Tule kuulama
2026 kevadhooajal toimuvad veebisarja kohtumised: 20.01, 17.02, 17.03 ja 19.05.
Kui soovid veebisarja kutset kalendrisse saada, anna sellest teada alloleval lingil. Samuti on võimalik välja pakkuda huvitavat teemat või esinejat.
Kontakt
Kitty Kubo
Sotsiaalteenuste innovatsiooni ja tehnoloogia juht
Kohtumised
Milline on Eesti digiühiskonna edulugu maapiirkondade ja vanemaealiste inimeste vaatest? Mis juhtub, kui erinevad (digi)kõrvalejäetuse vormid kuhjuvad? Kuidas maakohtades elavad eakad meie kiiresti muutuva digiühiskonnaga suhestuvad ja millist digiühiskonda nad vajavad?
Tartu ülikooli teadlased viisid uurimisprojekti “Nutika ühiskonna avaram ümbermõtestamine: targa maalisuse koosloome vananeva elanikkonnaga piirkondades” raames perioodil 2023-2025 läbi digiõppe eksperimendi eakatega neljas Eesti piirkonnas: Rõuge, Hiiumaa ja Toila vallas ning Paide linnas.
- Ligi 100 digimaailmas algajat vanemaealist õppisid kasutama Eesti ühiskonnas praeguseks tavaliseks saanud digilahendusi- ja teenuseid.
- Eksperimenteeriti õppimismudeliga, kus õpe toimub väikestes kohalikes õpigruppides usaldusliku kogukonnaõppe vormis, välise digiõpetaja ja kohaliku kogukonnauurija/õpigrupijuhi toel.
- Sekkumise jooksul tehti korduvmõõtmisi, et mõista muutusi eakate heaolus, emotsionaalses enesetundes, digioskustes, reaalses digikasutuses, kaasatuses.
- Koguti kvalitatiivseid peegeldusi õppimisprotsessist ning ideedest digiühiskonna arengu kohta eakate ja maakohtade vaatest.
Uuringu tulemusi tutvustavad Kadri Leetmaa, Tartu Ülikooli inimgeograafia vanemteadur ja Triin Liin, Tartu Ülikooli kognitiiv- ja koolipsühholoogia lektor. Uurimisprojekti “Nutika ühiskonna avaram ümbermõtestamine: targa maalisuse koosloome vananeva elanikkonnaga piirkondades” (2023-2027) on toetanud Eesti Teadusagentuur.
Artiklid
Põhjamaades ollakse heaolutehnoloogiate rakendamisel omavalitsustes ja heaolupiirkondades meist hinnanguliselt kümnendi eespool. Sealt turult leiab hulga toimivaid lahendusi, mis võiksid ka meie vajadustele vastata või siis hoopis inspireerida veel paremaid arendama.
Eelmisel samateemalisel kohtumisel 16.09.25 tutvustasime Rootsis ja Taanis kuuldut. Seekord jagame Norrast saadud infot ja taipamisi:
- Almas Hus – Oslo omavalitsuse heaolutehnoloogiate, abivahendite ja füüsilise disaini demokeskus (2012. a avatud keskus suleti jaanuaris 2026) ja lahenduste veebikataloog.
- Norra suurim tervise- ja heaolutehnoloogiate konverents-mess EHiN 2025 toimus novembri keskel. Messil oli väljas ligi 200 ettevõtet ja asutust Põhjamaadest, muuhulgas tutvustasid oma lahendusi ka Eesti tehnoloogiafirmad.
Ettekande teeb Kitty Kubo sotsiaalministeeriumist. Kõik, kes Eestist Almas HUS'i külastusel ja EHiN'il osalesid, on oodatud kaasa rääkima.
Millised on Eesti eakate ja erivajadustega inimeste võimalikult iseseisvalt ja turvaliselt kodus elamist toetavate teenuste süsteemi kitsaskohad ning digitaliseerimisest tulenevad arenguvõimalused?
Sellele küsimusele otis vastust Eesti Kunstiakadeemia uuring “Heaoluteenused digipöörde lävel. Kvalitatiivne uuring heaolutehnoloogiate võimalustest eakate ja erivajadusega inimeste koduse toimetuleku toetamisel Eestis“, millega
-
Selgitati viie funktsionaalse võimekuse lõikes heaolutehnoloogiate arendamise võimalused. See süntees toob esile, kuidas digilahendused võivad toetada näiteks liikumist, otsustusvõimekust, sotsiaalseid suhteid ja või ühiskondlikku panustamist ning millistel tingimustel võivad need samas luua ka uusi takistusi või riske luua.
