Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.

Erakorraline abi ja kiirabi

Erakorralise haigestumise, trauma, mürgistuse korral on igal Eesti Vabariigi territooriumil viibival inimesel sõltumata ravikindlustatusest õigus saada vältimatut abi.

Vältimatu abi

Vältimatu abi on tervishoiuteenus, mida tervishoiutöötaja osutab olukorras, kus abi edasilükkamine või selle andmata jätmine võib põhjustada püsiva tervisekahjustuse või abivajaja surma.

Iga tervishoiutöötaja on kohustatud osutama vältimatut abi oma pädevuse ja tema kasutuses olevate võimaluste piires.

Erakorralise vältimatu abi saamiseks saab pöörduda perearsti vastuvõtule, haigla erakorralise meditsiini osakonda või kutsuda kiirabi, helistades lühinumbril 112.

Kiirabi

Kiirabi aitab inimest eluohtliku haigestumise, vigastuse või mürgistuse korral, annab esmast abi, diagnoosib ja annab juhised raviks ning vajadusel viib ka abivajaja haiglasse. Kiirabi töötab ööpäev läbi ja on mõeldud vältimatu meditsiinilise abi andmiseks.

Igal Eesti territooriumil viibival inimesel on õigus saada kiirabiteenust ja see on abivajajale tasuta. Kiirabi kutsumiseks kehtib Eestis ühtne häirekeskuse telefoninumber 112. Kui kahtlete, kas on vaja kiirabi kutsuda, siis küsige oma haigusseisundi kohta nõu ööpäeva ringselt töötavalt perearsti nõuandetelefonilt 1220. Mürgistusjuhtumi korral saab kiiret abi mürgistusinfo numbrilt 16662.

Kiirabi osutamist korraldab Terviseamet: kinnitab  kiirabibrigaadide teeninduspiirkondade arvu ja paiknemise ning kiirabibrigaadide jaotuse teeninduspiirkondade kaupa. Kiirabi rahastamiseks sõlmivad Eesti Haigekassa ja avalikul konkursil võitnud kiirabiteenuse osutajaga lepingu teenuse osutamiseks. 

 

Tervishoiukorraldus kriisiajal

Kriisiaegne tervishoiukorraldus tähendab tervishoiuteenuste osutamist nii hädaolukorras kui riigikaitseolukorras. Tervishoiusüsteemi valmistumist kriisiolukordadeks korraldab Terviseamet, kes kontrollib regulaarselt haiglate ja kiirabibrigaadide kriisiplaanide koostamist ning nende valmisolekut plaanide rakendamiseks. Lisaks korraldab Terviseamet riigi tervishoiuvaru moodustamist ja kord kahe aasta jooksul kriisireguleerimisõppuseid.

Tervishoiuvaldkonna kriisiolukordade lahendamist juhib samuti Terviseamet ja selle aluseks on ülesannete jäävuse printsiip. See tähendab, et kõik osapooled täidavad oma ülesandeid nii iga päev tavaolukorras kui ka kriisiolukorras ehk haiglad ja kiirabibrigaadid osutavad ka kriisiolukorras tervishoiuteenuseid, kuid need on suunatud eelkõige kriitilises seisundis abivajajate aitamisele. Mittekriitilises seisundis abivajajaid abistab kriisiolukorras eelkõige perearst.

Viimati uuendatud 05.10.2022