Vaata festivalile tagasi
Osalejate rahulolu festivaliga 4,56 / 5
“Üks väheseid valdkonnaüritusi, kus kohtuvad päriselt kõik olulised osapooled.”
— Osaleja, kohalik omavalitsus
“Sain mitmeid uusi kontakte ja ideid, mida oma organisatsioonis edasi arendada.” — Osaleja, riigiasutus
“Messiala oli sisukas ja mitmekesine. Kõikide lahendustega ei jõudnudki päeva jooksul tutvuda.” — Osaleja, teenuseosutaja
“Heaolutehnoloogiate festivalist on kujunemas oluline kohtumispaik kogu sektorile.” — Osaleja, tehnoloogiaettevõte
Festivali videod
Karmen Jolleri avaintervjuu Urmas Vainoga
Sanna Kuoppamäki | Robotid ja tehisintellekt eakate hoolduses (EST subtiitritega)
Katrin Kangur ja Tarmo Kurves | AI ja robotid hoolduses: kus on piir?
Ruth-Helene Melioranski | Kuidas arendada hoolivat tehnoloogiat?
Kitty Kubo | Heaolutehnoloogiate innovatsiooniprogramm ja I taotlusvooru tulemused
Heaolutehnoloogiate innovatsiooniprogrammi I vooru projektide lühiesitlused
Niels Heuer | Ennetav digirehabilitatsioon eakate koduhoolduses (EST subtiitritega)
Gertu Sõerunurk | Südamehaigete kaugtaastusravi: projektist teenuseni
Fredy Lumi ja Kairiin Nuudi | Kuidas muuta kaughooldus jätkusuutlikuks?
Hanna Vseviov, Hanna-Maria Trei ja Dr. Ott Velsberg | Päeva kokkuvõttev arutelu
Festivali päevakava
09.00 - 10.00
Hommikukohv, messi- ja kohtinguala avatud
10.00 - 11.30
I osa: Ühendades tehnoloogia võimalused ja kasutajate vajadused
Tervitussõnad sotsiaalminister Karmen Jollerilt
Uued tegijad mänguväljal: robotid ja tehisintellekt eakate hoolduses
Sanna Kuoppamäki, Stockholmi KTH Kuningliku Tehnoloogiainstituudi kaasprofessorKuidas kujunevad ümber töö- ja otsustusprotsessid, rollid, vastutus ja eetilised normid, kui suhtlusrobotid ning tehisintellekt saavad eakate hoolduse igapäevaseks osaks? Ettekande fookuses oli Põhjamaade kogemus nende muutustega kohanemisel ning hooldekande korraldamine ja juhtimine vananevates ühiskondades tööjõupuuduse tingimustes. Tutvu ettekande slaidikavaga.
Peegeldus Eesti ekspertidelt Katrin Kangur, Tallinna Tehnikaülikooli IT Kolledži teadur
Tarmo Kurves, Tallinna Koduteenuse Keskuse juhatajaMillise piirini me anname abivajavate inimeste abistamise tehisintellekti ülesandeks? Kuidas kasutada roboteid ja tehisintellekti nii, et hooldus muutuks inimlikumaks, mitte inimkaugemaks?
Kuidas arendada hoolivat tehnoloogiat?
Ruth-Helene Melioranski, Eesti Kunstiakadeemia teadur ja sotsiaalse disaini ekspertEttekanne tutvustas arenduspõhimõtteid, mis seovad disaini, tehnoloogia ja teenusekorralduse üheks tervikuks ning pakkus suuniseid selle kohta, kuidas digilahendusi kujundada ja rakendada viisil, mis toetaks funktsionaalset võimekust, autonoomiat, väärikust ja osalust. Tutvu ettekande slaidikavaga.
11.30 - 12.00
Kohvipaus, messi- ja kohtinguala avatud
12.00 - 13.30
II osa: Heaolutehnoloogiate kasutuselevõtu kiirendamine
Heaolutehnoloogiate innovatsiooniprogrammist ja esimese taotlusvooru tulemustest
Kitty Kubo, Sotsiaalministeeriumi sotsiaalteenuste innovatsiooni ja tehnoloogia juht.Sotsiaalministeerium käivitas aasta alguses neli aastat kestva programmi, mille eesmärk on Eesti tervise- ja hoolekandesüsteemis heaolutehnoloogiate kasutuselevõttu kiirendada. Programm pakub potentsiaalselt mõjusatele, jätkusuutlikele ja skaleeritavatele lahendustele rahastust ja keskset innovatsioonituge kogu teekonnal ideest kasutuselevõtuni. Programmi eelarve on ligi 16 miljonit eurot ja praeguseks on selgunud esimese taotlusvooru tulemusel toetust saanud projektid. Kitty Kubo tutvustas innovatsiooniprogrammi eesmärki, oodatavat tulemust ja rakendamise esimesi tulemusi ja taipamisi. Tutvu ettekande slaidikavaga.
- Toetust saanud meeskonnad esitlesid, milliseid tervise- ja hoolekandevaldkonna probleeme tehnoloogiate abil lahendama asutakse. Tutvu esimese taotlusvooru toetuse saajatega.
