„Juhtumikorraldusmudeli „Turvalisuse märgid“ pilootprojekt kohalikele omavalitsustele

Uus juhtumikorraldusmudel Eesti lastekaitses

„Turvalisuse märgid“ (inglise keeles Signs of Safety) on Austraalias loodud lastekaitse juhtumikorraldusmudel, mida kasutatakse laialdaselt paljudes riikides. Selle eesmärk on aidata lastekaitsetöötajatel hinnata lapse turvalisust ja abivajadust, kaasates otsustusprotsessi aktiivselt nii last, tema pere kui ka tugivõrgustikku. Mudel põhineb struktureeritud tööriistadel ning keskendub perede tugevuste leidmisele ja kestlike lahenduste loomisele.

Sotsiaalministeerium plaanib aastatel 2025–2027 rakendada „Turvalisuse märkide“ mudelit kohalikes omavalitsustes, et tõsta laste- ja perekeskse lastekaitsetöö kvaliteeti ning tulemuslikkust. 2025. aastal käivitatakse pilootprojekt, mille raames saavad osalevate omavalitsuste juhid, lastekaitsetöötajad ja teised spetsialistid põhjaliku väljaõppe.

Toetuse taotlemine avatakse 3. veebruaril 2025, ning taotlusi saab esitada kuni vahendite ammendumiseni, kuid mitte hiljem kui 16. veebruarini 2025.

Projekt on osa laiemast eesmärgist uuendada Eesti lastekaitsesüsteemi, muutes selle pere- ja lahenduskesksemaks.

Lisainfo ja uudised pilootprojekti kohta leiate peagi siit!

13.01 toimunud infoseminari slaidid:

Infotund 13.01.2025 Konkurss 2025-2027_0.pdf | 1.16 MB | pdf

Konkurss: „Kohalikes omavalitsustes laste- ja perekeskse lastekaitsetöö kvaliteedi ja tulemuslikkuse parandamine“

Kohalikke omavalitsusi oodatakse osalema juhtumikorraldusmudeli „Turvalisuse märgid“ kolmeaastases prooviprojektis. Mudelit rakendama hakkavad kohalike omavalitsuste juhid, lastekaitsetöötajad ja teised spetsialistid saavad põhjaliku väljaõppe, mis hõlmab kolme aasta jooksul toimuvaid tegevusi.

Konkursi toetuse taotlemiseks avame 03.02.2025.

Konkursi aja- ja tegevuskava.pdf | 263.51 KB | pdf Konkursi info_Turvalisuse märgid.pdf | 94.17 KB | pdf Taotlusvorm.docx | 85.68 KB | docx

Korduma kippuvad küsimused

Kui on kolm lastekaitsetöötajat, kas on võimalik projekti tulla ka näiteks ühe töötajaga?

Mudel tuleb rakendada kõigil tasanditel.

„Turvalisuse märgid“ mudeli kasutuselevõtt peab hõlmama kogu organisatsiooni – nii juhtkonda kui ka tugistruktuure, mis on seotud lastekaitsetööga. Seetõttu ei saa projektis osaleda vaid üks töötaja, vaid see peab hõlmama tervet meeskonda.

Kohalikes omavalitsustes toimub mudeli rakendamine sammhaaval. Alguses katsetatakse seda valitud juhtumite peal ning seejärel laiendatakse järk-järgult kõigile juhtumitele. Selline lähenemine aitab igal etapil saadud kogemuste põhjal mudelit kohandada ja paremini kohalike oludega siduda.

Protsessi toetavad mitmed tegevused, nagu:

õppejuhtumite analüüsimine
juhtumimenetluse protsesside parendamine
intensiivsed töötoad

Need tegevused loovad aluse püsivale ja süsteemsele muutusele. Projekti käigus koostatakse ka näidisjuhtumid, mis aitavad lastekaitsetöötajatel uusi oskusi omandada ja tagavad, et mudelit rakendatakse lõpuks kõigis juhtumites.

Oluline on, et projektis oleks ka selge plaan, kuidas mudelit pärast projekti lõppu jätkusuutlikult rakendada. Seda saab tagada näiteks regulaarsete koolituste, juhendamise ja järelevalve kaudu, et toetada töötajaid ja kindlustada mudeli põhimõtete järjepidev kasutamine.

Kas projekti raames tuleb kaasata kõik töötajate juhtumid või võib valida neist vaid teatud osa?

Mudel rakendub sammhaaval.

Mudeli rakendamine omavalitsustes hõlmab erinevaid tegevusi, et siduda selle põhimõtted kogu lastekaitsetöö protsessiga – alates juhtumi algusest kuni selle lõpuni. Koostöös koolitajatega luuakse näidisjuhtumid, mis aitavad mudelit järk-järgult rakendada, alustades üksikutest juhtumitest ja liikudes lõpuks kõikidele juhtumitele.

Mudel ja selle põhimõtted võetakse kasutusele sammhaaval, et tagada sujuv üleminek ning praktiline rakendamine kõigis juhtumites.

Taotlemisel ootame ka selget plaani, kuidas tagatakse mudeli jätkusuutlik kasutamine pärast projekti lõppu.

