Eriarstile pöördumiseks on vaja perearsti saatekirja, välja arvatud naistearsti, naha- ja suguhaiguste arsti, silmaarsti, kopsuarsti ja hambaarsti juurde minekuks. Traumade korral saab pöörduda vastuvõtule ilma saatekirjata. Täpne nimekiri eriarstiabi erialadest.
Ravikindlustatud inimesel on õigus valida sobiva eriala arst ning vastuvõtuaeg ükskõik millises raviasutuses. Tervisekassa tasub ravikindlustatu tervishoiuteenuste eest ainult siis, kui valitud raviasutusel on olemas leping Tervisekassaga. Inimesel on alati võimalus pöörduda ka tervisekassaga lepingut mitte omava eriarsti juurde, et oma tervisemuredele lahendus leida, kuid siis tervisekassa ei tasu teenuse eest ja inimene peab ise maksma oma ravi eest.
Vaata lähemalt: Haiglavõrk ja haiglavõrgu arengukavad
Arstlike erialade arengukavad
Arstlikud erialad on erialaliidu kaudu koostanud oma eriala arengukavad. Arstlike erialade arengukavade koostamise eesmärk on pakkuda erialade visiooni eriala rollist ja arengust Eesti tervishoius, ettepanekuid eriala arengu tagamiseks, erialase tegevuse regulatsiooni täiustamiseks, eriarstide koolituse planeerimiseks ja kvalifikatsiooni parendamiseks. Erialade arengukavad väljendavad erialade esindajate seisukohti.
Erialakomisjonid
Arstlike erialade kompetentsi kaasamiseks tervishoiupoliitika kujundamisele on valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga moodustatud erialakomisjonid ning nimetatud erialanõunikud.
Piiriülesed tervishoiuteenused
Kõik Euroopa Liidu liikmesriigid on üle võtnud piiriülese tervishoiu direktiivi, mis võimaldab saada vajaminevat ja ka plaanilist tervishoiuteenust mistahes Euroopa Liidu liikmesriigis. Seejuures tuleb aga meeles pidada, et Eesti Tervisekassa tasub plaanilise tervishoiuteenuse eest teises Euroopa Liidu liikmesriigis ainult siis, kui teenuse saamise õigus haigekassa kulul oleks olnud ka Eestis ning Tervisekassa tasub teenuse eest Eestis kehtiva tervishoiuteenuste loetelu alusel. Kui teises liikmesriigis saadud tervishoiuteenus maksab rohkem kui Tervisekassa tervishoiuteenuste loetelus olev summa, tuleb teenuse saajal vahe ise kinni maksta.
Eraldi reeglid on seadustes kehtestatud selliste tervishoiuteenuste saamiseks välismaal, mida Eestis ei ole võimalik saada.
Täpsemat infot tervishoiuteenuse saamise kohta Euroopas ja ka mujal maailmas leiad Tervisekassa riikliku kontaktpunkti lehelt.
Vähitõrje
Vähitõrjel on kolm suurt eesmärki: et vähki haigestub Eestis vähem inimesi; et inimesed elavad pärast vähidiagnoosi kauem ja tervemana; et vähktõvega elavate inimeste elukvaliteet on parem.
Harvikhaigused
Euroopa Liidu tasandil defineeritakse harvikhaigust kui haigust, mis esineb kuni viiel inimesel 10 000-st. Harvikhaigusi iseloomustab nende väga väike esinemissagedus, samas on erinevaid harvikhaigusi mitmeid. Hinnanguliselt arvatakse olevat 5000–8000 harvikhaigust, mis mõjutab 6–8% kogu elanikkonnast nende eluperioodi jooksul. Absoluutarvudes väljendades mõjutavad harvikhaigused 27–36 miljonit inimest Euroopa Liidu, Eestis seega 70 000–100 000 inimest.
Eesti haiglad osalevad Euroopa Liidu tugivõrgustikes (European Reference Networks), mille eesmärk on hõlbustada nende patsientide juurdepääsu diagnoosimisele ja ravile, kelle meditsiiniline seisund nõuab spetsiifilisi teadmisi või ressursse. Samuti hoolitsevad Euroopa Referentsvõrgustikud selle eest, et saadav teenus oleks kvaliteetne, kättesaadav ja kulutõhus. Võrgustikud tegelevad harvikhaigustega seotud meditsiinivaldkondadega, kus eksperte on vähe. Euroopa Referentsvõrgustikud on ka meditsiinilise väljaõppe, teadusuuringute, teabe jagamise ja hindamise teabekeskused, aidates erinevatel Euroopa Liidu (EL) riikide erialaspetsialistel ja nende keskustel jagada oma teadmisi uusimatest teaduslikest ravivõimalustest haruldaste haiguste ravis.
Eesti haiglate osalemine võrgustikes annab Eesti arstidele võimaluse pidada vajadusel nõu Euroopa kolleegidega parimatest keskustest, harvikhaiguse diagnoosimise või ravi küsimustes.
Eestis on harvikhaiguste valdkonna pädevuskeskuseks Tartu Ülikooli Kliinikumi (TÜK) harvikhaiguste kompetentsikeskus, mis tegeleb haruldaste haiguste ehk harvikhaiguste diagnoosimise, jälgimise ja raviga.
Viimati uuendatud 06.01.2026
