Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.

Nakkushaigused ja vaktsineerimine

Nakkushaigus on haigus või haigustunnusteta haiguse kandmine, mis on põhjustatud nakkustekitaja sattumisest organismi. Nakkushaigused levivad erinevatel viisidel otseselt või kaudselt inimeselt inimesele või loomalt inimesele, kuid ka saastunud toidu, vee, keskkonna ja esemete kaudu.
  • Vaktsiinidega saab ära hoida paljusid nakkushaigusi. Tänapäevane arstiteadus järgib põhimõtteid, kus esmatähtis on nakkushaiguste ennetamine ning selle efektiivseteks vahenditeks on vaktsiinid ja vaktsineerimine. Tänu suhteliselt heale hõlmatusele esineb mitmeid vaktsiin-välditavaid nakkushaiguseid väga harva. Metsloomade vaktsineerimise tulemusel on Eesti marutaudi vaba aastast 2013 ning kohalik loomahammustuse järgne marutõve oht inimestel väga väike. Samas on Eestis sagedane haigestumine puukidega levivatesse nakkushaigustesse (nt puukentsefaliit ja -borrelioos) haigestunute arv. Samuti on probleemiks HIV-nakkuse laialdane levik. Nakkushaigused ei tunne riigipiire ning nakkused levivad ka ühest riigist teise. Seetõttu on oluline reisimisel teada, milline on nakkushaiguste olukord teistes riikides ning milliseid vaktsineerimisi või muid nakkuse ennetamiseks vajalikke tegevusi enne, reisil olles ja peale reisi ette võtta. Eestis korraldab nakkushaiguste seiret ning järelevalvet Terviseamet.

Lisainfo

  • Vaktsineerimine aitab efektiivselt ennetada nakkushaigusi. Vaktsineerimine tähendab haigustekitaja või selle osakese (antigeeni) viimist organismi. Inimese immuunsüsteem reageerib vaktsiinis sisalduvatele haigustekitaja osakestele ning nii kujuneb välja kaitse ehk immuunsus. Vaktsiinid on välja töötatud nii, et vaktsineerides tekib immuunsus nakkushaiguse vastu ohutult haigust läbi põdemata.

    Eestis vaktsineeritakse lapsi immuniseerimiskava alusel üheteistkümne nakkushaiguse vastu. Tänu vaktsineerimisele ei levi Eestis mitmed rasked nakkushaigused, sh lastehalvatustõbi, difteeria, leetrid. Nakkushaigused nagu B-viirushepatiit, läkaköha, hemofiilusnakkus, mumps ja punetised on vähenenud märkimisväärselt.

    Laste hõlmatus immuniseerimiskava vaktsineerimistega on olnud üldiselt hea, kuid vähenenud järjepidevalt viimase kümne aasta jooksul. Hõlmatuse languse on tinginud lastevanemate kõhklused oma lapsi vaktsineerida. Selle põhjusteks on kartused vaktsiinide ohutuse suhtes või kõhklused nende vajalikkuses. Vaktsineerimise teemaga käib kaasas palju valeinfot, kõige usaldusväärsem vaktsineerimist puudutava informatsiooni allikas on inimese perearst või -õde.

    Laste vaktsineerimise vähenemine tähendab, et üha enam on elanikkonna hulgas vaktsiin-välditavatele haigustele vastuvõtlikke lapsi. See omakorda loob võimalused juba unustatud nakkushaiguste taas ilmnemiseks, levikuks ja puhangute tekkeks.

Nakkushaigused

Inimese immuunpuudulikkuse viirus ehk HIV on viirus, mis põhjustab omandatud immuunpuudulikkuse sündroomi (AIDS). HIV ründab inimese immuunsüsteemi, põhjustades kroonilise ja progresseeruva haiguse, mis muudab inimese vastuvõtlikuks nakkustele jt haigustele. Haigusetekitajad levivad nakatunud inimeselt tervetele: vere, seemnevedeliku ja tupeeritisega, verega (viirustega) saastunud süstalde ja nõeltega, sugulise kokkupuute teel, nakatunud emalt lootele 15-35% sagedusega ja doonorivere ja elunditransplantaatidega.

