Vaimse tervise hoidmine

Maailma Terviseorganisatsioon kirjeldab vaimset tervist kui heaoluseisundit, milles inimene realiseerib oma võimeid, tuleb toime igapäevase elu pingetega, suudab töötada tootlikult ja tulemusrikkalt ning on võimeline andma oma panuse ühiskonna heaks. Seega tähendab vaimne tervis enamat kui psüühikahäire või psüühilise puude puudumist – see on inimese tervise oluline ja lahutamatu osa ning tema kogukonna heaolu ja tõhusa toimimise alus.

Vaimne tervis on mõjutatud paljudest kaitse- ja riskiteguritest. Vaimset tervist ja heaolu saab hoida ja edendada vaimse tervise kaitsetegurite tugevdamisega ja riskitegurite vähendamisega. Oluline on suurendada positiivset mõju, et see kaaluks üles negatiivsed kokkupuuted haavatavust suurendavate teguritega.

Hea vaimne tervis on ressurss, mis väärib püsivalt tähelepanu ja hoidmist. Positiivne vaimne tervis ehk vaimne heaolu on vahend, mis on vajalik üldise heaolu saavutamiseks, kuna aitab suhestuda ja kohaneda ümbritseva keskkonnaga, seda tajuda, mõista ja tõlgendada ning vajadusel muuta. See võimaldab kogeda elu tähenduslikuna ja olla loominguline ning produktiivne ühiskonnaliige. Vaimse heaolu ja tervise edendamise kohta leiab lisainformatsiooni Terviseinfo veebilehelt. 

Positiivse vaimse tervise edendamisel on peamine roll igal inimesel endal. Head suhted lähedaste, sõprade, töö- ja koolikaaslastega, tervislik eluviis, piisav puhkus ja uni ning eneseteostus on nii hea vaimse tervise märgid kui ka kaitsetegurid, millele tasub tähelepanu pöörata ka tervel ja hea tujuga inimesel. 

Esmaste vaimse tervise murede korral on oluline vaadata üle oma elukorraldus ning kujundada seda võimalusel tervisesõbralikumaks. Häid nõuandeid eneseabiks leiab veebilehtedel enesetunne.ee ja peaasi.ee. 

Suur vastutus vaimse tervise eest on ka kõigil, kes kujundavad inimeste elu-, töö- ja õpikeskkonda. Toetav, kiusamisvaba ja sõbralik keskkond väljenduvad ka paremates töö- ja õpitulemustes, mõistlik töökorraldus ennetab töötajate konflikte ja läbipõlemist. Vaimset tervist toetava töökoha kujundamisest saad täpsemalt lugeda juhendist "Vaimne tervis töökohal. Käsiraamat tööandjale ja töötajale".

Suitsiidiennetus on vaimse tervise ennetuse üks spetsiifilisemaid valdkondi, mille eesmärk on suitsiidiriski vähendamine, pakkudes rohkem toetavaid tegureid ja vähendades ohutegureid. Erinevate hinnangute kohaselt mõjutab iga enesetapp 60–135 inimest, kellel võib seetõttu suureneda oht psüühikahäireteks, sealhulgas suitsidaalseks käitumiseks. Vaatamata sellele, et alates 1990. aastast on enesetappude arv kolm korda vähenenud, on Eesti endiselt üks Euroopa kõrgema suitsiidsuse määraga riike. Viimase kümne aasta jooksul pole enesetappude arv samas tempos langenud.

Eesti suitsiidiennetuse tegevuskava 2025–2028 (SETK) eesmärk on teaduspõhiselt ja terviklikult vähendada enesetappude arvu. SETK raamistik põhineb suitsiidiennetuse olulistel põhimõtetel ning määratleb kaheksa peamist eesmärki:

• teadlikkuse tõstmine
• tugi ja varajane sekkumine
• sekkumine
• järelsekkumine
• vahenditele ligipääsu piiramine
• tervisedenduse lõimimine
• koordineerimine
• seire ja hindamine.

