<div id="seckit-noscript-tag"> Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.

Verekäitlemine

Vereloovutus Eestis on vabatahtlik ja tasustamata, vereloovutuse käigus loovutab doonor verd kingitusena tundmatutele abivajajatele. Selleks, et tagada vereülekannete ohutus, on vereseadusega kehtestatud ranged nõuded inimvere käitlemisele.

Üldised nõuded isiku doonoriks sobivusele tulenevad vereseadusest ning täpsemalt on isiku doonoriks sobivuse kriteeriumid, hindamise tingimused ja kord ning vere loovutamist välistavate või piiravate haiguste ja muude tegurite loetelu kehtestatud sotsiaalministri määrusega. Kuna verekeskustel lasub vastutus verekomponentide kvaliteedi eest, siis on verekeskustel õigus seada asutusesiseselt doonorlusele vereseadusest tulenevatest nõuetest veelgi karmimaid tingimusi. Seetõttu tasub pöörata tähelepanu ka verekeskuste veebilehtedel avaldatud infole.

Verekeskuse ülesanne on koguda verd ning valmistada, uurida, säilitada, väljastada ja müüa verekomponente. Verekeskuse eesmärk on tagada, et Eesti tervishoiuteenuse osutajatele oleksid verekomponendid kättesaadavad ööpäev läbi.

Verekabineti ülesanne on tellida ja säilitada verekomponente ning väljastada neid haiglasiseselt, teha immunohematoloogilisi uuringuid ning koordineerida ja nõustada vereülekannete raviks kasutamist. Verekabinetil on lubatud koguda verd erakorralistel asjaoludel, kui haiglas ja verekeskuses, kust verekabinet verekomponente tellib, puudub vajalik verevaru ning vereülekande edasilükkamine või tegemata jätmine võib põhjustada abivajaja surma või püsiva tervisekahjustuse.

Ravimiamet kontrollib, kas verd käitlevad verekeskused järgivad vereseaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõudeid. Samuti kogub Ravimiamet teavet verekomponentide valmistamisega seotud kõrvalekallete ja ülekandest tingitud kõrvaltoimete kohta.

Terviseamet kontrollib, kas verekabinetid järgivad vereseaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõudeid, mida kohaldatakse verekomponentide tellimisele, säilitamisele, haiglasisesele väljastamisele, immunohematoloogilistele uuringutele ja vereülekannete raviks kasutamisele ning erakorralistel asjaoludel vere kogumisele.

Sotsiaalministeerium korraldab immunohematoloogiliste uuringute referentteenuse osutamist. Referentteenuse osutamiseks sõlmib valdkonna eest vastutav minister verekeskusega, millel on vereseaduses sätestatud nõuetele vastav referentlabor, viieaastase tähtajaga halduslepingu. Referentteenus hõlmab endas kliiniliselt olulistes veregruppide süsteemides antigeenide ja antikehade määramist ning Eestis tegutsevate teiste selle valdkonna laborite metoodilist juhendamist. Teenus aitab tagada immunohematoloogiliste uuringute kvaliteeti, mis on vajalik vereülekannete ohutuks tegemiseks ning nõustatakse verekabinette keerulisemate vere ülekannete puhul. Referentlabori tegevuskulud kaetakse Sotsiaalministeeriumi kaudu riigieelarvest. Samuti toetab sotsiaalministeerium doonorluse edendamist.

Eesti Haigekassa hüvitab tervishoiuteenuse osutajale verekomponentide ostmise kulud ravikindlustuse seaduse alusel.

Üldised andmed verekäitlemise kohta on leitavad Tervise Arengu Instituudi Tervisestatistika ja -uuringute andmebaasist.

Õigusaktid

Verekeskuste asukohad ja info doonoritele on leitavad järgmistelt veebilehtedelt:

Viimati uuendatud 24.05.2022