HIV-i pole küll võimalik välja ravida, kuid tänapäevane ravi on piisavalt tõhus, et haigust edukalt kontrolli all hoida ning säilitada inimese elukvaliteet. HIV-nakkuse ravimiseks kasutatakse antiretroviirusravimeid (ARV), mille arsti ettekirjutuste järgne võtmine aitab vältida haiguse progresseerumist AIDS-i staadiumini ning vähendab nakkusohtlikkust. HIV-nakkuse ravi on Eestis tasuta sõltumata ravikindlustuse olemasolust.

Eestis alustati HIV ennetusega 1990. aastate alguses. Riiklikud HIV alased tegevused on kirjeldatud Riiklikus HIV tegevuskavas aastateks 2017–2025 ja Rahvastiku Tervise arengukavas 2020-2030  Tegevusi viiakse ellu valdavalt Sotsiaalministeeriumi, Terviseameti ja Tervise Arengu Instituudi koordineerimisel. Samuti on kaasatud valdkonna toetustegevustes Justiitsministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, Kaitseministeerium ning Siseministeerium. Lisaks riiklikele asutustele pakuvad tugevat toetust valdkonna parendamisse ka mittetulundusühendused ja tervishoiuteenuste osutajad

Riiklikku statistikat uute HIV nakkusjuhtude diagnoosimise kohta kogub Terviseamet.

C-viirushepatiit on C-hepatiidi viiruse poolt põhjustatud maksapõletik, mis põhjustab nii ägedat kui kroonilist infektsiooni. Haiguse sümptomiteks on väsimus, naha ja silmade kollasus, seedehäired, tume uriin ja hele väljaheide, kõhuvalud, palavik. Haigusnähtusid esineb ainult umbes ühel kolmandikul nakatunutest ning needki on sageli nii kerged, et inimene ei pruugi taibata, et on nakatunud. Paljudel nakatunud inimestel ei pruugi aastaid sümptomeid ega kaebusi esineda. Kroonilise nakkuse korral võib maksatsirroosi või maksavähi tekkimiseni kuluda ≥20 aastat.

C-hepatiit levib peamiselt nakatunud vere kaudu. Viiruse ülekandeks piisab isegi ühest veretilgast. Seksuaalsel teel levib nakkus harva. C-hepatiiti saab diagnoosida vereanalüüsi abil, vajaduse korral tehakse lisauuringuid. Kroonilist C-hepatiiti diagnoosivad ja raviga tegelevad gastroenteroloogid ja nakkushaiguste arstid. C- viirushepatiidi ennetamise ja ravi kohta leiad infot Terviseameti ja Eesti Haigekassa koduleheküljelt. Valmimas on C-hepatiidi epideemia likvideerimisstrateegia eesmärgid ja tegevusplaan Eestis aastaiks 2018–2030.

C-viirushepatiit levib:

  • Verega, tätoveerimisel, augustamisel, terav-vahendite torgete ning nõelravi korral
  • sugulisel teel ja verega ning kehavedelikega
  • emalt lapsele sünnitusel

Lisainfo:

Viimase kümnendil on tänu tuberkuloositõrje tegevusele ja riiklikule rahastamisele saavutatud Eestis kontroll tuberkuloosi haigestumise üle. Haigestumuse vähendamiseks on tegevused keskendunud tuberkuloosi ennetamisele ning varajasele avastamisele ja tõrjele riskigruppide seas kombineeritud sõltuvusraviga ja sotsiaalsete vajadustega.

Tuberkuloosi haigestumine on Eestis langustrendis, tuberkuloosijuhtude arv on alates 2000. aastast stabiilselt langenud ning haigestumuskordaja on viimastel aastatel alla 10 uue juhu 100 000 inimese kohta. Nii näiteks 2021. aasta tuberkuloosi haigestumuskordaja 100 000 inimese kohta oli 8,3 ja esmashaigestumuskordaja 7,0, mis on kõigi aegade madalaimad näitajad.

Senisest suuremat tähelepanu vajavad korduvravijuhud (nt ravi katkestajad), mistõttu tuberkuloosihaigestumuse languse juures on Eestis jätkuvalt kõrge ravimresistentsete haigusvormide ning HIV-ga nakatunud tuberkuloosihaigete osakaal võrrelduna teiste EL riikidega.

Lisainfo:

Viimati uuendatud 05.10.2023