Tegevuskava järgib Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) strateegia „LIVE LIFE“ soovitusi ning valmis EL-i riikide ühistegevuse JA ImpleMENTAL raames 2024. aastal.

Lähiaastatel keskendutakse suitsiidiennetuses eelkõige vastutustundliku meediakajastuse tagamisele (sh Papageno preemia väljaandmine), väravahoidjate koolitamisele, juhtumikorralduse arendamisele ning toe pakkumisele nii enesetapukatse teinud inimeste peredele kui ka enesetapu tõttu lahkunute lähedastele.

Sotsiaalministeerium koordineerib suitsiidiennetuse tegevusi valdkonnaülese töörühma kaudu, samuti rahastab ta strateegilise partnerluse raames suitsiidiennetuse programmis ERSI ja MTÜ Peaasjad tegevusi. Sotsiaalkindlustusamet vastutab tugiliinide töö ja ohvriabiteenuste korraldamise eest.

Loe lähemalt:

• Enesetappude ennetamine meediatöötajale | 1.3 MB | pdf
• Suitsiidide statistika: epidemioloogiline ülevaade Eestis 2000–2023
• Eesti suitsiidiennetuse tegevuskava 2025–2028 (SETK) | 906.55 KB | pdf

Sotsiaalministeerium toetab hasartmängumaksu laekumisest vabaühenduste tegevusi, mis aitavad kaasa riiklike eesmärkide saavutamisele. Vaimse tervise valdkonnas teeme aastatel 2024-2026 vabaühendustega koostööd nelja strateegilise partnerluse projekti raames: 

• Eesti-Rootsi Vaimse Tervise ja Suitsidoloogia Instituut koostöös partneritega MTÜ Peaasjad ja Eesti Suitsiidiohvri Lähedaste Ühendus EluS MTÜ aitavad oma tegevusega kaasa suitsiidiennetuse tegevuskava elluviimisele. Suitsiidiennetuse programmi eesmärk on ennetada enesetappe ja enesetapukatseid vaimse tervise abivõimaluste parandamise, suitsiidiohvrite lähedaste toetamise, teadlikkuse kasvatamise ja vastutustundliku meediakajastuse edendamise kaudu. Selleks viiakse läbi tegevusi teadlikkuse tõstmiseks suitsiidiennetusest ja abivõimalustest, abi kättesaadavuse suurendamiseks, sh suitsiidist mõjutatud lähedaste toetamiseks, laste ja noorte suitsiidikäitumise ennetamiseks ning suitsiidikäitumisega seotud häbimärgistatuse vähendamiseks. 

• Hasartmängusõltuvuse Nõustamiskeskus koostöös Eesti Tubaka ja Alkoholi Kahjude Vähendamise Kojaga viivad ellu sõltuvushäirete programmi eesmärke. Sõltuvushäirete programmi eesmärk on toetada hasartmängu- ja digisõltuvusega inimesi ja nende lähedasi tasuta ravi- ja rehabilitatsiooniteenuste pakkumisega, ennetada seeläbi hasartmängu- ja digisõltuvuse levikut ühiskonnas ja toetada tõenduspõhise ning inimeste tervisest ja heaolust lähtuva alkoholipoliitika ja tubaka-, sealhulgas nikotiinipoliitika kujundamist. Selleks pakutakse hasartmängu- ja digisõltlaste ning nende lähedastele tasuta teenuseid, huvikaitseliste tegevustega edendatakse teadlikkust, tõenduspõhist poliitikakujundamist ja valdkondade vahelist koostööd. 

• Eesti Psüühikahäiretega Inimeste ja Lähedaste Huvikaitse Liit (EPILL), mis koondab ja esindab psüühilise erivajadusega inimesi, koostöös Eesti Psühhosotsiaalse Rahabilitatsiooni Ühinguga (EPRÜ) võimestavad eestkõnelejaid, et vähendada häbimärgistamist ja tõsta üldsuse teadlikkust. Partnerluse tulemusel valmib kontseptsioon ja tegevusplaan häbimärgistamise vähendamiseks läbi kogemuslugude ja "kogemussõna saadikute" ettevalmistamise, koolitamise ja rakendamise.  
• MTÜ Eesti Vaimse Tervise ja Heaolu Koalitsioon (VATEK) koondab vaimse tervise valdkonna organisatsioone ning on ministeeriumile partneriks vaimse tervise valdkonna huvikaitses ning teaduspõhisel ja kaasaval poliitikakujundamisel.

