Alkoholi tarvitamine hakkas taas tõusma 2019. aastast aktsiisilangetuse ning COVID-19 pandeemia tagajärjel. 2019. aastal tarvitasid eestlased keskmiselt 10,4 liitrit puhast alkoholi, 2023. aastal aga juba 10,9 liitrit. See teeb keskmise inimese kohta nädalas pool liitrit viina või kaks ja pool pudelit veini.
Alkoholi tarvitamisest tulenevad kahjud ei piirdu üksnes inimese terviseprobleemidega, vaid mõjutavad sügavalt ka peresid, kogukondi ja ühiskonda tervikuna. Eestis sureb igal aastal üle 700 inimese alkoholist põhjustatud haiguste ja vigastuste tagajärjel. Võrdluseks, liikluses hukkus eelmisel aastal 59 inimest, 19 nendest joobes juhi osalusel.
Alkoholi tarvitamine on tihedalt seotud ka õigusrikkumistega – enamik tapmisi ja suur osa vägivallakuritegudest, sealhulgas lähisuhtevägivald, leiavad aset joobes inimeste poolt. Alkoholi tarvitamine ohustab otseselt teiste inimeste elu ja turvalisust liikluses. Ainuüksi eelmisel aastal peeti kinni ligi 6300 alkoholijoobes autojuhti. See kõik on alles jäämäe tipp.
Kättesaadav alkohol ja purjutamiskultuur on Eesti suurim väljakutse
Alkoholipoliitikas on levinud arvamus, et mõõduka tarbimise kultuuri saab edendada üksnes teadlikkuse tõstmise ja joomisharjumuste muutmise kaudu. Tegelikkuses on see lähenemine aga naiivne ja teadusuuringutega vastuolus. Nagu tubakapoliitika puhul, ei räägi me enam mõõduka suitsetamise edendamisest, sest nii alkohol kui ka tubakas on kantserogeensed ained ja suurendavad vähiriski juba väikestes kogustes.
Purjutamiskultuuri muutmine on küll oluline, kuid teadlikkuse tõstmisest üksi ei piisa. Sotsiaalsete normide muutmiseks on piirangutel oluline roll. Musternäide on tubakapoliitikas siseruumides suitsetamise keelamine.
"Pea 90% inimestest jõuab kodust lähimasse müügikohta kuni kümne minutiga."
Tarbimismustreid kujundab suures osas alkoholi hind ja kättesaadavus – mida odavam ja lihtsamini kättesaadav alkohol on, seda rohkem seda tarvitatakse. See kehtib paratamatult kõikide kohta: laste, tööealiste ja ka alkoholisõltlaste kohta. Füüsilise kättesaadavuse piiramine on efektiivseim viis meie kõigi heaolu ja turvalisuse kaitsmiseks.
Probleemi süvendab asjaolu, et alkoholi füüsiline kättesaadavus on Eestis iga-aastaselt tõusnud. Eestis on alkoholi jaemüügikohti oluliselt tihedamalt kui naaberriikides. Pea 90% inimestest jõuab kodust lähimasse müügikohta kuni kümne minutiga. Alkohol on inimestele lähemal kui perearst, psühholoog või politseipatrull.
Tõhus alkoholipoliitika aitab vähendada vägivallajuhtumeid ja terviseriske
Tark alkoholipoliitika suunab inimesi läbi keskkonna tegema enda tervist ja teiste heaolu ja turvalisust toetavaid igapäevaseid valikuid. Näiteks sõltub alkoholi tarvitamise sagedus sellest, kui kaugel on kodule lähim alkoholipood või kas kuller toob veinipudeli lapse lõunaune ajal ukse taha. Öistel tundidel tänaval ja baarides aset leidev vägivald (sh seksuaalvägivald) on oluliselt mõjutatud sellest, mis kellani on olnud võimalik baaris alkoholi tarbida.
Alkoholi tarbimise vähendamiseks on kõige tõhusamad meetmed alkoholi hinnatõus, müügikohtade arvu ja reklaami piiramine. Nende meetmete rakendamine on kulutõhus ning vähendab sellest tulenevaid kahjusid. Lähenemist toetavad nii teadusuuringud kui naaberriikide kogemused.
Näiteks piiras Leedu alkoholi müügikellaega, keelates pühapäeviti müügi pärast kella kolme. Selle tulemusena vähenesid nädalavahetustel tarbitavad alkoholikogused, langesid esmaspäevased südame-veresoonkonna haigustest põhjustatud surmad ja vähenes haiguslehtede võtmine.
Läbimõeldud alkoholipoliitika nõuab kõigi osapoolte vastutust ja koostööd
Alkoholi tarvitamise negatiivsete tagajärgedega tegelevad igapäevaselt arstid, politseinikd, päästjad, lastekaitsetöötajad ja paljud teised. Tõhusad poliitikameetmed asuvad aga sageli tervishoiuvaldkonnast väljaspool, peamiselt majanduse ja rahanduse vastutusalas. Seetõttu eeldab edukas alkoholipoliitika valdkondade sujuvat koostööd ning tervise, heaolu ja turvalisuse prioriteediks seadmist. Praktikas võib see tihti osutuda keerukaks.
Tulemuste saavutamiseks on oluline, et müügipiirangutest peetaks kinni. See nõuab alkoholimüüjatelt vastutustundlikku suhtumist ja tugevat järelevalvet. Kahjuks näitavad testostlemise tulemused, et vanust kontrollitakse poodide iseteeninduskassades vaid kümnendikul juhtudest ja kulleriga koju tellimisel vaid 13% juhtudest.
Läbimõeldud alkoholipoliitika, mis seab esikohale inimeste tervise ja turvalisuse, on juba varasemalt toonud häid tulemusi – aastatel 2013–2018 nägime, et tõenduspõhised meetmed vähendasid tarbimist ja päästsid elusid. Praegu on aga alkohol liiga odav ja kergesti kättesaadav, mis võimendab kahjusid ja vähendab meie kõigi heaolu. On aeg võtta tarvitusele tõhusad meetmed, et kaitsta inimeste tervist ja turvalisust ning vähendada alkoholi kahjusid meie ühiskonnas.
Artikkel avaldati esmalt Eesti Päevalehes 06.11.2024.
Loomise kuupäev: 14.11.2024
