Hinnanguliselt on neljandik maailma rahvastiku tervisekaotusest seotud elukeskkonnast tulenevate mõjudega, sealhulgas elu-, töö- ja õpikeskkonnast tulenevate teguritega. Eelkõige mõjutavad keskkonnategurid lapsi, kusjuures rohkem kui kolmandik laste haiguskoormusest tuleneb elukeskkonna negatiivsest tervisemõjust. Samuti on elukeskkonna mõjudele eriti vastuvõtlikud rasedad ja vanemaealised inimesed.
Ohutu elukeskkonna tagamiseks on oluline:
inimese tervist mõjutavate ohutegurite ja nende olemuslike omaduste väljaselgitamine;
terviseriskide hindamine ja ohjamine;
tervisemõjude hindamine ja ebasoovitavate tervisemõjude ohjamine;
tervist toetava elukeskkonna kujundamiseks vajalike tingimuste loomine;
inimeste teadlikkuse suurendamine elukeskkonnast tulenevate terviseriskide ohjamise ja ennetamise võimalustest.
Elukeskkonna tervisemõjud
Elukoha valikul tuleb arvestada piirkonda mõjutavate keskkonnateguritega. Eestis hinnatakse elukeskkonnaga seotud terviseriske muu hulgas planeeringute (sh infrastruktuuri, linnade, elamurajoonide) koostamisel keskkonnamõju hindamise raames. Oma kodukoha üld- või detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruannet saab küsida kohalikult omavalitsuselt.
Elukeskkonna tervisemõjude teadvustamine ning riskide vähendamine võimaldab ennetada tervisekahjusid ja parandada inimeste heaolu. Elukeskkonna kujundamine ja hoidmine on erinevate valdkondade ja osapoolte ühine vastutus ning eeldab riigiasutuste, kohalike omavalitsuste, ettevõtjate ja inimeste endi koostööd.
Riigi tasandil osalevad elukeskkonnaga seotud poliitika ning selle tegevuste kavandamisel ja elluviimisel eelkõige vastutus Sotsiaalministeeriumil, Kliimaministeeriumil, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumil, Justiits- ja Digiministeeriumil, Siseministeeriumil, Terviseametil, Keskkonnaametil, Põllumajandus- ja Toiduametil ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil.
Inimese tervist mõjutavad mitmesugused elukeskkonnast tulenevad tegurid:
füüsikalised (nt ioniseeriv ja mitteioniseeriv kiirgus, müra, vibratsioon, temperatuur, õhu liikumise kiirus, niiskus),
keemilised (nt ohtlikud kemikaalid kas otsese kokkupuute või saastunud õhu, toidu, vee jms kaudu) ja
bioloogilised (nt mikroorganismid, parasiidid joogivee, toidu, sise- ja välisõhu, suplusvee, pinnase jms kaudu), mis võivad oma otsese toimega või elukeskkonna halvendamise kaudu ebasoodsalt mõjuda inimese tervisele.
Olmevesi ehk joogivesi
Vesi, algkujul või pärast töötlemist, mis on mõeldud joomiseks, keetmiseks, toiduvalmistamiseks või muuks olmeotstarbeks, olenemata päritolust ning sellest, kas see toimetatakse kätte jaotusvõrgu kaudu, paagiga, pudelites või mahutites
Elanikkonna kindlustamine ohutu joogiveega on üks ühiskonna prioriteete. Igaühe õigus veele võimaldab realiseerida inimese õigust elule, tervise kaitsele ja inimväärikusele. Ohutu joogivee tagamine elanikkonnale on põhialuseks vee kaudu levivate haiguste ennetamiseks ja ärahoidmiseks.