13.30 - 14.30
Lõunapaus, messi- ja kohtinguala avatud
14.30 - 16.30
III osa: Kogemuslood heaolutehnoloogiate arendamisest
Hooldusest iseseisva toimetulekuni: ennetav digirehabilitatsioon osana eakate koduhooldusest
Niels Heuer, DigiRehab kaasasutaja ja tegevjuht, TaaniEttekanne tutvustas DigiRehabi kogemust ennetava digirehabilitatsioonilahendusena, mida on rakendatud Põhjamaade omavalitsustes eakate koduhoolduse osana. Taani ja teiste Põhjamaade näidetele tuginedes käsitletakse, kuidas regulatiivsed muudatused, omavalitsuste motivatsioon ja teenusmudelid loovad eeldused ennetavate lahenduste kasutuselevõtuks, kuidas tõendada digirehabilitatsiooni mõju eakate iseseisvale toimetulekule ja hooldusvajaduse vähenemisele ning millised organisatsioonilised ja inimlikud tegurid määravad selle, kas lahendus saab teenuse igapäevaseks osaks või jääb piloodiks. Tutvu ettekande slaidikavaga.
Kuidas jõuda ideest päris teenuseni? Südamehaigete kaugtaastusravi teenusmudeli arendamise kogemus
Gertu Sõerunurk, Tartu Ülikooli kliinikumi projektijuhtPaljud uudsete lahenduste arendamiseks algatatud innovatsiooniprojektid jäävadki projektideks. Tartu Ülikooli Kliinikum südamehaigete kaugtaastusravi on üks neist vähestest, mis murdis sellest ringist välja. Mõne aastaga kasvas ravi kättesaadavuse parandamiseks loodud projektist tehnoloogiapõhine teenus, mis on alates 1. aprillist Tervisekassa hinnakirjas, Kliinikumis igapäevases kasutuses ning sillutab teed üle-eestiliseks rakenduseks. Millised otsused, takistused ja edutegurid määravad, kas projektist saab süsteemi muutev teenus? Tutvu ettekande slaidikavaga.
Kahe valla kogemus kaughooldusega: kuidas teha nii, et teenus oleks jätkusuutlik? Fredy Lumi, Viljandi valla täisealiste heaolu peaspetsialist
Kairiin Nuudi, Saku valla sotsiaalhoolekandeteenistuse projektijuht
Mitmes Eesti vallas on parasjagu käimas teenuse arendamise projektid, kus katsetatakse heaolutehnoloogia lahenduste rakendamist koduhoolduses. Kuidas erinevad vallad sellele lähenenud on ja mida praktika käigus teada saanud, jagasid Viljandi ja Saku valla projektijuhid. Tutvu ettekande slaidikavaga.Päeva kokkuvõttev arutelu Hanna Vseviov, Sotsiaalministeeriumi asekantsler
Hanna-Maria Trei, Elora digimuutuste juht
Dr. Ott Velsberg, Tony Blair Institute'i andmevaldkonna juht
16.30 - 17.30
Võrgustumine koos suupistete ja jookidega messi- ja kohtingualal
Päeva modereeris Urmas Vaino
Esinejad
Karmen Joller
Karmen Joller on Eesti sotsiaalminister. Ta vastutab rahva tervise kaitse, tervishoiu ja tervisesüsteemi arendamise, ravikindlustuse ning sotsiaalse turvalisuse ja heaolu küsimuste eest. Perearstina on ta seisnud ennetusele suunatud tervishoiu, terviseteadlikkuse suurendamise ning patsiendikeskse arstiabi eest. Need on tema jaoks olulised valdkonna ka täna ministrina – seejuures peab ta eriti oluliseks innovatsiooni ja tehnoloogia rolli neis valdkondades.
Sanna Kuoppamäki
Sanna Kuoppamäki töötab Stockholmi KTH Kuningliku Tehnoloogiainstituudi kaasprofessorina, kus ta uurib, kuidas tehnoloogiate abiga toetada eakate inimeste tervist ja heaolu. Tema töö keskmes on AI-põhised lahendused, alates suhtlusrobotitest kuni kantavate seadmete ja mobiilirakendusteni. Oma teadustöösse kaasab ta lõppkasutajatena eakaid ja teisi sihtrühmasid, et muuta tehnoloogiate disain võimalikult kasutajate vajadustest lähtuvaks.
Katrin Kangur
Katrin Kangur on Tallinna Tehnikaülikooli IT Kolledži teadur. Katrini teadushuvi fookuses on tehisintellekt ja suhtlusrobotid tervishoius, hoolekandes ja eakate heaolu toetamisel. Eeskätt tegeleb ta sellega, kuidas sellised tehnoloogiad päriselt kasutusse jõuavad, hõlmates nii digioskusi ja muutuste juhtimist kui ka eetika-, õigus- ja usaldusküsimusi.
Tarmo Kurves
Tarmo Kurves on Tallinna Koduteenuse Keskuse juhataja. Tema töö keskmes on abi ja juhendamist vajavate inimeste iseseisva toimetuleku toetamine koduses keskkonnas ning kogukonnapõhiste sotsiaalteenuste arendamine, sealhulgas tehnoloogiliste abivahendite ja infosüsteemide rakendamine teenuste korraldamisel.
Ruth-Helene Melioranski
Ruth-Helene Melioranski on Eesti Kunstiakadeemia sotsiaalse disaini ekspert ja õppejõud, kelle fookuses on ühiskondlike väljakutsete ületamine disaini abil. Paralleelselt nii strateegilise ja teenusedisaini praktiku kui teadurina tegutsedes, pakuvad talle eriliselt huvi projektid, kus tuleb mõista kompleksseid ja keerulisi probleeme ning inimestele tähenduslikke lahendusi arendada.
