Teenuspõhine juhtimine
Teenuspõhine juhtimine aitab siduda poliitika kujundamise ja selle teenustena elluviimise ühtseks tervikuks. Selleks vaadatakse, seatud eesmärke ja pakutavaid teenuseid, et hinnata, kas olemasolevad teenused aitavad eesmärke saavutada, kus on probleemid ning mida tuleb muuta.
Enamasti hõlmab see Sotsiaalministeeriumi ja valitsemisala asutuste tihedat koostööd. Kui eesmärgi saavutamine sõltub ka teiste ministeeriumide või asutuste teenustest, tehakse nendega koostööd.
Vastutusvaldkonnad
Igal poliitikavaldkonnal on ministeeriumis poliitikajuht ja igal teenusel on haldusala asutuses teenusejuht. Poliitikajuht ja haldusala teenusejuhid moodustavad poliitikajuhtimise tuumiktiimi.
Poliitikajuht hoiab tervikpilti oma valdkonna eesmärkidest, tulemustest ja arenguvajadustest. Ta korraldab koostööd nende inimeste ja asutuste vahel, kelle tegevus mõjutab valdkonna tulemusi.
Teenusejuht vastutab konkreetse teenuse toimimise ja arendamise eest ning jälgib, et teenus toetaks kokkulepitud eesmärkide saavutamist.
Poliitika- ja teenusejuhid teevad omavahel tihedat koostööd. Nii jõuab info teenuste tegelikust toimimisest poliitika kujundamisse ning poliitika eesmärgid omakorda teenuste arendamisse.
Põhimõtted
- Eesmärgid on selged ja mõõdetavad. Otsuseid tehakse andmete, teadmiste ja olemasolevate võimaluste põhjal.
- Eesmärgid ja tegevused moodustavad terviku. Ministeeriumi ja valitsemisala asutuste plaanid on omavahel seotud ning toetavad teinetest.
- Valdkonda juhitakse koostöös. Igas poliitikavaldkonnas tegutseb tuumiktiim, kuhu kuuluvad valdkonna juhtimiseks vajalikud inimesed eri organisatsioonidest.
- Vastutus on selge. Tuumiktiimi liikmed teavad, millised on nende ülesanded, otsustusõigus ja vastutus.
- Lähtume inimeste vajadustest. Poliitika ja teenuste arendamisel vaadatakse, kuidas lahendused mõjutavad inimesi, kes neid teenuseid vajavad või kasutavad.
Tervisevaldkond
Esmatasandi tervishoiu poliitika
Esmatasandi tervishoiu poliitika hõlmab perearstiabi ja muude kodulähedaste teenuste korraldust – tervisedendust, esmast diagnoosimist ja ravi, krooniliste haiguste juhtimist ning taastumise. Eesmärk on tagada inimestele kvaliteetne abi kodu lähedal, tihti esimese kokkupuutena terviseteekonnal.
-
Tiina Unukainen
Tervishoiuteenuste osakond
esmatasandi tervishoiu ekspert
- [email protected]
Keskkonnatervishoiu poliitika
Keskkonnatervishoiu poliitika hõlmab keskkonnast tulenevate terviseriskide maandamist ja sellekohase teabe kättesaadavust. Eesmärk on tagada tervist toetav elukeskkond, mis aitab ennetada keskkonnast põhjustatud terviseprobleemide kujunemist.
-
Aive Telling
Rahvatervishoiu osakond
keskkonnatervishoiu poliitika juht
- [email protected]
Nakkushaiguste ennetamise poliitika
Nakkushaiguste ennetamise poliitika hõlmab nakkushaiguste leviku tõkestamist, ravi korraldust ning valmisolekut pandeemiateks. Eesmärk on tagada Eestis nakkushaiguste mõistes turvaline elukeskkond, mis on osa tervisesüsteemi üldisest toimepidevusest.
-
Kerli Reintamm-Guţan
Rahvatervishoiu osakond
nakkushaiguste ennetamise poliitika juht
- [email protected]
Ravimi- ja meditsiiniseadmete poliitika
Ravimi- ja meditsiiniseadmete poliitika hõlmab ravimite ja meditsiiniseadmete kättesaadavuse, ohutuse ja mõistliku kasutamise korraldust. Eesmärk on tagada inimestele järjepidevalt kättesaadavad kvaliteetsed ja taskukohased ravimid ning seadmed, mis toetavad tervist ja elukvaliteeti kogu terviseteekonnal.
-
Tervishoiukorralduse osakond
ravimi- ja meditsiiniseadmete poliitika juht
- [email protected]
Spetsialiseeritud abi poliitika
Spetsialiseeritud abi poliitika hõlmab eriarstiabi ja muu keerukama tervishoiu korraldust raske või kompleksse tervisemure korral, sealhulgas haiglavõrgu korraldus. Eesmärk on tagada inimesele õigeaegne juurdepääs vajalikule spetsialistile, uuringule või ravile – see on terviseteekonna järgmine tasand pärast esmatasandit.
