Tartu Ülikool viib Sotsiaalministeeriumi ja Kliimaministeeriumi tellimusel läbi uuringu, mille eesmärk on hinnata tuuleparkide tekitatava kuuldava müra, madalsagedusliku müra ja infraheli võimalikku seost inimeste tervise ja heaoluga Eesti tingimustes ning toetada teaduspõhiseid otsuseid tuuleenergia arendamisel.
Kuigi taastuvenergia on oluline osa Eesti kliima- ja energiapoliitikast, on tuuleparkide rajamisega kaasnenud arutelu võimalike tervisemõjude üle. Rahvusvahelised epidemioloogilised tõendid on piiratud ning Eestis puuduvad seni vastavad empiirilised uuringud.
Uuringu metoodika hõlmab valitud tuuleparkides läbi viidavaid kuuldava müra ning infraheli leviku mõõtmisi, modelleerimist ning tervise- ja küsitlusandmete analüüsi, pöörates tähelepanu nii objektiivsetele müranäitajatele kui ka elanike tajutud häiritusele.
Uuringu tulemusena saadakse ülevaade tuuleparkide tekitatavast akustilisest mõjust ning selle võimalikust seosest inimeste tervise ja heaoluga, võimaldades eristada otseseid tervisemõjusid tajutud häiritusest ja psühhosotsiaalsetest teguritest. Tulemused annavad sisendi rahvatervise ja taastuvenergia poliitikakujundamiseks.
Uuringut rahastavad Sotsiaalministeerium ja Kliimaministeerium ning see lõpeb 31. detsembril 2027.
Tartu Ülikool viib Sotsiaalministeeriumi tellimisel läbi alates 2025. aasta sügisest koostöös Tervise Arengu Instituudi ja SA Mõttekojaga Praxis uurimisprojekti „Eesti laste heaolu kontseptuaalse mudeli loomine ja selle indikaatorite väljatöötamine.“ Uurimisprojekt kestab ühe aasta ja see on aluseks valdkondade ülese laste heaolu andmepildi väljatöötamiseks ja näidikulaua avamiseks 2027. aasta lõpuks.
Peamised uurimis- ja arendusülesanded on:
- Eesti elukaare ülese üldise heaolu mudeli väljatöötamine;
- Eesti laste valdkondade ülese heaolumudeli väljatöötamine sh riskirühmade kaardistamine;
- Eesti laste valdkondade ülese heaolu mudeli andmetega sisustamine ja neist lähtuvate indikaatorite väljatöötamine.
Uurimise käigus kaasatakse laste ja noortega kokkupuutuvaid eksperte erinevatest valdkondadest. Oluline roll on projekti tarbeks moodustatud Noorte Nõukojal, mis koosneb mitmekülgse taustaga noortest vanuses 14-19 eluaastat. Noored osalevad erinevatel üritustel ja nõustavad uurimistiimi kõigis etappides.
Lisaks viiakse läbi erineva tausta ja vanusega laste seas andmekogumine kasutades loovmeetodit (grupiintervjuu ja loovtöö tegemise kombinatsioon). meetod võimaldab lapsi arvestavalt ja kaasavalt koguda nende mõõteid ja arvamusi heaolust. Tartu Ülikooli uurija viib läbi loovmeetodil andmekogumise lapsevanema ja lapse eelneval nõusolekul, 15–17-aastaste laste puhul võetakse arvesse laste iseseisvat nõusolekut uuringus osaleda. Uuringu läbiviimisel jälgitakse lapsesõbralikke ja eetilisi teadustöö põhimõtteid ning see on kooskõlastatud ka Andmekaitse Inspektsiooniga.
Andmekogumisel lastelt kogutakse järgmisi andmeid:
- üldandmed: lapse vanus, lapse sugu, emakeel;
- laste individuaalsed loovtööd või fotod tema loovtöödest;
- laste arvamused, mis teeb laste elu heaks;
- laste ettepanekud laste heaolu tõstmiseks.
Lastelt kogutud andmed pseudonüümitakse ja analüüsitakse temaatilise sisuanalüüsi meetodil, tulemusi esitatakse vaid üldistatud kujul ning isikuga mitte kokku viidaval kujul ehk uuringus osalenud lastele on tagatud anonüümsus.
Uurimustööde käigus kasutatakse ka varasemalt riiklike statistikatööde raames kogutud andmeid. Statistikaameti kaudu taotletakse ligipääsu konfidentsiaalsete andmete kasutamiseks teaduslikel eesmärkidel EUROMOD-i maksude- ja toetuste mikrosimulatsioonimudeli, Eesti sotsiaaluuringu (ESU) 2020–2025-a, Eesti tööjõu-uuringu (ETU) 2019–2025-a ja Kultuuris osalemise uuringu (KOU) 2017. a, 2019. a ja 2023. a andmestike kasutamiseks. Kasutatavad andmed on pseudonüümitud, kuid detailsed ja võimaldavad hästi analüüsida lapse heaolu mõjutavad tegureid, et töötada välja lapse heaolu kirjeldamiseks sobivaid indikaatoreid, analüüsida erinevate dimensioonide ja valdkondadevahelisi statistilisi seoseid.