Kitty Kubo
Kitty Kubo veab Sotsiaalministeeriumis eest Heaolutehnoloogiate innovatsiooniprogrammi, mille eesmärk on kiirendada Eestis uudsete lahenduste kasutuselevõttu tervishoius ja hoolekandes. Kitty töö keskmes on innovatsiooni rakendamise toetamine, avaliku ja erasektori koostöö edendamine ning tehnoloogiapõhiste teenusemudelite kasutuselevõtu soodustamine.
Niels Heuer
Niels Heuer on Taanist pärit heaolutehnoloogia ettevõtte DigiRehab kaasasutaja ja tegevjuht. DigiRehab on digirehabilitatsiooni platvorm, mida kasutatakse laialdaselt Taani ja ka teiste Põhjamaade omavalitsustes eakate koduhoolduse osana, et toetada iseseisvat toimetulekut ja ennetada või edasi lükata intensiivsema hooldusvajaduse tekkimist. Nielsil on pikaajaline kogemus koostöös omavalitsuste ja hoolekandesüsteemidega ning digilahenduste rakendamisel avalikus sektoris.
Gertu Sõerunurk
Gertu Sõerunurk on projektijuht Tartu Ülikooli Kliinikumis, kus ta tegeleb tervishoiu arendusprojektide elluviimisega ning uute lahenduste juurutamisega kliinilises keskkonnas. Tema töö fookuses on innovatsiooni rakendamine praktikas, koostöö erinevate osapooltega ning tervishoiuteenuste kvaliteedi ja kättesaadavuse parandamine.
Fredy Lumi
Fredy Lumi on Viljandi Vallavalitsuse täisealiste heaolu peaspetsialist. Tema töö keskmes on kohaliku omavalitsuse sotsiaalteenuste, koduteenuse ja koolitusmudelite arendamine. Tartu Ülikooli haridusinnovatsiooni magistriõpingutes on Fredy uurinud, mis aitab koolitussekkumistel sotsiaalvaldkonnas päriselt mõju saavutada ja tööpraktikasse püsima jääda. Heaolutehnoloogiate puhul huvitab teda eelkõige see, kuidas tehnoloogilised lahendused jõuaksid projektidest igapäevasesse praktikasse ning toetaksid nii abivajajaid, lähedasi kui ka eesliinitöötajaid.
Kairiin Nuudi
Kairiin Nuudi on Saku Vallavalitsuse projektijuht, kes veab Euroopa Liidu kaasrahastatud projekti Saku sotsiaalteenuste arendamiseks ja uuenduslike lahenduste katsetamiseks. Koostöös teenusepakkujatega kaardistab ja hindab Kairiin koos oma meeskonnaga turul pakutavate tehnoloogiate sobivust ning nende tegelikku mõju inimeste igapäevaelule ja heaolule.
Hanna Vseviov
Hanna Vseviov on Sotsiaalministeeriumi sotsiaalala asekantsler, kelle vastutusalasse kuuluvad laste ja perede heaolu, hoolekande korraldus ning hüvitiste ja pensionisüsteemi toimimine. Ta on ka heaolutehnoloogiate teema eestvedaja ministeeriumis, panustades sellesse, et tehnoloogilised ja andmepõhised lahendused toetaksid inimkesksete sotsiaalteenuste arengut.
Hanna-Maria Trei
Hanna-Maria Trei on õendushaiglate ja hooldekodude grupi Elora digimuutuste juht, kelle fookuses on kasutajakesksete digilahenduste rakendamine tervishoius. Oma töös ühendab ta kliinilise vaate, teenusedisaini ja digitaalse innovatsiooni, et luua lahendusi, mis toetavad nii töötajaid kui ka patsiente ning lähtuvad päriselu vajadustest.
Dr. Ott Velsberg
Dr. Ott Velsberg on andmete ja tehisintellekti valdkonna ekspert, kes töötas ligi kaheksa aastat Eesti riigi andmete juhina, vastutades andme- ja tehisaruvaldkonna strateegilise koordineerimise ning arendamise eest. Praegu töötab ta Tony Blair Institute’is andmevaldkonna juhina, toetades valitsusi andmete, tehisintellekti ja digiriigi arendamisel. Ott on ka Sotsiaalministeeriumi heaolutehnoloogiate programmi hindamiskomisjoni liige.
Messiala heatehnoloogia lahendused (tähestiku järjekorras)
Ai2AiHenrik Terävä | 
|
PALL0® on patenteeritud nutikas pall, mis on loodud eakate ja neuroerinevustega kasutajate hoolduseks ning taastusraviks. See Soomes arendatud seade aitab mängulise tegevuse kaudu arendada nii füüsilisi kui ka kognitiivseid oskusi, andes kasutajale visuaalset, helilist ja vibratsioonipõhist tagasisidet. Pall töötab iseseisvalt ega vaja internetiühendust. Lahendust on piloteeritud teadus- ja arendusprojektides Soomes, Rootsis, Norras ja Hollandis.
