Mis on elulõpu tahteavaldus?
Elulõpu tahteavaldus annab sulle võimaluse ise ette otsustada, millist ravi sa soovid või ei soovi olukorras, kus ei saa tulevikus enam ise ravi üle otsustada ega oma tahet väljendada.
Tahteavalduse eesmärk on tagada, et sinu enda varem väljendatud tahe oleks tervishoiutöötajale teada ja sellega saaks raviotsuste tegemisel arvestada.
Elulõpu tahteavalduse tegemine on vabatahtlik ning sina ise otsustad:
kas sa soovid tahteavalduse teha;
millise ravivaliku sa teed;
milliseid täiendavaid soove tahad kirja panna;
kas soovid tahteavaldust hiljem muuta või tühistada.
Tahteavaldus kehtib tähtajatult, kuni sa seda muudad või tühistad.
Kes saab elulõpu tahteavalduse teha?
Elulõpu tahteavalduse saab teha vähemalt 18-aastane inimene kes on selle tegemiseks otsusevõimeline. Keegi teine sinu eest tahteavaldust teha ei saa, sest see puudutab sinu elu, tervist ja tulevast ravi. Sinu eest ei saa seda koostada pereliige, lähedane, usaldusisik ega eestkostja.
Esmakordsele koostamisele eelneb arsti nõustamine, kus inimene peab:
aru saama, mis on elulõpu tahteavaldus ja milleks seda vaja on;
mõistma milliseid valikuid saab ta teha;
suutma erinevaid valikuid kaaluda;
aru sama, millised võivad olla tema otsuse tagajärjed.
Ka piiratud teovõimega täisealine inimene võib elulõpu tahteavalduse teha. Selleks peab arst hindama, kas inimene suudab selle konkreetse otsuse ise teadlikult teha. Alla 18-aastased elulõpu tahteavaldust teha ei saa.
Patsiendi elulõpu tahteavalduse regulatsioon hakkab kehtima 1. jaanuarist 2027.
Milliseid valikuid saab tahteavalduses teha?
Elulõpu tahteavalduses saab valida ühe kolmest põhivalikust.
1. Elu säilitavast ravist keeldumine, kui ravi tulemus oleks mulle vastuvõetamatu
Selle valikuga annad sa tervishoiutöötajale teada, mida teha olukorras, kus sinu ellujäämiseks oleks vaja rakendada elu säilitavat ravi. Kui on kindlalt teada, et elu säilitava raviga jääks sinu seisund sulle vastuvõetamatuks, siis ei luba sa elu säilitavat ravi rakendada. Sinule vastuvõetamatut seisundit saad kirjeldada tahteavalduses. Kui aga pole võimalik kindlalt hinnata, millised on elu säilitava ravi tulemused, siis lubad sa kasutada kõiki arstide hinnangul näidustatud meditsiinilisi sekkumisi.
2. Elu säilitavast ravist keeldumine sõltumata ravitulemusest
Selle valikuga annad sa tervishoiutöötajatele teada, et kui sinu ellujäämiseks oleks vaja rakendada elu säilitavat ravi, siis ei luba sa seda mitte mingil juhul teha. Sa saad keelata kõik elu säilitavad sekkumised, aga võid ka valida, mida sa keelad ja mida mitte.
3. Kõigist ravisekkumistest keeldumine
Selle valikuga annad sa tervishoiutöötajale teada, et kui sa jääd haigeks ja sinu haigus on ravitav ega ole eluohtlik, siis ei luba sa ühtegi haigusest paranemisele mõeldud meditsiinilist sekkumist ega elu säilitavaid sekkumisi,. See on kõige ulatuslikum valik ning selle tähendus ja võimalikud tagajärjed tuleb eriti hoolikalt läbi mõelda.
Lisaks saab elulõpu tahteavalduses teha valikuid palliatiivravi ehk vaevusi leevendava ravi kohta.
Samuti saad kirja panna muid elulõpu juhiseid ja eelistusi, näiteks kus soovid elu lõpus viibida, kes võiksid olla sinu kõrval ning millised religioossed, spirituaalsed või muud isiklikud soovid on sulle olulised. Need soovid ei ole tervishoiutöötajale siduvad, kuid võimaluse korral saab nendega arvestada.
Loe täpsemalt
Kuidas elulõpu tahteavaldust teha?
Elulõpu tahteavalduse saab vormistada digitaalselt terviseportaalis või paberkandjal. Võimaluse korral tuleks eelistada digitaalset vormistamist. Lähedane või muu usaldatud inimene võib aidata terviseportaali kasutada, kuid tahteavalduse sisu ja kõik valikud pead ise tegema.