-
Mariken Ross
Tervishoiuteenuste osakond
spetsialiseeritud abi poliitika juht
- [email protected]
Tervisekäitumise poliitika
Tervisekäitumise poliitika hõlmab tervist toetava elukeskkonna kujundamist ja tervisedendust kogu elukaare jooksul. Eesmärk on mõjutada tervisemõjureid viisil, mis toetab tervist ja vähendab terviseriske ning tagada vajalikud teadmised ja võimalused teha tervist hoidvaid valikuid, sõltumata soost, sissetulekust, haridusest või elukohast.
-
Katri Eespere
Rahvatervishoiu osakond
tervisekäitumise poliitika juht
- [email protected]
Tervishoiuteenuste kvaliteedipoliitika
Tervishoiuteenuste kvaliteedipoliitika hõlmab riiklikku kvaliteedijuhtimise süsteemi ning nõudeid, mis motiveerivad teenuseosutajaid parandama ravi tulemuslikkust ja patsiendiohutust. Eesmärk on, et tervishoiuteenused oleksid ohutud, tõenduspõhised, inimkesksed tõhusad, õigeaegsed, integreeritud, õiglased ja erapooletud kogu inimese terviseteekonna jooksul.
-
Maria Suurna
Tervishoiukorralduse osakond
tervishoiu kvaliteedipoliitika juht
- [email protected]
Tööjõu poliitika
Tööjõu poliitika hõlmab tervise- ja sotsiaalvaldkonna spetsialistide järelkasvu, oskuste arendamise ja töökorralduse suundi. Eesmärk on tagada piisav ja pädev tööjõud, et teenused oleksid kvaliteetsed ja kättesaadavad.
-
Leena Kalle
Tervishoiukorralduse osakond
tööjõupoliitika juht
- [email protected]
Vaimse tervise poliitika
Vaimse tervise poliitika hõlmab inimeste heaolu toetamist, vaimse tervise häirete ennetust, varajast abi ning tugi- ja raviteenuste võimestamist. Eesmärk on jõuda olukorrani, kus kõigis valdkondades vaimset tervist väärtustatakse, toetatakse ja haiguse kujunemisel ravitakse samaväärselt nagu ülejäänud tervist.
-
Minni Timberg
Vaimse tervise osakond
vaimse tervise poliitika juht
- [email protected]
Sotsiaalvaldkond
Hoolekandeteenuste poliitika
Hoolekandeteenuste poliitika hõlmab abivajajatele suunatud teenuseid, toetusi ja pikaajalist hooldust, sh kohalike omavalitsuste võimekuse arendamist. Eesmärk on luua tingimused, et inimene saaks elada iseseisvalt ning väärikalt oma kodus ja kogukonnas, panustada ühiskonna- ja tööellu võimalikult kaua tänu toetavale tehnoloogiale ja hoolekandeteenustele.
-
Sirlis Sõmer-Kull
Hoolekande osakond
hoolekandeteenuste poliitika juht
- [email protected]
Laste heaolu teenuste poliitika
Laste heaolu teenuste poliitika hõlmab mitmekülgse toe vajadusega vajaduspõhiste teenuste arendamist ja tagamist integreeritult tervishoiu, sotsiaal-, haridus- ja õiguskaitsevaldkonnaga. Eesmärk on, et iga laps ja tema pere saaks õigel hetkel seda abi, mis on nende vajadustele vastav.
-
Brit Tammiste
Laste ja perede osakond
laste heaolu teenuste poliitika juht
- [email protected]
Lastekaitsepoliitika
Lastekaitsepoliitika kujundab süsteemi, mis aitab tagada lapse õiguste kaitse, märgata lapse abivajadust ja sellele asjakohaselt reageerida ning toetada peresid. Lastekaitsepoliitika eesmärk on tagada, et iga laps saaks kasvada turvalises ja tema heaolu toetavas keskkonnas.
-
Birgit Siigur
Laste ja perede osakond
lastekaitsepoliitika juht
- [email protected]
Majandusliku toimetuleku poliitika
Majandusliku toimetuleku poliitika hõlmab teiste poliitikate ja valdkondade suunamist viisil, mis arvestab nende mõjuga inimeste ja perede majanduslikule toimetulekule, ning toetuste ja abi korraldust neile, kel on raskusi igapäevase toimetulekuga. Eesmärk on soodustada iseseisvat toimetulekut ja leevendada puudust, toetades seeläbi inimeste ja perede üldist heaolu.
-
Kati Nõlvak
Hüvitiste ja pensionipoliitika osakond
majandusliku toimetuleku poliitika juht
- [email protected]
Ohvriabi poliitika
Ohvriabi poliitika hõlmab kuriteo, vägivalla või kriisi tõttu kannatanud inimestele suunatud abi, teenuseid ja hüvitisi. Eesmärk on tagada õigeaegne ja piisav tugi traumast taastumiseks ning see on osa inimese turvalisuse ja heaolu tagamisest laiemalt.
