev) ülempiir ei kohaldu. Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ja sotsiaalmaksuseaduse muudatused võimaldavad tööandjatel ja FIE-del sotsiaalmaksuvabalt kompenseerida töötajatele ajutise töövõimetuse hüvitise ülempiiri ja saamata jäänud töötasu vahe. 

  • Omaosaluskoormuse ümber jaotamine 

Kvaliteetse tervishoiuteenuse pakkumise jätkamiseks tõusevad 2025. aastast retsepti-, visiidi- ja voodipäevatasud, mis on suures osas püsinud muutumatuna üle 10 aasta.   

Ravikindlustuse seaduse muudatustega nähakse ette ravikindlustatud isiku retsepti omaosaluse alusmäära suurenemine 2,50-lt eurolt 3,5 eurole alates 1. jaanuarist 2025. a.  

Alates 1. aprillist 2025. a suureneb ambulatoorse eriarstiabi visiiditasu 5-lt eurolt 20 euroni ja haigla voodipäevatasu suureneb 2,5-lt eurolt 5-le eurole. Erand kõrgemast visiiditasust nähakse ette haavatavamatele elanike rühmadele (toimetulekutoetuse saajad, vähenenud töövõimega inimesed, alla 19-aastased lapsed, lapseootel naised, üle 63-aastased, töötud), kellel jääb visiiditasuks 5 eurot. See tähendab, et omaosaluskoormuse muudatustel lähtume ühtlasi ka OECD soovitustest, et tõhustame ja samas kaitseme haavatavamas olukorras inimesi.  

Korduvvastuvõttude vajaduse korral, kui ambulatoorse eriarstiabi osutaja jätab kindlustatud isiku jälgimisele või ravile, tohib edaspidi visiiditasu maksmist nõuda isikult kord aastas. Sarnased õigused ja piirangud visiiditasude nõudmisel hakkavad edaspidi kehtima ka tervishoiutöötajaga võrdsustatud isikule (füsioterapeut, kliiniline psühholoog ja logopeed), kes osutab iseseisvalt ambulatoorset tervishoiuteenust pere- või eriarstiabi osutaja saatekirja alusel. 

Statsionaarse õendusabi puhul on kavas omaosaluskoormust inimestele vähendada. Õendusabis on inimeste jaoks kõige suurem omaosalus – 36-päevase ravi eest peab inimene täna maksma oma taskust 804 euro. Planeeritava muudatuse tulemusena väheneb hind inimeste jaoks üle 260 euro. See puudutab ligi 14 000 inimest, kellest enamik on pensioniealised. 

  • Tervisekassa reservide kasutuselevõtt 

Tervisekassa seaduse muudatusega antakse nõukogule õigus otsustada tervishoiuteenuste eelarve puudujäägi katmine jaotamata tulemist senises suuremas mahus. Jaotamata tulemi kasutuselevõtu otsustab jätkuvalt Tervisekassa nõukogu juhatuse ettepanekul.  

  • Tagasinõudeõigus Tervisekassale 

Tervisekassale antakse õigus nõuda ravikindlustamata inimesele arstiabi osutamisega seotud tervishoiukulud tagasi isikutelt, kes on vastutavad vältimatu abi vajaduse tekkimise eest (nt kehavigastuse tekitamine ravikindlustamata isikule). Samuti saab Tervisekassa tagasinõudeõigust kasutada nt liiklusõnnetuse põhjustaja kindlustusandja suhtes ja Eesti Liikluskindlustuse Fondi suhtes, kui liiklusõnnetus põhjustati kindlustamata või tuvastamata sõidukiga. Muudatus on vajalik, et tõhustada ravikindlustusvahendite kasutust. Puudutab ca 700 isiku raviarvete kulusid kokku ca 660 000 eurot aastas; 

  • 2025. aastast on sotsiaalkindlustusameti menetlustähtajad pikemad – esita taotlused aegsasti 
  1. jaanuarist 2025. a pikenevad sotsiaalkindlustusameti erinevate menetluste maksimaalsed tähtajad, et tulla toime personalikärbetega ja säilitada samas töö kõrge kvaliteet.

Puude raskusastme tuvastamise maksimaalne tähtaeg pikeneb 15 päevalt 30 tööpäevani, millele võib lisanduda kuni 10 tööpäeva toetuse määramiseks. Pensionide ja perehüvitiste taotluste menetlemise tähtajad pikenevad samuti 30 tööpäevani. Lisaks, pensionide ja sotsiaaltoetuste väljamaksmine toimub 2025. aastast iga kuu 5. kuupäevale järgneva kahe tööpäeva jooksul.   

Tegemist on maksimaalsete tähtaegadega ja enamasti toimub menetlus kiiremini. Taotlused tasub siiski esitada aegsasti, et vältida katkestusi vajaliku abi saamisel.  

Igas kuus taotleb pensioni ligi 1000 ja perehüvitisi 6000 inimest, puude raskusastet hindab aastas ca 57 000 inimest.   

Seaduseelnõu muudatuste kogumõju riigieelarvele kulude kokkuhoiuna on 2025. aastal 0,16 miljonit, 2026. aastal 18,48 miljonit, 2027. aastal 29,14 miljonit ja 2028. aastal 35,43 miljonit eurot. Kokku hoitud rahalised vahendid suunatakse riigieelarve positsiooni parandamiseks. 2025. aastal lisanduvad seaduse rakendamisega seoses täiendavad IT-arenduste kulud 440 tuhande euro ulatuses. 

Karin Veskimäe

Kommunikatsioonijuht