Eesti elanikkond on joogiveega hästi varustatud. Terviseameti 2024. aasta andmetel kasutab ligikaudu 85,5 % elanikest ühisveevärgi vett (1025 veevärki, mis on ühtlasi riikliku järelevalve all), ülejäänud osa saab vett individuaalsetest madalamatest puur- ja salvkaevudest. Viimase uuringu kohaselt vastas vaid 29 % individuaalsete kaevude joogivesi kõigile joogivee kvaliteedinõuetele, ülejäänud 71 % individuaalkaevude puhul olid peamisteks probleemide allikateks mikrobioloogiline saastatus ja liiga kõrge raua või mangaani sisaldused. Ühisveevärgiga katmata ja perspektiivselt mittekaetavatel aladel elavatele elanikele on koostatud kaevude ja nende joogivee kvaliteedi hinnang ning elanikele suunatud juhendmaterjal nende kaevude ja joogivee nõuetekohasuse saavutamiseks ning terviseohutuse tagamiseks.
Looduslik mineraalvesi
Looduslik mineraalvesi on joogiks kasutatav mikrobioloogiliselt tervisele kasulik vesi. See pärineb põhjaveekihist ja väljub saastumise eest kaitstud allikast, millest võetakse vett ühe või mitme loodusliku või kunstlikult kasutatavaks muudetud veevõtukoha kaudu.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/54/EÜ ning Euroopa Komisjoni direktiivi 2003/40/EÜ kohaselt peab Euroopa Liidu liikmesriigi ning kolmanda riigi maapõuest saadud ja imporditav looduslik mineraalvesi olema tunnustatud liikmesriigi vastutava asutuse poolt. Seega võib Eestis turustada ainult tunnustatud looduslikku mineraalvett.
Suplusvesi ja ujulad
Meres, järves või jões supeldes on oluline arvestada ohtudega, mis tulenevad keskkonnast. Suplusvetes ja supelrandades võib tekkida kokkupuude tööstusliku- ja põllumajandusliku saastega, heitveega, tsüanobakteritega ja teiste tervist kahjustavate ohuteguritega. Samuti tuleb ujulates ja veekeskustes tagada suplejate ja suplusvee ohutus.
Vee terviseohutust kontrollib Terviseamet.
Välisõhusaaste
Välisõhusaaste on üks olulisemaid keskkonnatervise riske, mille vähendamisega saavad riigid kahandada insuldist, südamehaigustest, kopsuvähist ja kroonilistest kui ka akuutsetest hingamisteede haigustest (sh astma) tulenevat haiguskoormust. WHO andmete kohaselt põhjustab välisõhusaaste üle maailma hinnanguliselt 3 miljonit ja Euroopa Liidus 400 000 enneaegset surma aastas. Peamine välisõhusaaste koormus tekib transpordi, energia, jäätmekäitluse, hoonete ja põllumajanduse sektoritest.
Siseõhu kvaliteet
Siseõhu kvaliteedil on tervise seisukohalt oluline roll, sest me viibime siseruumides olenevalt aastaajast kuni 80% ööpäevast. Siseõhk võib sisaldada saasteaineid, mille sisaldus võib olla siseruumides suurem kui väliskeskkonnas. Siseõhu saasteained võivad pärineda nii sise- kui ka väliskeskkonnast.
Müra ja vibratsioon
Müra on heli, mis koosneb suurest hulgast erineva kõrgusega ja tugevusega toonidest ning avaldab häirivat või tervistkahjustavat mõju organismile. Vibratsioon on tahke keha mehaaniline võnkumine. Üldvibratsiooni toime avaldub kogu kehale, kahjustades eelkõige perifeerset närvisüsteemi. Epidemioloogilised uuringud on näidanud, et kokkupuude kõrge keskkonnamüraga piirkonnas suurendab mitmete haiguste (südame-veresoonkonna haigused, stress, unehäired, diabeet, rasvumine jt) levimust, esmashaigestumust ja suremust ning mõjutab ka inimeste heaolu ning töövõimet. Kõige efektiivsem on ennetada mürast tõusetunud probleeme planeerimise etapis, mille abil on võimalik ennetada müra tervist kahjustavat mõju, selle tagajärjel tekkivaid kulutusi ühiskonnale ning ka hilisemaid täiendavaid kulutusi, et müra kahjulikku mõju vähendada.