Kinnitame, et uuringu läbiviimisel kasutatavate isikuandmete töötlemine on seaduslik, õiglane ja läbipaistev; töötlemisel lähtutakse eesmärgipärasuse ja minimaalsuse printsiipidest; rakendatakse turvameetmeid, mis kaitsevad isikuandmeid ebaseadusliku juurdepääsu ja juhusliku kaotamise ning hävimise eest. Andmete kogumine ja töötlemine leiab aset 2026. aasta jooksul (kavandatud märts–november 2026).
Uuringu läbiviimine on kooskõlastatud Andmekaitse Inspektsiooniga.
Uuringu tulemuste avaldamine on kavandatud 2026. a sügisesse. Uuringuraport avaldatakse Sotsiaalministeeriumi kodulehel.
Kui sul tekib küsimusi uuringu läbiviimise kohta, siis palun võta ühendust Tartu Ülikooli uurimisprojekti juhiga: Oliver Nahkur, e-post: [email protected]; küsimustega võib pöörduda ka uuringu tellija Sotsiaalministeeriumi kontaktisiku poole: Mari Sarv, e-post: [email protected].
Uuringu tellija: Sotsiaalministeerium ning Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
Uuringu partner: Terviseamet
Uuringu sisuline läbiviija ja volitatud töötleja: Tartu Ülikool
Uuringu rahastaja: uuringut kaasrahastatakse Euroopa Liidu õiglase ülemineku fondi projektist „Põlevkivi kaevandamise ja töötlemisega seotud keskkonnaprobleemide lahendamine ja tervisekahjude vähendamine“
Uuritavad: uuringus osaleb 1000 inimest. Neist pooled on Ida-Virumaalt ning teise poole moodustab võrdlusgrupp mujalt Eestist. Osalejatest on pooled 6–11-aastased lapsed ja pooled tööealised täiskasvanud. Uuringus osalemine on vabatahtlik, valim koostatakse juhu- või sihtvalikuga. Sihtvaliku aluseks on töövaldkond, näiteks põlevkivitööstuse või põllumajanduses töötamine.
Eesmärk on hinnata ja ennetada keskkonda sattunud tervisele ohtlike ainete hulka organismis, inimeste terviseprobleemide tekkimise riske ning vajadusel riigil teha muudatusi seadusandluses tagamaks võrdsemat terviseohutust üle Eesti. Sarnaseid andmeid kogutakse paralleelselt veel 25 Euroopa riigis.
Uuritavad ühendid võivad olla kogunenud aastate jooksul inimeste organismi eelkõige piirkonna tööstus- aga ka põllumajandusheitmete tulemusel ning olmekeskkonnast.
Eritähelepanu all on Ida-Virumaa piirkond. Tervise Arengu Instituudi koostatud rahvastiku tervise aastaraamat 2025 kohaselt elab inimene Ida-Virumaal tervena 11 aastat vähem kui Harjumaal. Ida-Virumaa 500 inimest saavad oma töötervishoiu- või perearstilt kutse anda vabatahtlikkuse alusel vere-, uriini ja juukseproove, millest määratakse raskmetalle, pestitsiide, ftalaate ja muid tervisele ohtlikke ühendeid. Võrdlusena kogutakse üle Eesti 500-lt inimeselt proove, millest määratakse samu ühendeid.
Uuringu tulemuste avaldamine: proovide kogumine kestab 2026. aasta suveni. Uuringu lõpparuande eeldatav valmimistähtaeg on juulis 2027. Uuringu lõpparuanne avaldatakse Sotsiaalministeeriumi kodulehel.
Uuringu sisuline läbiviija ja volitatud töötleja: Eesti Rakendusuuringute Keskus Centar OÜ
Uuringu eesmärk ja põhjendus: Uuringu eesmärgiks on välja töötada täpsem ja õiglasem elatusmiinimumi arvestamise metoodika. Täna kehtiv metoodika lähtub ligi kakskümmend aastat tagasi koostatud tarbimiskorvist ning ei arvesta leibkondade erinevusi. Aegunud metoodika ei ole usaldusväärne alus sissetulekutoetuste piisavuse hindamiseks. Kuigi tarbimiskorvi maksumust kohandatakse hinnaindeksiga, siis on hädatarvilik kaasajastada ka tarbimiskorvi sisu, mis on aja jooksul muutunud ning mõtestada elatusmiinimumi kontseptsioon, arvutada välja, milline on elatusmiinimum erinevatele leibkondadele ja hinnata, kuidas see sõltub leibkondade koosseisust ja sotsiaal-demograafilistest tunnustest.