Kui suur on aruandluskohustus?

Toetuse saaja peab esitama aruande kord kvartalis, koos kuludokumentide ja maksetõenditega.

Püüame aruandlust võimalikult lihtsana hoida, et vähendada projektijuhtide töökoormust. Samas on oluline, et omavalitsuses oleks määratud vastutav isik, kes korraldab projekti sujuvat elluviimist ja aruandluse esitamist. Ta on ka kontaktisik Sotsiaalministeeriumi projektijuhile ja mudeli rakendustoe meeskonnale.

Pärast lepingute sõlmimist kutsume kõik vastutavad isikud kokku, et selgitada aruandluse protsessi ja lihtsustada selle esitamist. Tagame projekti käigus igakülgse toe ja abi aruandluse koostamisel ning esitamisel.

Millist teavet tuleb Exceli tabelisse sisestada?

Taotlusvormi ja muu infomaterjaliga saab tutvuda Sotsiaalministeeriumi kodulehel.

Taotlusvormis tuleb esitada plaanitavate tegevuste eelarve jaotatuna kululiikide kaupa. Lisaks tuleb esitada vabas vormis kinnituskiri, mis tõendab, et taotleja on tutvunud mudeli rakendamise põhimõtetega (SoMi veebileht, veebiseminar või muu allikas) ning on valmis rakendama mudelit organisatsiooni kõikidel tasanditel. See hõlmab ka juhtkonda ja tugistruktuure, mis on seotud lastekaitsetööga.

Samuti tuleb taotluses esitada visioon, kuidas tagatakse mudeli jätkusuutlikkus pärast projekti lõppu.

Kas töötasu kulu saab kasutada lastekaitsetöötajatele lisatasu maksmiseks suurenenud töökoormuse korral?

Abikõlblikud tööjõukulud

Toetust saab kasutada projektijuhi (eestvedaja) töötasu katmiseks vastavalt tegelikele tööjõukuludele, kuid maksimaalselt:

brutotöötasu kuni 2 500 eurot kuus,
tööandja kogukulu kuni 3 345 eurot kuus täistööaja korral.

Kui projektijuhi ülesanded kaetakse olemasoleva ametikoha raames, saab toetust kasutada uue lastekaitsetöötaja ametikoha rahastamiseks. Seega on esmajärjekorras ettenähtud vahendid projektijuhi töötasuks.

Kui omavalitsusel on juba projektijuht olemas ja uusi kohustusi, mille eest tasu maksta, ei lisandu, saab toetust kasutada uue lastekaitsetöötaja palgaks. Toetust ei saa kasutada lisatasudeks, välja arvatud juhul, kui projektijuhi töökoormus suureneb seoses uute tööülesannetega, näiteks:

osalise koormusega töötaja läheb täiskohale,
täiskohaga töötaja võtab endale täiendavaid ülesandeid.

Lastekaitsetöötajate puhul lisatasu maksmine ei ole toetuse tingimustega ette nähtud. Toetust saab kasutada ainult uue ametikoha loomiseks, nagu on määratletud TATi tegevuste kirjelduses.

Kas on võimalik, et KOV ei võta projektijuhti ega lastekaitsetöötajat, kuid soovib teha siiski teisi tegevusi?

Jah, see on võimalik. Kui omavalitsus suudab projekti juhtida ilma eraldi projektijuhita, ei ole projektijuhi palkamine kohustuslik. Lastekaitsetöötaja palkamine on lisavõimalus, mitte kohustus. Seega võib KOV keskenduda teistele tegevustele.

Kui võetakse lastekaitsetöötaja, kas see peab olema struktuuris uus loodav ametikoht või võib see olla täitmata ametikoht, mis nüüd täidetakse?

See peab olema uus loodav ametikoht. Olemasolevat täitmata ametikohta ei saa selleks kasutada, tuleb luua täiesti uus ametikoht.

Millises taotluse osas tuleks lahti kirjutada projekti jätkusuutlikkus?

See teave tuleks sisestada punktis 7 olevasse lahtrisse või lisada eraldi lehele.

Selleks, et lastekaitsetöö kvaliteeti tõsta, on vajalikud muudatused nii kohaliku omavalitsuse kui riigi tasandil

Need peavad hõlmama nii lastekaitsetöötajate ettevalmistust kui tugisüsteeme, samuti tuleb teha muudatusi juhtumikorralduse elluviimisel ja selle riigi poolsel toetamisel ning valdkondadeülese koostöö tõhustamise osas.

2023. aastal valmis Sotsiaalministeeriumis lastekaitse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsus (VTK), mille koostamisel võeti arvesse mitme uuringu ja analüüsi tulemusi, mis aitasid kindlaks teha laste ja perede abistamise kitsaskohti ning teha ettepanekuid nende ületamiseks. Nende ettepanekute abil soovime suurendada laste ja perede heaolu, tõhustades valdkonnaülest varajast koostööd ja parandades lastekaitsetöö kvaliteeti.

Kõigi muudatusettepanekutega saab tutvuda allpool ning samuti saab selle lehe kaudu jälgida muudatuste elluviimise protsessi.