ArticaresTeng Han Koh | 
|
Articares on Singapuris ja Hiinas tegutsev ettevõte, mis pakub kaasaskantavaid ja kliiniliselt valideeritud robotiseeritud lahendusi ülajäsemete taastusraviks kodudes, tervishoiu- ja hoolekandeasutustes. Articares lahendusi H-Man ja ReHandyBot kasutatakse enam kui sajas haiglas ja hoolekandeasutuses USA-s, Singapuris, Austraalias, Ühendkuningriigis, Saksamaal, Poolas, Šveitsis ja Itaalias. Neist on kasu saanud üle 12 000 patsiendi.
9SolutionsPavel Pilman | 
|
Soome kaubamärgi 9Solutions lahendusi kasutatakse õe kutsungisüsteemide, personali turvalisuse, seadmete ja inimeste positsioneerimise, ligipääsukontrolli ning koduhoolduse töökorralduse jaoks. Lahendused on mõeldud haiglatele, hooldekodudele, koduhooldusteenuste pakkujatele ja teistele hoolekandeasutustele. 9Solutions süsteemid on kasutusel enam kui 2000 asutuses Soomes, Rootsis, Norras, Taanis ja mujal Euroopas. Eestis esindab 9Solutions kaubamärki ASSA ABLOY.
AuraGuardRaul Ennus | 
|
AuraGuard on eakatele ja krooniliste haigustega inimestele loodud kodumonitooringu ja kommunikatsiooni platvorm. See analüüsib kasutaja liikumismustreid, et tuvastada terviserikkeid või õnnetusi. Lisaks võimaldab AuraGuard teha videokõnesid pereliikmete või sotsiaalvaldkonna teenusepakkujatega. Lahendust saab liidestada koduhooldusplatvormidega. Seadet kasutavad erakasutajad piiratud mahus ning lahendus on arendamisjärgus.
Buddy HealthcareVeijo Aarresuo | 
|
Buddy Healthcare on Soomes arendatud ravitöö koordineerimise lahendus haiglatele. Mobiilirakendusel põhinev platvorm automatiseerib suhtlust patsientidega, kogub ja visualiseerib andmeid ning võimaldab reaalajas triaaži ja patsientide prioritiseerimist. Lahendus aitab vähendada ärajäänud vastuvõtte, telefonikõnesid ja operatsioonieelsete visiitide vajadust, pakkudes patsientidele samas struktureeritud ja järjepidevat tuge taastumiseks. Platvorm on kasutusel kaheksal turul, sh Eestis, hõlmates ligi 200 000 patsienti. Soomes kasutavad lahendust ligikaudu pooled riiklikud haiglad.
CoNurseDavid Moreno | 
|
CoNurse pakub insuldipatsientide lähedastele mõeldud mobiilirakendust, mis toetab tõenduspõhise hoolduse pakkumist ja aitab ennetada hooldajate läbipõlemist. Rakendus pakub lihtsalt mõistetavat teavet ja praktilisi juhiseid igapäevaseks hoolduseks, toetades patsiendi taastumist ja elukvaliteeti pärast insulti. Lahendusel on 2000 aktiivset kasutajat Eesti, Leedu ja Saksamaa tervishoiuasutustes.
DermtestPriit Kruus | 
|
Dermtesti Pildivaatur toetab krooniliste haavanditega eakate ja erivajadusega täiskasvanute ravi, aidates säilitada liikumisvõimet ja iseseisvat kodus hakkamasaamist võimalikult kaua. Lahendus ühendab koduõed, perearstid ja eriarstid ühtsesse digitaalselt toetatud raviteekonda, võimaldades paremat andmevahetust ja õigeaegset sekkumist. Süsteem aitab parandada haavandite ravi ning vähendada amputatsiooni, varase surma ja hoolduskoormuse riski. Lahendust kasutab ligikaudu sada kliinikut ja haiglat Eestis ning Saksamaal.
DigihappyTiina Leivo | 
|
Digihappy on kaughoolduse, suhtluse ja tegevuste platvorm koduhoolduse teenuse osutajatele, omavalitsustele, hooldekodudele ja peredele. Platvorm ühendab eakatele sobivad seadmed, automaatselt avanevad videokõned, individuaalsed ja grupitegevused, kohandatud sisu ning kasutajatoe tervikuks. Lahendusel on Soomes sadu kasutajaid. Digihappy on hetkel saadaval soome, rootsi ja inglise keeles, kuid see on plaanis teha ka eestikeelseks.
DigiRehabNiels Heuer | 
|
Taanis arendatud DigiRehabi lahendused Rehab, Prehab ja Detect toetavad eakate toimetulekuvõimet koduhoolduse ja ennetavate teenuste kaudu. Rehab keskendub individuaalsetele treeningutele koduhooldust saavatele eakatele, Prehab varajasele ennetusele ning Detect aitab omavalitsustel ja koduhooldusteenust pakkuvatel ettevõtetel tuvastada inimesi, kes võiksid treeningust või sekkumisest kasu saada. Lahendused toimivad digitaalsel platvormil, mis võimaldab treeningute määramist, jälgimist ja dokumenteerimist. DigiRehab lahendusi kasutavad pea pooled Taani omavalitsustest ning see on jõudnud ka teistele turgudele.