Uue leibkondliku elatustaseme miinimumi arvestamise metoodika väljatöötamiseks on Centaril kavas teha ülevaade teiste riikide elatusmiinimumi arvestamise metoodikast, kasutada Statistikaameti Leibkonnaeelarve uuringu (LEU) ja Eesti Sotsiaaluuringu (ESU) pseudonüümitud andmeid, toimetulekutoetuse saajate pseudonüümitud registriandmeid Sotsiaalkindlustusametist ning Euroopa Liidu maksude ja toetuste mikrosimulatsiooni mudelit EUROMOD. Tervisearengu Instituudi uusi toitumissoovitusi arvestades koostatakse näidismenüüd ning nende põhjal toidukorv erinevatele leibkonnatüüpidele. Seejärel hinnatakse inimeste tunnetust hädatarvilikule ja elamisväärset elu tagavale ostukorvile.
Uue elatusmiinimumi arvutamise metoodikaga leitud toimetulekutoetuse sobivuse hindamiseks toetuse saaja leibkonnale intervjueeritakse toimetulekutoetust saanud või saavate leibkondade esindajaid. Samuti kasutatakse intervjuusid toimetulekutoetuse taotlemise ja maksmise protsessi hindamiseks. Kvalitatiivsete andmete saamiseks on plaanis läbi viia grupiintervjuud 8 leibkonnatüübi kohta ning toimetulekutoetuse saajate hulgas ca 20 intervjuud. Uue elatusmiinimumi metoodikaga arvutatud toimetulekutoetuse mõju toimetulekutoetuse saajate arvule ja sissetulekutele hinnatakse EUROMODiga.
Uuringu tulemusena arvutatakse välja toimetulekuks minimaalne sissetuleku suurus erinevatele leibkonnatüüpidele ning kirjeldatakse elatusmiinimumi arvutamise ja kaasaajastamise metoodika Eestile. Projekt loob eeldused tõhusamaks toimetulekutoetuse süsteemiks, mis parandab toetuse piisavust ja kättesaadavust.
Uuringu läbiviimine on kooskõlastatud Andmekaitse Inspektsiooniga ning uuringu toimumisele on loa andnud Sotsiaalteaduslike rakendusuuringute eetikakomitee.
Uuringu tulemuste avaldamine: Uuringu eeldatav valmimistähtaeg on 2026. a. Uuringuraport avaldatakse Sotsiaalministeeriumi kodulehel.
Uuringu sisuline läbiviija ja volitatud töötleja: SA Mõttekoda Praxis
Uuringu põhjendus ja eesmärk:
Kesksed probleemid:
-
Puude raskusastme tuvastamise ja töövõime hindamise süsteem on praegu dubleeriv, keeruline ja killustunud.
-
Inimestele on raske mõista kahe hindamise erinevusi, õigusi ja toetusi. Nad ei mõista, kuidas samade andmete pinnalt võivad Töötukassa ja Sotsiaalkindlustusamet jõuda erinevate tulemusteni (nt tuvastatakse osaline töövõime, aga mitte puude raskusastet).
-
SKA ja Töötukassa kasutavad inimeste hindamisel samu terviseandmeid, see tähendab topelttööd ja üleressursikulu riigile.
-
Vanaduspensioniealiste puhul ei peegelda puude tuvastamine enam hästi tegelikke vajadusi, sest abivajadus tuleneb rohkematest asjaoludest, kui terviseandmed.
-
Keerukas süsteem ei jõua alati tegelike abivajajateni
Uuringu eesmärgiks on analüüsida töövõime- ja puude tuvastamise süsteemi, selle kitsaskohti ning välja töötada lahendused, kus tööealiste puhul jääks edaspidi alles ainult töövõime hindamine ning vanaduspensioniealistel puude raskusastet enam ei tuvastataks. Uuringu tulemusel pakutakse välja lahendused, kus täisealistel puudega inimestel on lihtsam, ühtsem ja inimese vajadusest lähtuv hindamiste- ja toetuste süsteem.
Uuringus kasutatakse Sotsiaalkindlustusameti ja Töötukassa registriandmeid, Eesti Sotsiaaluuringu (ESU) andmeid ning EUROMODi mikrosimulatsioonimudelit, mis koos annavad ülevaate nii tööealiste kui vanaduspensioniealiste olukorrast, sissetulekutest, teenuste kasutusest ja vajadustest. Uuring võimaldab hinnata ka seda, milline oleks kavandatavate muutuste mõju inimestele, asutustele, riigi eelarvele ja sotsiaalsüsteemi toimimisele tervikuna.
Uuringu taustamaterjalina kasutatakse Sotsiaalministeeriumi poolt 2025. aasta augustis koostatud „Puudega tööealiste ja vanaduspensioniealiste andmete analüüsi“.
Uuringu tulemuste avaldamine: Uuringu eeldatav valmimistähtaeg on 30.01.2026. a. Uuringuraport avaldatakse Sotsiaalministeeriumi kodulehel.
Sotsiaalministeerium koostöös Statistikaametiga viib läbi uuringu perepoliitika kujundamiseks.
Sotsiaalministeeriumi 2026. aasta uuringute koguplaan on allalaaditav siit:
Viimati uuendatud 17.03.2026
