Narkootikumid

Eesti narkopoliitikas kirjeldatakse kahjude vähendamise all tegevusi, mille eesmärk on vähendada uimastite tarvitamise ja sellega seotud riskikäitumisega kaasnevaid kahjusid nii tarvitajale kui ka teda ümbritsevale kogukonnale (pere, lähedased jt) ning ühiskonnale laiemalt. 2025. aasta  seisuga oli Eesti eri piirkondades 33 kahjude vähendamise teenuse osutamise tegevusüksust, millest 11 olid statsionaarsed keskused, kolm apteeki, kaks eriotstarbelist bussi ja 17 väljatööl põhinevat üksust.

Enamik kahjude vähendamise teenuseid asub Harjumaal ja Ida-Virumaal, kuid teenuseid pakutakse ka Paides, Tartus ja Pärnus. Näiteks liiguvad kahjude vähendamise bussid lisaks Harjumaale ja Ida-Virumaale ka korra nädalas Pärnusse ning korra kuus Tartusse.

Eestis oli 2025. aastal 3 564 kahjude vähendamise teenuse kasutajat ja teenust külastati aastas üle 77 000 korra. Kokku jagati 2025 aastal ligi 1 800 000 süstalt.

• Narkootikumide tarvitamisest tekkinud üledooside arv on kolmekordistunud (2021. aastal 39 vs 2024. aastal 100).
• Eestis enim kasutatav narkootikum on kanep.
• Iga viies õpilane proovinud või tarvitanud kanepi, kuid selle tarvitamine oli viimase kahekümne aasta madalaimal tasemel.
• Eestis on 31% 14−18-aastastest noortest elu jooksul tarvitanud mõnda narkootilist ainet.
• Langenud on viimase 12 kuu jooksul narkootilisi aineid või narkootilise toimega retseptiravimeid ilma arsti väljakirjutuseta tarvitanute arv (6,1% 2022. aastal vs 4,4% 2024. aastal) 16−64-aastastest elanike seas.

• Programm SÜTIK: teenus aitab vähendada riskikäitumist ning parandab narkootikume tarvitavate inimeste iseseisvat toimetulekut, tervist, töövõimet ja elukvaliteeti.
• Narko.ee tugiliin
• Programm VALIK: eesmärk on inimesi motiveerida ja toetada, et aidata algatada ja planeerida senise kanepitarvitamise vähendamist või sellest loobumist. Kuni kuue nõustamissessiooni vältel suunavad nõustajad klienti tarvitamist vähendama või lõpetama. Programmis saavad osaleda nii eesti kui ka vene keelt kõnelevad inimesed alates 17. eluaastast.

• Täisealiste ravi- ja rehabilitatsioon: lühiajaline statsionaarne võõrutusravi (suunatud nii opioidide kui ka teiste narkootikumide tarvitajatele (k.a kanepitarvitajad), et võõrutada patsient uimastitest. Võõrutusravi kestab keskmiselt 2–4 nädalat, millele järgneb pikaajaline statsionaarne sõltuvusravi, ambulatoorne järelravi või nõustamine) ja pikaajalise statsionaarse sõltuvusravi (saadaval on kolm programmi: opioidisõltuvusega patsientidele kuni üheksa kuud, stimulantidest sõltuvuses olevatele patsientidele kuni neli kuud ja kannabinoidisõltuvuse korral keskmiselt üks kuu).
• Opioidisõltuvuse asendusravi: tõhusaks lähenemiseks on asendusravi, kus opioidide gruppi kuuluva pikatoimelise ravimiga blokeeritakse võõrutusnähud ja isikut toetatakse erinevate psühholoogiliste ja sotsiaalsete teenustega, et ta saaks pöörduda tagasi igapäevaellu.

Eesti narkopoliitika aastani 2030 on strateegiline dokument, milles on sõnastatud Eesti kõige olulisemad narkovaldkonna sihid, mille saavutamise nimel järgmised kümme aastat ühiselt tegutseda. Dokumendis on välja toodud viis peamist prioriteeti: ennetus, tugi ja ravi, kahjud, turg ja müük ja karistused ning peamised eesmärgid, milleni soovitakse jõuda.

Eesmärgid aastaks 2030:

• oleme asendanud projektipõhise ennetustöö süsteemse ja jätkusuutlikult rahastatud tegevusega.
• on Eestis narkootikumide tarvitajate abistamine integreeritud tervishoiu-, sotsiaal- ja haridussüsteemi.
• ei sure Eestis narkootikumide tarvitamise tagajärjel mitte ükski inimene.
• suudame Eestis oluliselt vähendada narkootikumide levitamist noortele.
• toetab karistuspoliitika narkootikumide tarvitamisega seotud tervisekahjude vähenemist.