1. Tutvu info ja valikutega
Enne tahteavalduse tegemist tutvu selle sisu, võimalike ravivalikute ja juhendmaterjalidega. Digitaalse tahteavalduse saad terviseportaalis enne arsti nõustamist soovi korral eeltäita.
2. Pöördu arsti nõustamisele
Esmakordsele elulõpu tahteavaldusele eelneb arsti nõustamine. Arst selgitab tahteavalduse tähendust, ravivalikuid ja nende võimalikke tagajärgi.
3. Arst hindab otsusevõimet ja dokumenteerib nõustamise tulemuse
Arst hindab, kas sa mõistab tahteavalduse tähendust, suudad oma valikuid kaaluda ja saad aru nende võimalikest tagajärgedest. Arst märgib nõustamise tulemuse tervise infosüsteemi.
4. Vormista ja allkirjasta tahteavaldus
Digitaalse tahteavalduse saad sa terviseportaalis üle vaadata ja seejärel digitaalselt allkirjastada.
Paberkandjal tahteavaldus vormistatakse arsti juures ning sa allkirjastad selle omakäeliselt. Kui sa ei saa terviseseisundi või füüsilise piirangu tõttu ise allkirja anda, kaasatakse tunnistaja. Tunnistaja ei tee inimese eest raviotsuseid ega vali tahteavalduse sisu, vaid kinnitab tahteavalduse nõuetekohase vormistamise.
5. Tahteavaldus muutub kehtivaks
Pärast tahteavalduse allkirjastamist on kehtiv tahteavaldus on tervishoiutöötajale tervise infosüsteemis kättesaadav. Pärast esmakordset nõustamist saad tahteavaldust hiljem muuta ilma uue kohustusliku nõustamiseta.
6. Soovi korral määra usaldusisik
Pärast tahteavalduse allkirjastamist saad soovi korral määrata ühe usaldusisiku. Usaldusisik aitab vajaduse korral sinu varem väljendatud tahet mõista ja vahendada, kuid ei tee inimese eest uusi raviotsuseid ega saa tahteavaldust muuta. Usaldusisik saab tutvuda sinu elulõpu tahteavaldusega, kuid mitte sinu muude terviseandmetega.
Täidetavad vormid
Millal elulõpu tahteavaldust rakendatakse?
Elulõpu tahteavaldust rakendatakse ainult siis, kui inimene ei ole enam otsusevõimeline ega saa ise oma tahet väljendada ja tekkinud kliiniline olukord vastab tahteavalduses kirjeldatud olukorrale.
Kehtiva tahteavalduse olemasolu ei tähenda automaatset ravipiirangut igas olukorras. Kui inimene on otsusevõimeline ja suudab oma tahet väljendada, lähtutakse alati tema hetkel väljendatud tahtest, ka siis, kui ta on varem tahteavalduses midagi muud kirja pannud. Kui kliiniline olukord ei vasta tahteavalduses kirjeldatud olukorrale, osutatakse inimesele näidustatud ravi.
Arsti roll
Elulõpu tahteavalduse puhul on arsti roll aidata inimesel teha teadlik ja tema enda tahtel põhinev otsus, hinnata tema otsusevõimet, dokumenteerida nõustamise tulemus ning tagada tahteavalduse nõuetekohane vormistamine tervise infosüsteemis. Vajaduse korral tuleb arstil hiljem hinnata ka seda, kas tekkinud kliiniline olukord vastab tahteavalduse rakendamise tingimustele.
Siit leiad praktilised juhendid suhtlemise, otsusevõime hindamise, tahteavalduse vormistamise, dokumenteerimise ja tervise infosüsteemis tehtavate toimingute kohta.
Selgitav materjal arstile
Elulõpu tahteavalduse e-õppe koolitus
Koostöös Tartu Ülikooliga on valminud elulõpu tahteavalduse teemaline e-õppe koolitus tervishoiu- ja hooldustöötajatele. Koolituse eesmärk on toetada arstide ja teiste tervishoiutöötajate valmisolekut elulõpu tahteavalduse nõustamiseks, vormistamiseks ja rakendamiseks alates regulatsiooni jõustumisest 1. jaanuaril 2027.
Koolitus annab ülevaate elulõpu tahteavalduse olemusest, inimese nõustamisest, otsusevõime hindamisest, tahteavalduse vormistamisest ja rakendamisest ning tervise infosüsteemis tehtavatest toimingutest.
Koolitus avatakse Tartu Ülikooli Moodle’i keskkonnas 2026. aasta detsembris.
Koolitus viiakse ellu toetuse andmise tingimuste „Pikaajalise hoolduse kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine“ raames ning seda kaasrahastab Euroopa Liit.
Seotud viited
Viimati uuendatud 17.11.2026