EldioraMonika Loune | 
|
Eldiora on Nordjob OÜ bränd, mis esindab Eestis Iisraelist pärit Essence SmartCare’i süsteeme Care@Home, VitalOn ja Umbrella. Need ühendavad telehoolduse, digitaalse tervise, heaoluseire ja mobiilse hädaabi ühtseks platvormiks, kasutades andureid, kantavaid seadmeid, kukkumistuvastust, häireteavitusi ning vajadusel häälaktiveeritavat suhtlust. Essence grupi tehnoloogiad on turul olnud üle 30 aasta ning nende tehnoloogial põhinevaid seadmeid on kasutusel enam kui 80 miljonit üle maailma. Eestis on süsteem hetkel piloteerimise ettevalmistamise faasis ning demoruum on üles seatud Tallinna Tehnikakõrgkool heaolutehnoloogiate laboris.
ELDYcareMarius Arras | 
|
ELDYcare on platvorm hooldekodudele ja koduteenuste osutajatele, mis muudab tööprotsessid andmepõhisemaks ja sujuvamaks. Lahendus võimaldab reaalajas hallata hooldustöötajate ja hoolealuste igapäevategevusi. Platvormi kasutab enam kui 10 teenuseosutajat, hõlmates 1400 eakat ja 100 hooldustöötajat.
FitSphereKarl Vihul | 
|
FitSphere on rakendus, mille eesmärk on motiveerida inimesi olema järjepidevalt füüsiliselt aktiivsed. Heaolutehnoloogiate programmis hakkab ettevõte arendama lahendust, mis pakub eakatele lihtsasti järgitavat, ohutut ja visuaalselt juhendatud liikumisrutiini. Liikumisäpi edasiarenduse eesmärk on aidata ennetada liikumisvõime vähenemist ja abivajaduse süvenemist.
GuardianAleks Timm | 
|
Guardian pakub anduripõhiseid lahendusi eakate turvalisuse parandamiseks ja hooldustöö tõhustamiseks koduhoolduses, hooldekodudes ning erihoolekandes. Sisepositsioneerimise abil saab mõõta personali ajakasutust ning nutikoduandurite kaudu jälgida eakate ohutust ja aktiivsustrende. Koduhoolduse lahendust on piloteeritud kümnes erakodus ja koostöös Harku vallaga. Lisaks alustatakse õe kutsungisüsteemi piloteerimist Viljandi valla Pärna Pansionaadis.
HabbieMartin Larsson | 
|
Habbie on tervisetehnoloogiline lahendus taastusravi ja ennetava liikumise toetamiseks, mis on suunatud patsientidele, eakatele ning tervishoiutöötajatele. Motiveeriva liitreaalsuse (AR) kogemuse abil saavad kasutajad treeninguid iseseisvalt ja kaasahaaravalt läbi viia. Samal ajal annab lahendus spetsialistidele parema ülevaate kasutajate progressist ning lihtsustab treeningute korraldamist. Habbie on kasutusel enam kui 25 hoolekandeteenuse pakkuja juures Rootsis ja Islandil ning jõuab tuhandete kasutajateni.
HELLISirli Kapper | 
|
HELLI on SIRAN Tech OÜ loodud suhtlustarkvara mitteverbaalsetele lastele ja täiskasvanutele. Tegemist on veebipõhise AAC-tarkvaralahendusega, mis toimib kõikides nutiseadmetes ja arvutites. Lahendus ei vaja kasutamiseks eraldiseisvat seadet. HELLI-t kasutatakse haridusasutustes, teraapiakeskustes ja peredes üle Eesti ning see kuulub Sotsiaalkindlustusameti abivahendite loetellu.
KoduandurTarmo Pruuli | 
|
Koduandur pakub eakatele ja terviseprobleemidega inimestele mõeldud nutikaid turvalahendusi Koduandur ja Kodunupp, mis aitavad märgata hätta sattumist koduses keskkonnas kaamerateta. Andurid tuvastavad näiteks liikumatusest või häirenupu vajutamisest tingitud ohuolukorrad ning edastavad teavituse tugikeskusele, lähedastele või hooldustöötajatele. Lahendus aitab vähendada hoolduskoormust ja toetada turvalist kodus elamist ning seda kasutab Eestis üle 1000 inimese.
KõneraviAndres Mellik | 
|
Kõneravi.ee on logopeediliste harjutuste veebikeskkond logopeedidele ning kõne- või kommunikatsioonipuudega lastele ja täiskasvanutele iseseisvaks koduseks harjutamiseks. Keskkond pakub mitmekesiseid harjutusi eri keeltes ning võimaldab spetsialistidel jälgida patsientide koduse harjutamise edenemist. Lahendust kasutab 130 Eesti kooli ning mitmed haiglad ja rehabilitatsiooniasutused. Lisaks on lahendus rahvusvahelise brändi SpeakTX all lansseeritud ka Lätis, Leedus, Saksamaal, Georgias, Ukrainas ja Maltal.
LifeyearSiim Saare | 
|
Lifeyear on krooniliste südame-veresoonkonnahaigustega patsientide kaugjälgimise lahendus haiglatele ja perearstikeskustele. Patsient sisestab andmeid mobiilirakenduse ja ühendatud seadmete kaudu ning info liigub reaalajas tervishoiutöötajate töölauale. Lahendus aitab parandada ravijärgimust, võimaldab kiiremat sekkumist ja vähendab ägedate hospitaliseerimiste vajadust. Praegu on lahendus piloteerimisel PERHis ja TÜKis.