-
Loodi persoonad ehk mitme osaleja kogemustest sünteesitud arhetüübid, mis koondavad endas erinevaid funktsionaalse võimekuse mustreid, teenustega suhestumise viise ja heaolutehnoloogiate kasutamise võimalusi. Persoonad aitavad muuta nähtavaks seda, kuidas teenusesüsteemi ja tehnoloogia mõju avaldub erinevates elulistes olukordades.
-
Sünteesiti heaolutehnoloogiate arendamise põhimõtted kogu uuringu jooksul kogutud empiirilise materjali, välismaa näidete ja kontseptuaalse raamistiku põhjal. Põhimõtted seovad disaini, tehnoloogia ja teenusekorralduse üheks tervikuks ning pakuvad suuniseid selle kohta, kuidas digilahendusi kujundada ja rakendada viisil, mis toetab funktsionaalset võimekust, autonoomiat, väärikust ja osalust. Arenduspõhimõtted toimivad sillana analüüsi ja praktiliste arendusotsuste vahel.
Uuring on analüütiline alus sotsiaalministeeriumi poolt käivitatud heaolutehnoloogiate innovatsiooniprogrammile mõtestatud muutusteks, mida ellu viies käsitletakse digitehnoloogiat osana laiemast hooldus- ja teenusekeskkonnast ning vahendina, mis võib toetada inimeste tegelikke eluvõimalusi tervena vananemise kontekstis.
Uuringut tulevad tutvustama autorid Triin Jürgens ja Ruth-Helene Melioranski Eesti Kunstiakadeemiast.
Inimeste terviseinfo, teenused ja suhtlus spetsialistidega on järjest enam digikeskkondades ja -kanalites. Samal ajal kasvab jõudsalt eakate osakaal elanikkonnas, kes tervisemurede tõttu teenuseid ja abi vajavad. Kuidas on tervishoiu digilahenduste juures tagatud ligipääsetavus ja kättesaadavus vanemaealistele?
Mõttekoda Praxis uurib MTÜ Kuldne Liiga tellimusel, kuidas toimivad vanemaealiste vaatest Terviseportaal ja perearstikeskustega suhtlemiseks mõeldud digiteenuseplatvormid (nt e-Perearstikeskus, Perearst24, Eelvisiit).
Kohtumisel:
- Agu Laius (MTÜ Kuldne Liiga juht) avab, mis ajendas neid uuringut tellima;
- Anni Kurmiste (Praxise terviseprogrammi juht ja analüütik) jagab uuringu "Perearstiabi digilahenduste kättesaadavus vanemaealistele" esmaseid tulemusi.
Materjalid
Milline olukord valitseb Eesti hooldekodudes seoses tehnoloogiate kasutamisega, olgu siis infosüsteemid töökorralduse tõhustamiseks, andurid klientide turvalisuse suurendamiseks või robotid igapäevaelu rikastamiseks? Millist kasu hooldekodud tehnoloogiate kasutuselevõtust ootavad? Milliseid tulevikuvõimalusi ja takistusi näevad?
- 2025. aastal Tallinna Tehnikakõrgkooli Teenusmajandusinstituudi tudengite poolt läbiviidud uuringut „Tehnoloogiliste lahenduste kasutamine Eesti üldhooldekodudes“ tutvustavad autorid Kristiina Hein ja Maiu Helmeste.
- Uuringu tulemusi kommenteerivad ja Heaolutehnoloogiate labori võimalusi tutvustavad töö juhendajad ja sotsiaaltöö õppejõud Jaanika Kirs ja Helen Kool.
