Mida peab inimene ise või tema lähedased toetuse saamiseks tegema?
Omavalitsuse rahastamise eelduseks on hinnatud teenuse vajadus. Kohalik omavalitsus selgitab iga inimese puhul välja, kas abi saab paremini tagatud koduste teenustega või ööpäevaringselt hooldekodus elades. Abi saamiseks tuleb võtta ühendust selle valla või linna sotsiaalosakonnaga, kus abi vajav inimene rahvastikuregistri järgi elab. Peale omavalitsusega kontakti võtmist jagab sotsiaaltöötaja täpsemat infot edasistest sammudest. Inimesed, kes praegu juba elavad hooldekodus, ei pea ise hakkama omavalitsuste poole pöörduma – omavalitsused koostöös hooldekodudega püüavad nad ise üles leida. Kuna hooldekodudes on täna teenusel ligi 10 000 inimest ja omavalitsusi 79, siis võtab see protsess aega. Kui omavalitsus pole juunikuuks hooldekodus elava inimese või tema lähedasteni jõudnud, siis tuleks sellest teada anda kas hooldekodule või omavalitsusele.
Elukohajärgne omavalitsus on see, kuhu inimene on rahvastikuregistri andmetel registreeritud. Näiteks Teie elukoht on registreeritud Tallinnas, aga soovite minna või juba olete teenusel hooldekodus, mis asub Saaremaal, siis teenust hakkab rahastama Tallinna linn, mitte Saaremaa, kus hooldekodu asub. Vahel võib juhtuda, et inimesel (ta enese teadmata) puudub rahvastikuregistri järgne elukoht. Oma registrijärgset elukohta saate kontrollida lähimas kohalikus omavalitsuses või e-rahvastikuregistri kaudu, identifitseerides end ID-kaardi, Mobiil-ID või Smart-ID abil. Rahvastikuregistrisse kantud elukohaandmeid muudab üldjuhul kohalik omavalitsus.
Hooldereformi korduma kippuvad küsimused
1. juulist 2023. jõustunud hooldereformi korduma kippuvad küsimused oleme koondanud sotsiaalkindlustusameti veebilehele. Lehelt leiab täpsustatud küsimusi hooldereformi rahastamise, teenuskoha maksumuse ja kulude avalikustamise, kulude tasumise piirmäära, abivajaduse hindamise ja haldusotsuste, tööjõu ning riigipoolse rahastuse arvestuse kohta kohalikele omavalitsustele. Korduma kippuvad küsimused leiad klikkides siia.