Vaimse tervise astmelise abi piloteerimine

Esimese ja teise astme teenuseid pakutakse Eestis juba täna, kuid need ei moodusta veel ühtset ja lihtsasti läbitavat teekonda. Piloteerimise eesmärk on hinnata, kas digitaalne seisundi hindamine ja astmeline teenusele suunamine aitavad inimestel jõuda sobiva abini kiiremini, parandavad abi kättesaadavust ning toetavad tõhusamat vaimse tervise abi korraldust. Piloodi tulemused annavad aluse otsustada, kuidas astmelise abi digitaalset teekonda tulevikus kogu Eestis rakendada.

Astmelise abi mudel

Kui inimesel tekivad vaimse tervise mured, ei ole alati lihtne aru saada, kust abi otsida. Sageli tuleb sobiva spetsialisti juurde pääsemist kaua oodata ning selle aja jooksul võivad mured süveneda. Samas vajavad paljud inimesed tuge juba palju varem, enne arstiabi.

Selleks arendatakse Eestis vaimse tervise astmelise abi mudelit. Astmeline abi tähendab, et inimene saab abi samm-sammult, alustades oma seisundile optimaalsest sekkumisest. Abi liigub selges järjestuses: esmalt eneseabi, seejärel vajadusel VIPS (väheintensiivne psühholoogiline sekkumine), edasi esmatasandi tervishoid ning tõsiste seisundite korral eriarstiabi, näiteks psühhiaatria. Järgmisele tasemele liigutakse siis, kui eelmine ei ole toonud piisavat leevendust.

Oluline on, et iga aste ei ole pelgalt „läbimiseks“, vaid loob vundamendi paremaks toimetulekuks. Juba esimestel tasemetel saab inimene teaduspõhist infot oma seisundi kohta ning õpib praktilisi toimetulekuoskusi. Sageli piisab sellest sümptomite leevendamiseks ja igapäevaeluga paremini hakkama saamiseks, ilma et oleks vaja liikuda intensiivsema abi juurde.

Astmeline lähenemine ja digitaalsed lahendused võimaldavad abi saada sümptomite varajases faasis. Automatiseeritud seisundihindamise ja suunamise rakendamine aitab pakkuda sihitumat tuge, vähendada spetsialistide töökoormust ning suunata piiratud ressursid sinna, kus neid enim vajatakse. Vaimse tervise probleemide varajane märkamine ja leevendamine on oluline nii indiviidi heaolu, töövõime kui ka kogu tervishoiusüsteemi jätkusuutlikkuse seisukohast.

Inimese jaoks muutub vaimse tervise abi saamine lihtsamaks, kiiremaks ja kättesaadavamaks. Senise keeruka ja spetsialistikeskse süsteemi asemel saab inimene ööpäevaringselt teha esmase enesehindamise veebis, saada kohe ligipääsu sobivale digitaalsele eneseabikursusele ning liikuda teenuste vahel vastavalt oma vajadusele – ilma, et peaks ise teadma, kuhu pöörduda või ootama pikki järjekordi.

Projekti andmed

Pilootprojekti käigus luuakse vaimse tervise astmelise abi digitaalne teekond, mis aitab inimesel hinnata oma enesetunnet, leida sobiva abi ja liikuda vajadusel järgmisele abiastmele. Digitaalne teekond hõlmab seisundi hindamist, automaatset suunamist teenustele ning seisundi jälgimist kogu abi vältel.

Piloodis katsetatakse kahte esimest abiastet: tõenduspõhist digitaalset eneseabi ja toetatud väheintensiivseid psühholoogilisi sekkumisi (VIPS). Eesmärk on hinnata, kas selline lähenemine aitab inimestel jõuda sobiva abini kiiremini, parandab abi kättesaadavust ning toetab vaimse tervise murede varajast leevendamist.

Pilootprojekti käigus hinnatakse ka seda, kuidas digitaalne teekond toimib päriselus ning milliseid tehnilisi lahendusi, töökorraldust ja spetsialistide rolle on vaja, et astmelist abi oleks võimalik tulevikus rakendada üle Eesti.

Innovatsioon uue avaliku teenuse loomises, kus:

kasutatakse automatiseeritud hindamist, et tuvastada inimese vaimse tervise seisund ilma spetsialisti sekkumiseta,
suunatakse inimene vastavalt tulemustele digitaalsele eneseabikursusele või VIPS-teenusele,
VIPS-teenust osutavad väljaõppega spetsialistid, kes ei ole tervishoiutöötajad, kuid töötavad tõenduspõhiselt ja on regulaarselt superviseeritud,
andmevoog ja tagasisidehindamine võimaldavad dünaamilist teenuste planeerimist ja mõju hindamist.

Rahastus

Projekti rahastab Riigikantselei avaliku sektori innovatsioonifond.

Projekti eesmärk: piloteerida vaimse tervise astmelise abi mudeli 1. ja 2. astme rakendatavust Eestis.
Projekti kestus: 40 kuud
Projekti eelarve: 1 912 000 eurot
Projekti esitaja ja partnerid: Sotsiaalministeerium, Tervisekassa, TEHIK
Projektijuht: Kertu Miidu, Sotsiaalministeerium, [email protected]

Avaliku sektori Innovatsioonifondist

Pilootprojekti käigus arendatakse digitaalne lahendus, mis automatiseerib vaimse tervise astmelise abi kaks esimest abiastet. See võimaldab inimesel hinnata oma seisundit ning alustada esimese astme abi saamist ilma spetsialisti vahenduseta.

Lahendust arendatakse pikaajalist visiooni silmas pidades, et tulevikus oleks võimalik siduda astmelise abi digitaalne teekond Tervise infosüsteemiga (TIS). See aitaks luua inimese jaoks sujuva teekonna läbi erinevate abiastmete ning toetaks spetsialistide omavahelist koostööd, võimaldades näha inimese senist seisundi hindamise ja abi saamise ajalugu.

Astmelise abi mudeleid kasutatakse juba mitmes riigis, näiteks Ühendkuningriigis, Soomes ja Taanis. Eesti lähenemise eripära on eesmärk arendada digitaalne teekond, mis ühendab seisundi hindamise, teenusele suunamise ja abi jälgimise ühtseks tervikuks. Kuna digitaalne seisundi hindamine ja automatiseeritud teenusele suunamine tuginevad kliinilistele hindamisvahenditele, käsitletakse sellist lahendust meditsiiniseadmena. Seetõttu tuleb enne laiemat kasutuselevõttu põhjalikult hinnata selle ohutust, toimivust ja mõju.