Müra ja vibratsioon | Terviseamet
Välisõhus leviv müra | Kliimaministeerium
Mitteioniseeriv kiirgus
Elektromagnetlainete spekter katab laia, eri sageduse ja lainepikkusega kiirgusvahemiku. Eristatakse ioniseerivat kiirgust ja mitteioniseerivat kiirgust. Ioniseeriv kiirgus on suure energiaga elektromagnetiline kiirgus (sealhulgas röntgen- ja gammakiirgus) ning võimeline elektrone aatomist eraldama. Oluliselt väiksemas sagedusvahemikus kuni 300 GHz paikneval elektromagnetilisel kiirgusel ei ole piisavalt energiat, et eraldada materjali aatomist elektrone. Seda nimetatakse mitteioniseerivaks kiirguseks. Mitteioniseeriva kiirguse allikad on nii looduslikud (nt soojus- ja päikesekiirgus, valgus) kui ka tehislikud, nt, telekommunikatsioon, elektri ülekanne, mikrolaineahi, wifi jm.
Ioniseeriv kiirgus
Ioniseeriv kiirgus on meeltele tajumatu ning selle taset on võimalik mõõta vaid spetsiaalse mõõteaparatuuriga. Radioaktiivne aine kiirgab ioniseerivat kiirgust, mis tekitab organismi kudedes ioonpaare ehk mingi osa molekulidest lõhustub elektriliselt laetud osakesteks. Aatomituumade võimet iseeneslikult laguneda nimetatakse radioaktiivsuseks ja selliseid aatomituumi radionukliidideks.
Inimene on pidevalt ioniseeriva kiirguse mõju all. Kiirgus pärineb nii looduslikest kui ka tehislikest allikatest ehk inimtegevusest. Põhilise kiiritusdoosi saavad inimesed looduslikest allikatest.
Looduslike kiirgusallikate hulka kuuluvad kosmiline kiirgus, gammakiirgus maapinnast, radooni lagunemisproduktid õhus ja erinevad radionukliidid, mis esinevad looduslikult toidus ja joogivees.
Tehislikud kiirgusallikad on meditsiiniline röntgenkiirgus, radioaktiivne saaste, mis tekib tuumarelvade katsetamisel atmosfääris ja tuumatööstuse radioaktiivsete heitmete vabanemisel keskkonda jm.
Kliimaministeerium on koostanud Kiirgusohutuse riikliku arengukava aastateks 2018–2027.
Haridus- ja sotsiaalhoolekandeasutuste elukeskkond
Erinevate haridus- ja hoolekandeasutuste elukeskkonnale ning nendes teenuse osutamisele on kehtestatud tervisekaitsenõuded. Nõuete eesmärgiks on aidata kaasa tervislikuma õppe-, kasvatus- ja elukeskkonna loomisele. Kogu ümbritseva keskkonna riskivabaks muutmine ei ole riigiasutuse võimuses, kuid järelevalve ja riikliku sunni kohaldamise kaudu on võimalik luua eeldused laste- ja hoolekandeasutustes tervisliku keskkonna kujundamiseks.
Haridus- ja hoolekandeasutustes nõuete täitmise üle teostab riiklikku järelevalvet Terviseamet.
Ilu- ja isikuteenus
Ilu- ja isikuteenus on rahvatervishoiu seaduse tähenduses juuksuri-, kosmeetiku-, solaariumi-, tätoveerimis-, püsimeigi- ja keha augustamise teenus ning küüne-, ripsme- ja kulmutehniku teenus. Teenused on Eestis laialdaselt kasutusel, kuid nende osutamisel kasutatakse erinevaid tooteid ja seadmeid, mille vale või ebapädev kasutamine võib ohustada inimeste tervist.
Teenusesaajate tervise kaitseks on kehtestatud nõuded iluteenuste osutajatele, nende teadmistele ja oskustele ning teenuse osutamise tingimustele. Nõuded on sätestatud sotsiaalministri määruses nr 41 „Nõuded ilu- ja isikuteenuste osutamisele“ ning nende eesmärk on tagada, et iluteenused oleksid ohutud ja vastaksid teenusesaaja põhjendatud ootustele.
Seotud viited
Viimati uuendatud 15.10.2026
