Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.

Töövahendid ja rakendused patsiendile

Ülevaade patsiendile suunatud tervishoiuga seotud rakendustest ja töövahenditest

Patsiendiportaal

Patsiendiportaalis on igal inimesel võimalik näha ja hallata tema ning ta esindavate (nt alaealised lapsed, eestkoste alused) terviseandmeid,  mis on kogutud ravi või diagnostika eesmärgil ja edastatud tervise infosüsteemi. Hetkel inimene ei saa ise patsiendiportaali andmeid sisestada.

Inimene saab ise broneerida endale arsti vastuvõtu aegasid digiregistratuuris.

Patsiendiportaalis, kasutades sisselogimisel ID-kaarti, mobiil-ID või Smart-ID, saab:

  • näha kehtivaid ravimite retsepte ja retseptide ajalugu;
  • vaadata oma terviseandmeid ehk tervishoius töötava spetsialisti koostatud ja tervise infosüsteemi saadetud dokumente;
  • alustada mootorsõiduki juhiloa saamiseks tervisetõendi taotlemist;
  • broneerida ja tühistada aegu arstide või teiste tervishoius töötavate spetsialistide vastuvõttudele;
  • määrata esindajaid erinevate toimingute tegemiseks (näiteks retsepti väljaostmiseks);
  • esitada tahteavaldusi;
  • vaadata nimeliselt, kes ja millal on terviseandmeid vaadanud;
  • näha Eesti Haigekassale esitatud raviarveid.

Tulevikus laieneb erinevate võimaluste hulk veelgi. Tutvuge siin edaspidi lisatavate muudatustega. Patsiendiportaal on uuendamisel eesmärgiga, et sellest saaks:

  1. personaalne platvorm tervisega seonduvast ülevaate saamiseks, enda või lähedase tervisega seonduva korraldamiseks ning tervisesüsteemiga seotud tahtevalduste ja tulevikujuhiste esitamiseks;
  2. turvaline ja kontrollitud kommunikatsioonikanal inimese ja tervishoius töötava spetsialisti vahel, sh infokanal olulise ja tõenduspõhise terviseteabe edastamiseks.

Patsiendiportaali arendusi tehakse Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest kinnitatud käskkirja raames. Patsiendiportaali visiooni loomise ja sisulise poole arenduse eest vastutab Tervise Arengu Instituut.

Kasulikud materjalid

Patsiendijuhendid

Patsiendijuhend on kirjalik abivahend patsiendile, mis võib sisaldada infot protseduuriks või uuringuteks ettevalmistuse kohta, haigusest ja selle kulust ning prognoosist, ravist, järelravist ja eneseabivõtetest.

Patsiendijuhendid leiab siit või trükiseid saab küsida oma perearstilt.

Viljatusraviga seonduvat tegevust reguleerib kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seadus. Seaduse reguleerimisalaks on naise kunstlik viljastamine mehe seemnerakuga ning kehaväliselt loodud embrüo siirdamine ja kehaväliselt loodud embrüo kaitse.

Kunstlikult on lubatud viljastada üksnes täisealist kuni 50-aastast teovõimelist naist tema enda soovil. Kunstlik viljastamine on lubatud vastavatel meditsiinilistel näidustustel ning on keelatud, kui rasedus või sünnitamine ohustab naise või lapse elu või tervist, samuti muudel meditsiinilistel vastunäidustustel. Patsiendi raseduse vastunäidustuse üle otsustab arst, tuginedes arstiteaduse reeglitele.

Alates 2018. aastast rahastatakse kuni 40-aastaste (k.a) naiste kehavälise viljastamise (IVF) ja embrüosiirdamise teenuseid ning ravimeid täielikult haigekassa kaudu. Kuni 40-aastased (k.a) naised saavad kehaväliseks viljastamiseks vajalikud ravimid juba apteegist ostes 100% soodusmääraga. Apteegis tuleb tasuda vaid retseptitasu, mis on 2,5 eurot, ja soodusravimi maksimumhinda ületav osa juhul, kui ravim on kallim kui haigekassa soodustuse nimekirjas.

Kasulikud materjalid

Rakkude, kudede ja elundite doonorlus

Inimpäritolu bioloogilise materjali – rakkude, kudede, elundite – siirdamine on teatud haiguste ravis ainus elupäästev viis. Samas on rakkude, kudede ja elundite kliiniline kasutamine meditsiiniliselt väga komplitseeritud ning tõsiste riskidega seotud protseduur. Rakkude, kudede ja elundite defitsiit on ülemaailmne probleem nii kliinilises tegevuses kui ka teadusuuringutes. Siirdamiseks sobivate rakkude, kudede ja elundite defitsiit omakorda soodustab ebaeetilist ja ebaseaduslikku tegevust selles valdkonnas. Seetõttu on praktikas välja kujunenud ühised põhimõtted rakkude, kudede ja elundite hankimise, käitlemise ja siirdamise valdkonnas, millest riigid lähtuvad.

Nendeks on:

Rakkude, kudede ja elundite doonoriks võib olla igaüks, kes vaba tahte alusel loovutab oma raku, koe või elundi siirdamiseks kas oma elu ajal või peale surma. Doonoriks võib olla ka surnud inimene, kui ta oli eluajal avaldanud tahet loovutada surma järel rakke, kudesid ja elundeid või kui puuduvad andmed, et ta oleks olnud selle vastu. Tahet oma surmajärgseks doonorluseks on võimalik avaldada patsiendiportaalis.

  • rakkude, kudede ja elundite annetamine peab olema rangelt vabatahtlik ning tasu pakkumine selle eest peab olema keelatud;
  • doonorite ja elundite saaja (retsipiendi) igakülgne kaitse.

Soolise üleminekuga seotud tervishoiuteenused ja juriidiline soo tunnustamine

Eestis on võimalik läbida soolise üleminekuga seotud meditsiinilisi toiminguid (hormoonravi ja erinevad kirurgilised protseduurid) ning muuta iseenda juriidilisi sooandmeid (soomarker, isikukood ja nimi).

Soolise üleminekuga seotud meditsiiniteenuseid reguleerib Sotsiaalministri 07.05.1999 määrus nr 32  “Soovahetuse arstlike toimingute ühtsed nõuded”. Soo juriidilist tunnustamist reguleerib perekonnaseisutoimingute seaduse 3peatükk.

Loe lähemalt!

Viimati uuendatud 06.10.2022