MediKristin Juuresoo | 
|
Medi pakub ööpäevaringset häirenuputeenust koos lisaanduritega, nagu suitsu-, vingugaasi- ja liikumisandurid. Häirenuppu saab kanda ööpäevaringselt, see ei vaja laadimist ning on veekindel. Teenus hõlmab ööpäevaringset kõnekeskuse tuge koolitatud spetsialistidelt, kes vastavad häirekõnedele ja korraldavad abi. Lisaks pakub Medi ka teisi iseseisvat toimetulekut toetavaid seadmeid, näiteks pliidivalvureid ja ravimidosaatoreid, ning õekutsesüsteeme hooldekodudele. Medi koostööpartneriks on enam kui 40 omavalitsust ning rohkem kui 50 hooldekodu üle Eesti.
MedanetsReima Ahola | 
|
Medanets on Soomest pärit mobiilne tarkvaralahendus haiglatele ja tervishoiuteenuse osutajatele. See võimaldab tervishoiutöötajatel kasutada ja dokumenteerida olulisi patsiendiandmeid otse mobiiliseadme kaudu. Lahendus integreerub tervise infosüsteemidega ning on kasutusel enam kui 100 haiglas ja esmatasandi tervishoiuasutuses üle Euroopa.
OnniTVKaroliina Nikander | 
|
OnniTV on Soomes loodud heaolukanal, mis pakub juhendatud liikumisharjutusi, mälutreeningut, kultuurisisu ja sotsiaalset kaasatust televiisori vahendusel. Lahendust kasutatakse laialdaselt üle Soome, jõudes pea 250 000 vaatajani nädalas. OnniTV-d kasutatakse kodu- ja kaugkoduhoolduses, taastusravis ning ööpäevaringsetes hoolekande- ja toetatud elamise asutustes, aga ka kodustes tingimustes erakasutajate seas.
PicoCareErwin van der Star | 
|
Pico on nutikas ravimidosaator, mis aitab eakatel ja krooniliste haigustega inimestel ravimite võtmist meeles pidada. Seade võimaldab hooldajatel ja lähedastel ravimite kasutamist rakenduse kaudu jälgida. Praegu on Picol umbes 100 kasutajat Madalmaades koduhoolduses, hoolekandeasutustes ja erakasutajate seas ning ettevõte valmistub laienema Saksamaale, Suurbritanniasse ja Skandinaaviasse.
PulseOnMalla Sarajarvi | 
|
PulseOni rütmihäirete monitor aitab varakult tuvastada rütmihäireid, sealhulgas kodade virvendusarütmiat (AFibi), mis on üks peamisi insuldi riskitegureid. Randmel kantav seade kasutab PPG- ja EKG-tehnoloogiat ning võimaldab mugavat kaugseiret ja andmete analüüsi turvalises pilveteenuses. Lahendus on mõeldud nii tervishoiuteenuse osutajatele kui ka patsientidele. Monitori kasutatakse Soomes ja mujal Euroopas ning seda on piloteeritud ka Eesti haiglates.
RehasoftKari Maripuu | 
|
RehaSofti tooteportfelli kuuluvad omavalitsuste koduhooldusteenuste juhtimiseks mõeldud tarkvara RehaSoft HomeCare, sotsiaalse rehabilitatsiooni juhtimise infosüsteem Reha.ee ning üldhoolekandeasutuste töö juhtimiseks loodud tarkvara CloudCare. RehaSofti platvorme kasutab igapäevaselt 14 üld- ja koduhooldusteenuse pakkujat Eestis. Lähiajal on ettevõttel plaan laieneda ka teistele turgudele.
Seventh SenseMihkel Tedremaa | 
|
Seventh Sense pakub telehaptilist lahendust nägemispuudega inimestele, võimaldades puudutuse kaudu tajuda ümbritsevat keskkonda ning suurendada iseseisvust ja liikumisvabadust igapäevaelus. Eestis arendatud SuperBrain seade kasutab masinnägemist ja tehisintellekti, et tõlkida ümbritsev keskkond haptiliseks tagasisideks kasutaja otsmikul. Tänaseks on kasutusel 20 seadet Euroopas, Kanadas ja Aasias.
SilverWiseAleks Timm | 
|
SilverWise on Lever Design OÜ loodud ikoonipõhine tarkvaraplatvorm hooldekodudele ning kodu- ja erihoolekandeteenuste pakkujatele. Platvorm koondab ühte keskkonda kogu kliendiinfo, hooldusplaanid ja igapäevase töökorralduse. SilverWise’i on võimalik integreerida ka anduritega. Lahendust kasutab igapäevaselt enam kui 25 hoolekandeasutust Eestis.
TeisikTatjana Rudenko | 
|
Teisik on Tikstek OÜ loodud nutikas ökosüsteem eakatele ja erivajadusega inimestele. Teisiku lahenduste hulka kuuluvad randmel kantav häirenupp, nutikas ravimikarp ning eesti ja vene keeles suhtlev tehisintellektil põhinev kaaslane Pille.ai. Ühel platvormil on ühendatud lahendused, mis pakuvad turvatunnet, tuletavad meelde ravimite võtmist ja aitavad leevendada üksildust. Teisiku lahendusi kasutavad praegu erakasutajad Eestis ja lähiriikides ning neid rakendatakse ka pilootprojektides.