Materjalid
Digiühiskonnas digioskusteta hakkama ei saa. Eakate digioskused on noorematega võrreldes kehvemad ja nad jäävad kõrvale võimalustest, mida internet ja digilahendused pakuvad. Digimentorlus on üks võimalik lahendus. Vaatame kahe näite varal, kuidas seda korraldada:
- Tallinna Raamatukogude teenus NUTIkas Seenior pakub eakatele diginõustamist individuaalselt ja grupis. Näiteks õpetatakse kasutama e-posti, Teamsi ja Facebooki, e-poest kaupa tellima, makseid tegema, jmt. Teenust pakuvad raamatukogu töötajad ise erinevates raamatukogudes kohapeal, telefoni- või videokõne vahendusel või isegi koduteenusena inimestele, kelle tervislik seisund ei võimalda kohale tulla. Kuidas on teenus vastu võetud ja mida on selle käigus teada saadud tuleb rääkima Tallinna Raamatukogude sotsiaalse kaasatuse peaspetsialist ja digimentor Leelo Ainsoo.
- Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi ja Telia algatus Digimentorid on teenusmudel, kus kodulehel saab anda üles digiabi vajavaid täiskasvanute gruppe üle kogu Eesti ja neile tasuta abi pakuvad heade digioskustega noored vabatahtlikud. Vaata videot, kuidas digimentorid Tartu Tähtvere päevakeskuse eakatele digiabi pakkumas käisid. Pärast esimest aastat otsustati projektis eakate sihtrühmast loobuda. Algatust tuleb tutvustama ja eakatele teenuse pakkumisel saadud taipamisi jagama projekti koordinaator Inger Klesment Tartu Ülikoolist.
Samal teemal vaata ka Heaolutehnoloogiate festival 2025 töötoa "Kuidas vähendada tehnoloogiapelgust ja parandada digioskuseid?“ kokkuvõtet.
- Milliseid tehnoloogiapõhiseid lahendusi pakutakse näiteks koduseks ravimihalduseks, kaugrehabilitatsiooniks või üksilduse peletamiseks?
- Kuidas on lahendatud probleemi, et tehnoloogiapõhiste lahenduste kasutuselevõttu pärsivad kasutajate madal teadlikkus ja puudulikud digioskused?
Sügishooaja esimesel kokkusaamisel jagas Kitty Kubo sotsiaalministeeriumist kahel Põhjamaade heaolutehnoloogia üritusel nähtut-kuuldut:
- Igal aastal maikuus Rootsis toimuv VITALIS on Skandinaavia suurim tervise- ja heaolutehnoloogiate konverents-mess, kus väljas üle 200 tehnoloogilise lahenduse pakkuja.
- Sel aastal juunis Taanis toimunud European Social Services Conference: Transforming Social Services - Where Care Meets Tech, kus fookuses oli digipööre pikaajalises hoolduses ja konverentsi täiendas heaolutehnoloogia lahenduste messiala.
Sel kevadel valmis Eesti Kunstiakadeemia disainitudeng Kendra Kabanenil lõputöö, milles ta otsis lahendust probleemile, kuidas toetada eaka lähedast teekonnal hoolekandeasutusse. Tööd tutvustasid ja lahendusele küsisid tagasisidet autor ja tema juhendaja EKA disainiteaduskonna dotsent Maarja Mõtus.
Materjalid
Sotsiaalvaldkonna andmete kogumise ja kasutamise tänapäevaseks muutmisest tegid ülevaate Sotsiaalministeeriumi hoolekande juhtiv analüütik Marion Rummo ja TEHIK projektijuht Liisa Koreinik-Laury.
Oma lahendusi hoolekandele tutvustasid Silverwise ja CGI Eesti Mobilog Workforce Management.
Materjalid
Materjalid
TÜK jagas tehisaru kasutava lahenduse katsetamise ja Tallinna Linn tervikliku sotsiaalvalveteenuse kogemust - kuidas saaksid häda korral kodus elavad inimesed kiirelt abi.
Materjalid
Taipamisi jagasid Integrated Healthcare and Care Through Distance Spanning Solutions (iHAC) projektis osalenud Elva vald ja Tartu linn.
„Heaolu tehnoloogiatest“ veebiürituste sari on üks Sotsiaalministeeriumi „Heaolutehnoloogiate innovatsiooniprogramm 2025-2030“ rakendustegevustest.
Programmi eesmärk on tõsta sotsiaalhoolekandes innovatsioonivõimet ja kiirendada tehnoloogiate kasutuselevõttu. Tegevust kaasrahastab Euroopa Liit ühtekuuluvuspoliitika 2021-2027 perioodi TAT "Pikaajalise hoolduse kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine" vahenditest.
Viimati uuendatud 24.04.2026
