<div id="seckit-noscript-tag"> Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.

Riigi sotsiaalteenused

Kaasaegses ühiskonnas on tunnustatud põhimõte, et riik tagab oma kodanikele sotsiaalse kaitse, mis annab kindlustunde tuleviku suhtes ning võimaluse elada inimväärselt kogu elu.

Sotsiaalse kaitse meetmed jagunevad hoolekandeks ja sotsiaalkindlustuseks. Hoolekannet pakuvad nii riik kui kohalikud omavalitsused kas sotsiaalteenuste või rahaliste toetustena.

Sobiva sotsiaalteenuse valikul lähtutakse põhimõtetest, et abi:

  • peab õigeaegselt ja paindlikult rahuldama inimese muutuvaid vajadusi;
  • peab olema suunatud võimaluste leidmisele ja isiku suutlikkuse suurendamisele korraldada oma elu võimalikult iseseisvalt;
  • ei tohi suurendada inimese abitust ja pikaajalist sõltuvust abist, vaid peab toetama inimese iseseisvat toimetulekut, töötamist ja õppimist ning vähendama abivajadust tulevikus;
  • peab osutama võimalikult kodulähedal, seejuures eelistades kodus elamise toetamist institutsiooni paigutamisele;
  • peab, võttes arvesse inimese seisundit, aitama parandada tema elukvaliteeti ja tagada võrdsed võimalused ühiskonnas osalemiseks.


Sotsiaalsetesse raskustesse sattunud inimeste abistamisel ja tema olukorra parandamisel tehakse koostööd inimese enda, tema perekonna, sotsiaaltöötaja, tööhõivekonsultandi, aga ka näiteks tööandja, arsti, õpetaja ja teiste inimesega kokkupuutuvate spetsialistidega. 

Erihoolekandeteenused
 

Erihoolekandeteenused on mõeldud psüühilise erivajadusega inimestele. Erihoolekandeteenuseid rahastatakse riigi eelarvest Sotsiaalkindlustusameti kaudu. Erihoolekandeteenuste täpsema sisu, taotlemise, teenuseosutajate ja muu info kohta loe lähemalt Sotsiaalkindlustusameti kodulehelt.

Erihoolekandeteenuste alla kuuluvad:

  • igapäevaelu toetamise teenus;
  • töötamise toetamise teenus;
  • toetatud elamise teenus;
  • kogukonnas elamise teenus;
  • ööpäevaringne erihooldusteenus, sh kohtumääruse alusel.

Teenused on erineva toetusastmega, et pakkuda inimesele abi nii kodus, kogukonnas, avalikus ruumis kui ka hoolekandeasutuses. 2016. aasta jooksul kasutas erihoolekandeteenuseid ca 6500 inimest. Erihoolekandeteenuseid osutavaid asutusi on 120.

Erihoolekandeteenuste uue teenusesüsteemi aluste loomine teenusedisaini metoodika abil


2017. aastal pakutakse disainiprotsessi raames välja isikukesksed paindlikud lahendused, mis vastaksid psüühilise erivajadusega inimeste ja nende pereliikmete hinnatud abivajadusele. Eesmärk on säilitada ja arendada kasutajate toimetulekuoskusi võimalikult iseseisvaks eluks ja kaasatud kogukonna liikmena. Oluline on, et teenuse sisukomponente oleks võimalik paindlikult kokku panna ja muuta ning protsess oleks kasutajasõbralik ja efektiivne. 

Kirjeldatud tulemused on aluseks erihoolekandeteenuste sisuliseks reformimiseks.

Erihoolekande taristu reorganiseerimine
 

Erihoolekande reorganiseerimisega alustati 2006. aastal, kui Euroopa Liidu struktuuritoetuste abiga ehitati üle Eesti 550 uut majutus- ja teenusekohta seni vanades amortiseerunud mõisahoonetes elanud psüühilise erivajadusega inimestele (uute majutus- ja teenusekohtade valmimise järgselt suleti viis vanas mõisahoones tegutsenud erihooldekodu).

Tulevikuvisioonina on eesmärgiks reorganiseerida üle 30-kohalised teenusekohad ning eelisarendada toetavate teenuste pakkumist ja osutamist, keskendudes inimkesksete ja kvaliteetsete teenuste arendamisele kogukonnapõhiselt.

2023. aastaks plaanitakse suured ühiselamu tüüpi erihooldekodude teenuskohad asendada väiksemate peretüüpi kodudega. Kokku on plaanis luua vähemalt 1400 kvaliteetset teenuskohta, sh asendada 1200 kohta ning toetada 200 uue kogukondliku teenuskoha loomist.

Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenus

Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenus on sotsiaalteenus, mida pakutakse puude või puuduva töövõimega inimestele kõigis vanusegruppides. Lisaks saavad teenust lapsed, keda on teenusele suunanud alaealiste komisjon.

Kompleksteenus on mõeldud eelkõige inimestele, kellel esineb korraga mitmeid erinevaid erivajaduse või puudega seotud raskusi. Teenuse eesmärk on muuta iseseisvalt ja inimese enda poolt valitud viisil elamine lihtsamaks.

Rehabilitatsiooniteenuse raames aitavad inimest sotsiaaltöötaja, psühholoog, tegevusterapeut, loovterapeut, füsioterapeut, eripedagoog, logopeed, kogemusnõustaja jt. Viimastel aastatel on teenust saanud ca 16 000-17 000 inimest, teenuseosutajaid on pisut üle 100. 

1. jaanuaril 2016 jõustus sotsiaalhoolekande seadus, millega muudeti osaliselt senist rehabilitatsiooniteenuse korraldust. Täpsema informatsiooni leiate Sotsiaalkindlustusameti kodulehelt

Valdkondade vahel parema koostoime loomine teenusedisaini metoodika ja uute lahenduste piloteerimise abil

2016.-2019. aastal töötatakse välja lahendused tervishoiu- ja rehabilitatsiooniteenuste paremaks integreerimiseks, eesmärgiga luua alused komplekse abivajadusega inimeste senisest terviklikumaks toetamiseks erinevates süsteemides. Selleks kaardistati 2016. aastal rehabilitatsioonivajadusega inimeste teekonnad ja tekkivad tõrked erinevate toetussüsteemide vahel liikudes. Järgnevatel aastatel piloteeritakse integreeritud teenusepakkumise lahendusi ning tehakse vajalikud arendused olemasolevate teenuste koostoime tõstmiseks.

Abivahendid

Abivahenditeenus on riiklik hoolekandeteenus, mis on suunatud kõigile erivajadustega inimestele, kellel on puudest tingitud takistused igapäevaelus osalemiseks. Abivahenditeenus on riigieelarvest rahastatav teenus, mille raames kompenseerib riik osa abivahendi ostu- või üürihinnast.

Abivahend on toode või vahend, mille abil on võimalik ennetada tekkinud või kaasasündinud kahjustuse või puude süvenemist, kompenseerida kahjustusest või puudest tingitud funktsioonihäiret, parandada või säilitada füüsilist ja sotsiaalset iseseisvust ning tegevus- ja töövõimet.

Abivahenditeenuse täpsema sisu, taotlemise, teenuseosutajate ja muu info kohta loe lähemalt Sotsiaalkindlustusameti kodulehelt avaneb uues vahekaardis .

Viimati uuendatud 31.05.2023