Tervise AbiVeronika Kartash | 
|
Tervise Abi pakub eakatele ja erivajadusega inimestele mõeldud häirenuputeenust, mis võimaldab ühe nupuvajutusega abi kutsuda ning seadme kaudu kahepoolset suhtlust ilma mobiiltelefonita. Lähedased ja hooldajad saavad rakenduse kaudu jälgida kasutaja aktiivsust, pulssi ja vere hapnikusisaldust, toetades varasemat abivajaduse märkamist. Tervise Abi häirenuputeenusel on täna ligikaudu 1000 aktiivset kasutajat üle Eesti.
The MoveTeng Han Koh | 
|
The Move AI Mirror on Singapuris arendatud tehisintellektil põhinev digitaalne taastusravilahendus, mis kasutab masinnägemist liikumiskvaliteedi hindamiseks ja personaalse harjutusprogrammi loomiseks. Lahendus toetab füsioteraapiat, tegevusteraapiat ja logopeedilist ravi nii tervishoiuasutustes kui ka koduses keskkonnas. The Move AI Mirrorit kasutab kolm Singapuri tervishoiu- ja hoolekandeasutust. Erinevates pilootprojektides on lahendusega olnud seotud üle 500 inimese.
Verso VisionJuho Rajamäki | 
|
Verso Vision on tehisintellektil põhinev kukkumiste ennetamise ja tuvastamise süsteem haiglatele ja hoolekandeasutustele. Lahendus võimaldab klientide kontaktivaba reaalajas jälgimist ning teavitab personali kohe kukkumistest, ekslemisest ja muudest õnnetusjuhtumitest. Verso süsteemi kasutab üle 27 kliendi 10 riigis. Lahendust kasutatakse ka Tartu Ülikooli Kliinikumis.
Messiala heaolutehnoloogiatega seotud õppimisvõimalused
Tervisetehnoloogiad, meditsiiniseadmed, heaolutehnoloogiad, tehisintellekt, kaugteenused ja digilahendused kujundavad ümber tervishoiuspetsialistide, perearstide, sotsiaaltöötajate ja omastehooldajate igapäevatööd hooldekodudes, haiglates ja koduhoolduses. Tervisetehnoloogiate mikrokraad aitab tervise- ja hoolekandevaldkonna spetsialistidel ning juhtidel mõista ja rakendada tehnoloogiaid viisil, mis toetab nii töötajaid kui ka teenuse kasutajaid.
Mikrokraad ühendab tervishoiu, tehnoloogia ja praktilised teadmised ning keskendub sellele, kuidas:
- kasutada tervisetehnoloogiaid teadlikult ja eesmärgipäraselt;
- vähendada töötajate koormust ja parandada teenuste kvaliteeti;
- vähendada hoolduskoormust ja toetada abivajajatel kodus elamist;
- toetada inimkeskset hooldust ja patsiendikogemust;
- juhtida tehnoloogilisi muutusi organisatsioonis.
Programm on suunatud:
- hooldekodude juhtidele ja spetsialistidele;
- haiglate ja taastusravi töötajatele;
- koduhoolduse ja koduõenduse meeskondadele;
- perearstiabi valdkonnale;
- omastehooldajatele ja valdkonna arendajatele.
Mikrokraadiprogramm alustab 2027. a kevadel.
Kontakt: Terje Losvik, [email protected]
Inimesekeskse sotsiaalse innovatsiooni magistriõpe annab teadmised ja oskused ühiskondlikult oluliste lahenduste loomiseks. Õppekaval omandatakse teadmised sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna teenuste arendamisest viisil, mis lähtub inimeste tegelikest vajadustest ning aitab positiivselt mõjutada nii üksikisikuid kui ka kogukondi. Paindlik õppekorraldus võimaldab ühendada õpingud töö- ja pereeluga, sest kaheaastase nominaalkestusega õppekava on planeeritud läbimiseks kolme aasta jooksul.
Täpsem info: https://parnu.ut.ee/et/oppekavad/inimesekeskne-sotsiaalne-innovatsioon-0
Sotsiaaltöö õppekava ühendab kaasaegsed teadmised, praktilise õppe ja reaalse töökogemuse, valmistades ette spetsialiste tööks kiiresti muutuvas sotsiaalvaldkonnas. Õpingute käigus omandatakse teadmised sotsiaaltöö teooriatest, juhtumikorraldusest, nõustamisest, vaimsest tervisest, laste- ja peretööst ning sotsiaalhoolekande korraldusest.
Õppekavas on oluline koht praktikatel.Tudengid läbivad õpingute jooksul 27 EAP ulatuses praktikaid (praktika laste ja peredega, praktika erivajadustega inimeste ja/või eakatega ning ametnikupraktika sotsiaalvaldkonnas).
Õppetöös kasutatakse kaasaegseid õppelahendusi ja heaolutehnoloogiaid. Tudengitel on võimalus õppida Heaolutehnoloogiate laboris ja Meeltetoas, kus kasutatakse innovaatilisi tehnoloogiaid ning VR-lahendusi, mis toetavad vaimset heaolu, enesearengut ja praktiliste oskuste omandamist.
Õppida saab päeva- või sessioonõppes ning õpe toimub Tallinna Tehnikakõrgkool teenusmajanduse instituudis Mõdrikul või ÕUFi raames ka Kukrusel, Ida-Virumaal.