-
Kristiina Luht
Laste ja perede osakond
ohvriabi poliitika juht
- [email protected]
Pensionipoliitika
Pensionipoliitika hõlmab pensionide, hüvitiste, toetuste ja nõustamise korraldust, mis annab inimestele rahalise kindlustunde vanaduses või sissetuleku vähenemisel – see on osa inimese kogu elukaare heaolu tagamisest. Pikas plaanis on eesmärk hoida pensionisüsteem jätkusuutlikuna.
-
Hüvitiste ja pensionipoliitika osakond
pensionipoliitika juht
- [email protected]
Perepoliitika
Perepoliitika hõlmab lahendusi, mis toetavad perede ja laste heaolu, soodustavad sündimust ning aitavad peredel pereelu eri etappides toime tulla. See on aluseks kogu pere ja ühiskonna heaolule ning sidususele.
-
Maarja Kärson
Laste ja perede osakond
perepoliitika juht
- [email protected]
Puudega inimeste õiguste poliitika
Puudega inimeste õiguste poliitika hõlmab puudega inimeste õiguste edendamist ning puudega ja dementsusega inimeste ning nende lähedaste toimetulekut, osalust ja elukvaliteeti toetavate toetuste ja teenuste kujundamist ning korraldamist. Valdkonda kuuluvad muu hulgas puuetega inimeste sotsiaaltoetused, puudega lapse vanema lisapuhkepäevade tasu, riigipoolne õppelaenu kustutamine, abivahendi- ja tõlketeenused ning dementsusega inimeste ja nende lähedaste toetamine. Valdkonna eesmärk on parandada inimeste iseseisvat toimetulekut, suurendada ühiskondlikku osalust ja toetada võrdseid võimalusi ning head elukvaliteeti.
-
Kadri Mets
Hoolekande osakond
puudega inimeste õiguste poliitika juht
- [email protected]
Sotsiaalkindlustuse poliitika
Sotsiaalkindlustuse poliitika hõlmab tervikliku ja jätkusuutliku süsteemi kujundamist, arvestades inimeste piiriülest liikumist ning ühiskondlikke muutusi. Eesmärk on tagada inimestele tugi erinevates eluolukordades, osana nende kindlustunde ja heaolu tagamisest.
-
Leili Eenlo
Hüvitiste ja pensionipoliitika osakond
sotsiaalkindlustuspoliitika juht
- [email protected]
Sotsiaaltöö korralduse poliitika
Sotsiaaltöö korralduse poliitika kujundab Eesti sotsiaaltöö korraldust ja arendab sotsiaalteenuste süsteemi. Loome tingimusi kvaliteetseks sotsiaaltööks, toetame valdkonna tööjõu arengut ning edendame tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna koostööd, et inimesed saaksid terviklikumat ja paremini koordineeritud abi.
-
Gerda Kiipli-Hiir
Hoolekande osakond
sotsiaaltöö korralduse poliitika juht
- [email protected]
Innovatsioonivaldkond
-
Liisi Lillipuu
Analüüsiosakond
andmepoliitika juht
- [email protected]
Digilahenduste poliitika
Digilahenduste poliitika kujundab tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonna digiarengu suunda ning loob eeldused turvaliste, koosvõimeliste ja kasutajakesksete digilahenduste arendamiseks ja kasutuselevõtuks. Toetame tervishoiu- ja sotsiaalteenuste kvaliteedi, kättesaadavuse ja tõhususe edendamist innovaatiliste digilahenduste toel.
-
Patrick Pihelgas
Innovatsiooni vastutusvaldkond
digilahenduste poliitikajuht
- [email protected]
Kantsleri vastutusvaldkond
Rahvusvahelise koostöö edendamise poliitika
Rahvusvahelise koostöö edendamise poliitika hõlmab ministeeriumi ja valitsemisala osalemise koordineerimist Euroopa Liidu otsustusprotsessides ning muus rahvusvahelises koostöös. Eesmärk on, et Eesti huvid sotsiaal- ja tervisevaldkonnas oleksid nähtavad, esindatud ja kaitstud.
-
Agne Nettan-Sepp
Euroopa Liidu ja väliskoostöö osakond
osakonnajuhataja
- [email protected]
Toimepidevuse ja kriisideks valmisoleku poliitika
Toimepidevuse ja kriisideks valmisoleku poliitika hõlmab Sotsiaalministeeriumi ja valitsemisala kriisivalmiduse ning riigikaitselise tegevuse kavandamist ja koordineerimist, sh tegevuskavade koostamist. Fookuses on asutuste valmisolek kriisiülesannete täitmiseks ning oluliste avalike teenuste toimepidevuse tagamine kriisides.
-
Häli Tarum
Kantsleri vastutusvaldkond
kriisireguleerimis- ja toimepidevuse juht
- [email protected]
Viimati uuendatud 10.09.2026
