Vaimse tervise abi

Esmakontakt - perearst

Haigestumise korral on inimese esimene kontakt esmatasandi tervisekeskus või perearstipraksis. Perearst koos pereõe ja toetava meeskonnaga osutab üldarstiabi, ning annab nõu nii ennetavate tegevuste kui ka ravi osas. Perearsti meeskond koosneb pädevatest spetsialistidest, kes suudavad abistada enamiku tervisemurede korral, sealhulgas vaimse tervise probleemide puhul.   

Perearst mängib olulist rolli vaimse tervise murede varajasel märkamisel, diagnoosimisel ja esmasel ravimisel, eriti kergete ja mõõdukate psüühikahäirete korral. Vajadusel suunab ta patsiendi edasi vaimse tervise õe, psühholoog-nõustaja, kliinilise psühholoogi või psühhiaatri juurde ning teeb nendega koostööd, et tagada sobiv ravi ja tugi. 

Esmatasandi tervishoiutöötajad võivad aidata märgata ja ennetada psüühikahäiretega seotud riske, sealhulgas toimepandavat vägivalda ja psühhosotsiaalseid probleeme. Täiendavat tuge võib pakkuda koduõde, kelle tööülesannete hulka kuulub ka nõustamine. Muu hulgas saab seeläbi tegeleda kehalise haigusega inimese vaimse tervise probleemide ennetamise ja leevendamisega. Koduõde osutab oma pädevuse piires tervishoiuteenuseid inimese kodus saatekirja alusel. 

Lisaks perearstile ja pereõele võivad  esmatasandi tervisekeskuses ja perearstipraksistes töötada ka teisi spetsialiste, näiteks vaimse tervise õed,  kliinilised psühholoogid ja psühholoog-nõustajad.  

Teraapiafond

Alates 2015. aastast on perearstidel olnud võimalus kasutada teraapiafondi, et pakkuda oma nimistu ravikindlustatud patsientidele vajalikke teraapiateenuseid, sealhulgas kliinilise psühholoogi, logopeedi ja füsioterapeudi abi. 

Jaanuarist 2025 rahastatakse teraapiafondist kliinilise psühholoogi, logopeedi ja füsioterapeudi teenuseid ainult juhul, kui vastav spetsialist on perearstikeskuse palgal. Aprillist 2025 lisandub võimalus rahastada samadel tingimustel ka psühholoog-nõustaja teenust. Kõik nimetatud teenused on ravikindlustatud patsiendile tasuta.  

Psühholoog-nõustaja roll  

Kui seni sai perearst suunata inimesi vaid kliinilise psühholoogi juurde, siis edaspidi võivad perearstikeskused palgata ka psühholoog-nõustaja. Psühholoog-nõustaja aitab ennetada vaimse tervise probleemide süvenemist ning toetab inimese heaolu. Psühholoog-nõustaja tegeleb emotsionaalsete ja suhetega seotud küsimustega, samuti töö- ja tervisemuredega ning töötab nii üksikisikute, perede kui ka gruppidega. 

Mida teha, kui perearstikeskuses pole kliinilist psühholoogi? 

Kui perearstikeskuses ei ole kliinilist psühholoogi, saab perearst suunata patsiendi Tervisekassa lepingupartneri juurde, kellel on iseseisvalt psühholoogilise ravi osutamise tegevusluba. Sellisel juhul esitab teenuseosutaja arve otse Tervisekassale ning ravikindlustatud patsiendile on teenus tasuta. 

Tervisekassa lepingupartnerite nimekirja ja teenusepakkujate asukohti saab vaadata siit.

Koolitervishoid

Koolipidaja (sh KOV-i kui koolipidaja) ülesanne on koostöös esmatasandi tervishoiuga tagada koolides tervisekassa  rahastatava koolitervishoiuteenuse kättesaadavus. Kooliõe üks põhifunktsioone on tervisekontrollide läbiviimine, mille üheks osaks on ka vaimse tervise (käitumise ja meeleolu) hindamine. Koolikeskkonnas panustavad vaimse tervise probleemide varajasse märkamisse nii õpetajad kui ka erinevad tugispetsialistid, sealhulgas kooliõde. Kooliõde teeb igakülgset koostööd eelkõige lapsevanemaga, nõustab lapsevanemat ning vajadusel soovitab pöörduda kas perearsti või mõne teise spetsialisti poole.    

Lisaks kooliõele on koolidel mitmeid võimalusi pakkuda lastele ja noortele vaimse tervise tuge tugispetsialistide, nagu sotsiaalpedagoogide, eripedagoogide ja koolipsühholoogide, kaudu. 

Laste ja noorukite vaimse tervise kabinetid

Esmatasandi tervishoiu alla kuulub ka laste ja noorukite vaimse tervise kabinettide tegevus, mille eesmärk on pakkuda vaimse tervise teenuseid lapse elukohas. Tegemist on integreeritud sotsiaal- ja tervishoiuteenusega, mille peamine sisu on probleemi täpsustamine ja seisundi hindamine, nõustamine, pere ja tugivõrgustiku liikmete toetamine, ning see on üks lahendus vaimse tervise teenuse kättesaadavuse parandamiseks. Pakutavate teenuste sihtrühmaks on lapsed ja noorukid kuni 18. eluaastani, nende vanemad/hooldajad ning lastega tegelevad spetsialistid. Meeskond, kuhu kuuluvad vaimse tervise õde, kliiniline psühholoog ja sotsiaaltöötaja, lähtub oma töös lapse individuaalsusest ja arvestab tema parimaid huve. Kabineti meeskonna töö hõlmab ka vaimse tervise probleemide ennetamist ning koostööd teiste lapsega tegelevate spetsialistidega. Vajaduse korral suunatakse laps või nooruk edasi psühhiaatri juurde või haiglasse. 

Töötervishoid

Esmatasandi tervishoiu spetsialistide hulka loetakse ka töötervishoiuteenuse osutaja. Töötervishoiumeeskonna moodustavad eri valdkonna spetsialistid (töötervishoiuarst, tööpsühholoog, töötervishoiuõde), kellest igaüks katab oma pädevuse osa. Töökeskkonnas esinevate ohtude korral suunatakse töötaja töötervishoiuarsti juurde. Seega võib vaimse tervisega seotud probleemide esmane tuvastaja olla ka töötervishoiuarst või tema meeskonnas töötav spetsialist. Kui töötervishoiuarsti vastuvõtul ilmneb, et töötajal esineb vaimse tervisega seotud probleeme, on töötervishoiuarsti ülesanne püüda välja selgitada, kas need on tingitud valdavalt elustiili haigustest või põhjustatud otseselt töökeskkonnast/töökorraldusest. Sageli on tegemist kombineeritud situatsiooniga.