Õppekava maht on 180 EAP ja õppe nominaalkestus 3 aastat
Lisainfo: https://www.tktk.ee/sisseastujale/oppekavad/teenusmajanduse-instituut-laane-virumaal-modrikul/sotsiaaltoo/
Mikrokraad annab praktilise ja ajakohase ülevaate tänapäevasest sotsiaaltööst, selle toimimisest ning valdkonda raamivast seadusandlusest. Õpe sobib nii valdkonna huvilistele kui ka praktikutele, kes soovivad oma teadmisi täiendada või pärast pikemat pausi sotsiaaltööga uuesti tutvuda.
Õppekava keskendub sotsiaaltöö olemusele, väärtustele ja eetilistele põhimõtetele, sotsiaalhoolekande korraldusele ning juhtumikorraldusele ja võrgustikutööle. Õppijad saavad ülevaate sotsiaaltöö kujunemisest, sotsiaalkaitsesüsteemi toimimisest ning kliendi abivajaduse hindamisest ja toetamisest erinevates olukordades.
Mikrokraadi õppeained:
- Sotsiaaltöö alused, väärtused ja eetika
- Sotsiaalhoolekande korraldus
- Juhtumikorraldus ja võrgustikutöö
- Sotsiaaltöö õiguslikud alused
Õppetöö toimub kombineeritud vormis ning hõlmab loenguid, seminare, arutelusid, juhtumianalüüse ja iseseisvat tööd. Õppetöös kasutatakse kaasaegseid digilahendusi ja simulatsioone, sealhulgas VR-lahendust 3SpinDream. Õppijatel on võimalus kasutada ka heaolutehnoloogiate labori teenuseid oma tervise ja heaolu toetamiseks.
Mikrokraadi maht on 15 EAP ning õppetöö toimub Tallinna Tehnikakõrgkool teenusmajanduse instituudis Mõdrikul.
Lisainfo: https://www.tktk.ee/sisseastujale/oppekavad/teenusmajanduse-instituut-laane-virumaal-modrikul/sotsiaaltoo/
Sotsiaalne disain – kuidas kujundada paremaid teenuseid, tehnoloogiaid ja ühiskondlikke muutusi
Heaolutehnoloogiate kasutuselevõtt ei sõltu ainult heast seadmest, äpist või platvormist. Vaja on mõista, kuidas inimesed päriselt elavad, kuidas teenused toimivad ning millised suhted, hirmud, harjumused ja tööprotsessid mõjutavad uue lahenduse kasutuselevõttu.
Sotsiaalne disain aitab keerukaid ühiskondlikke probleeme uurida, mõtestada ja lahendada koos inimestega. See ühendab kasutajauuringu, koosloome, teenusedisaini, süsteemse mõtlemise ja muutuste juhtimise, et kujundada lahendusi, mis on inimestele arusaadavad, kasutatavad, väärikad ja päriselt rakendatavad.
Heaolutehnoloogiate valdkonnas aitab sotsiaalne disain küsida: kelle elu peab lahendus paremaks tegema, millist hoolduskoormust see vähendab, milliseid uusi kohustusi see tekitab ning kuidas tagada, et tehnoloogia toetaks iseseisvust, osalust ja elukvaliteeti.
Sotsiaalne disain ei küsi ainult, mida saab tehnoloogiaga teha. Ta küsib, millist elu, teenust ja ühiskonda me selle kaudu kujundame.
Kellele sobib?
Sotsiaalne disain sobib inimestele, kes soovivad arendada paremaid avalikke teenuseid, heaolu- ja hoolekandelahendusi, kogukondlikke algatusi või tehnoloogiapõhiseid teenuseid. Õpe on väärtuslik näiteks kohalike omavalitsuste, teenuseosutajate, sotsiaal- ja tervisevaldkonna spetsialistide, disainerite, arendajate, poliitikakujundajate, vabaühenduste ja kogukonna eestvedajate jaoks.
Õppekava sobib ka neile, kellel ei ole varasemat disaini- või kunstiharidust, kuid kellel on huvi ühiskondlike muutuste, inimkesksete teenuste, koostööprotsesside ja keerukate probleemide lahendamise vastu.
Mida õpid?
Õppes arendatakse oskust uurida inimeste kogemusi, kaasata erinevaid osapooli, mõista teenuste ja organisatsioonide toimimist ning kujundada lahendusi, mis arvestavad nii kasutajate vajaduste kui ka süsteemi võimalustega. Fookuses on sotsiaalne mõju, eetiline vastutus, teenuste arendamine, koosloome ja muutuste elluviimine päriselulistes olukordades.
Lisainfo: Daniel Kotsjuba, õppekava juht: [email protected]
Kontakt
Peakorraldaja Kitty Kubo
Sotsiaalministeeriumi sotsiaalteenuste innovatsiooni ja tehnoloogia juht
[email protected]
5565 4535
Heaolutehnoloogiate festival on Sotsiaalministeeriumi Heaolutehnoloogiate innovatsiooniprogrammi rakendustegevus. Programmi eesmärk on tõsta sotsiaalhoolekandes innovatsioonivõimet ja kiirendada tehnoloogiate kasutuselevõttu. Tegevust kaasrahastatakse Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika 2021-2027 perioodi TAT "Pikaajalise hoolduse kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine" vahenditest.
Seotud viited
Viimati uuendatud 12.06.2026