Kogukonna tugi  on vaimse heaolu toetoetamisel baasiline. Kogukonna toe tegevused ei pruugi otseselt olla suunatud vaimse tervise toetamisele, kuid neil on positiivne mõju inimeste heaolule ja toimetulekule.  

Tugitegevustena käsitleme laia ampluaad vaimse tervise tegevusi, millest enim levinud on pere, lähedaste, sõpruskonna ja naabrite tugi, aga kuhu kuuluvad ka vabatahtlike initsiatiivil toimuvad kogukondlikud ettevõtmised, nõuande- ja tugigrupid, tervise edendamise ja huvikaitse projektid, töökohal toimuvad algatused töötajate vaimse tervise hoidmiseks ja edendamiseks jms. Need tegevused aitavad luua toetavaid suhteid, arendada sotsiaalseid oskusi.  

Kohaliku tasandi üks suuremaid ressursse on kogukondades tegutsevad eestvedajad, n-ö sädeinimesed, kes korraldavad eri vanuserühmadele ühistegevusi ja huviringe (nt vanema-beebi laulu- ja tantsuringid, liikumisrühmad, laulukoorid, käsitööringid, mälumängukohvikud, ühistegevused kogukondades jne). Sellised vaba aja veetmise võimalused ja inimesi kokku toovad tegevused pakuvad võimalust vahetuks suhtluseks ja ühistunde tekkimiseks, soodustavad kogukonnasisest sotsiaalset suhtlemist, aitavad leevendada üksildust ning pakuvad isetegemisrõõmu ja kuulumistunnet. 

Usukogukondades on tähtsad  diakoonia- ja hingehoiutöö, mille eesmärk on toetada ja abistada oma koguduse piirkonda kuuluvaid inimesi tulema toime elukriiside, traumade, üksinduse, tõrjutuse ja abitusega, haiguse ja leinaga. 

Väga suure panuse vaimse tervise edendamisse annab inimest ümbritsev keskkond, näiteks võimaldavad kogukondades rajatud terviserajad ja kergliiklusteed inimestel turvaliselt liikuda, tervisesporti harrastada ja looduses viibida. 

Sotsiaalministeerium osaleb kahes EU4Health programmi rahastatud Euroopa Liidu ühistegevuses:  

“Mental Health Together” (MENTOR, aastatel 2024 – 2027). Projekti eesmärk on kasutada riikide seniseid kogemusi ja tõenduspõhiseid praktikaid, et kujundada nende põhjal senisest terviklikumad,  poliitikavaldkondade ülesed lähenemised vaimse tervise ja heaolu edendamiseks. Sotsiaalministeerium osaleb projekti kolmes tegevussuunas: “vaimne tervis igas poliitikas” printsiibi kasutuselevõtt, sekkumised laste ja noorte vaimse tervise edendamiseks ning kogemusteadmisega inimeste osaluse suurendamine vaimse tervise teenustes ja kogukonnatoe tegevustes.  

"Prevention-oriented Rights-based Approach to Support Mental Health in Vulnerable Population Groups"  (JA PRISM, aastatel 2025 - 2028). Projektiga pööratakse tähelepanu haavatavate rühmade vaimsele tervisele ning ühistegevuse raames katsetavad osalevad riigid selleks kolme end tõestanud sekkumise rakendamist. Eesti katsetab neist kahte: esiteks  austraallaste loodud tõenduspõhine tervise edendamise kampaania Act-Belong-Commit, eesmärgiga julgustada inimesi astuma samme oma vaimse tervise ja heaolu parandamiseks ja hoidmiseks; teiseks soomlaste kujundatud  Circle of Friends, mille sisuks on eakate üksilduse leevendamine toetatud grupitegevuste kaudu.