Sõltuvalt tervishoiuteenusest võivad tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (TTKS) alusel osaleda tervishoiuteenuse osutamisel ka tervishoiuspetsialistid, kes tegutsevad tulenevalt tema kutsest või erialasest pädevusest spetsialisti või tehnikuna. Tervishoiuteenuse osutamisel osalevate isikute loetelu ja osalemise kord ning nende juurdepääsu ulatus tervise infosüsteemis olevatele isikuandmetele on kirjeldatud määrusega.
Tervishoiutöötajaks ja -spetsialistiks õppimine
Eestis saab arstiks, proviisoriks, farmatseudiks ja füsioterapeudiks õppida Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonnas. Lisaks saab Tartu Ülikoolis omandada teadmised õendusteadusest, -juhtimisest ja -pedagoogikast õendusteaduse magistriõppes. Täpsem info kooli koduleheküljel:
Õeks, ämmaemandaks, füsioterapeudiks, hooldajaks jm saab õppida Tallinna ja Tartu tervishoiu kõrgkoolis. Lisaks saab mõlemas kõrgkoolis õppida terviseteaduse magistriõppes eriõeks, spetsialiseerudes ühel neljast erialast: kliiniline õendus, terviseõendus, intensiivõendus, vaimse tervise õendus. Täpsem info koolide kodulehekülgedel:
Sotsiaalministeerium planeerib eriarstide riiklikku residentuuritellimust igal aastal koostöös erialaseltside, tööandjate ja ülikooliga.
Selleks, et tervishoiusüsteemi siseneks järjepidevalt piisaval hulgal hea praktilise väljaõppega tervise valdkonna spetsialiste, peab rakenduskõrghariduse õppekohtade arv tervise valdkonnas olema piisav ning kõikidele õppuritele peavad olema tagatud praktikakohad. Selleks on erinevate osapooltega allkirjastatud konsensuslepe kõrghariduse õppekohtade vajaduste kohta tervise valdkonnas õppeaastatel 2026/2027 - 2029/2030.
Tervishoiutöötajaks registreerimine
Kõik Eestis töötavad arstid, õed, ämmaemandad ja hambaarstid peavad olema registreeritud Terviseameti tervishoiukorralduse infosüsteemis. Tervishoiutöötajaks registreerimise info on leitav Terviseameti kodulehel.
Tervishoiuspetsialistide kutseregister
Lõpetades kõrgkooli saavad spetsialistid kutse. Kutsesüsteem on osa Eesti kvalifikatsioonisüsteemist, mis seob haridussüsteemi tööturuga ja aitab kaasa elukestvale õppele ning tööalase kompetentsuse arendamisele, hindamisele, tunnustamisele ja võrdlemisele.
Erinevate kutsestandardite ning kutse omandanute kontrollimiseks on Kutsekoda loonud ka Kutseregistri, kus on võimalik kontrollida, milline kutse on tervishoiuspetsialistile antud. Kutse omamine ei ole kõikidel tervishoius töötavate spetsialistidel nõutud, kuid võib olla nõutud spetsialistide osutatavate teenuste rahastamisel haigekassast (nt nõutakse psühhoteraapia jmt teenuste puhul psühholoogilt kliinilise psühholoogi kutset).
Tervishoiutöötajate töötasu jm tingimused
Tervishoiutöötajate ja tööandjate vahel sõlmitakse iga kahe aasta tagant tervishoiutöötajate kollektiivleping, milles lepitakse kokku lisaks muudele töötingimustele ka töötasu alammäär.
Tervishoiutöötaja lähtetoetus
Lähtetoetuse eesmärk on motiveerida alustavaid eriarste, õdesid või apteekreid valima oma karjäärikohaks Eesti piirkonnad, kuhu kvalifitseeritud tööjõu leidmine on praktikas osutunud keeruliseks.
Lähtetoetuse taotlemise tingimustega saab tutvuda Terviseameti kodulehel.
Tervishoiutöötajatega seonduv statistika
Tervishoiutöötajatega seonduvat statistikat, sh arvu, migratsiooni, vanuselise koosseisu, töökoormuse ja töötasu kohta kogub ja avaldab Tervise Arengu Instituut.
Seotud viited
Viimati uuendatud 21.05.2026
