Lapse heaolu tagavate muutusteni jõudmine on maraton, mitte sprint – peame kõik harjutama positiivset kannatlikkust

Ennetus algab suhetest, mitte teenustest

Nii konverentsi ettekannetes kui ka töötubades rõhutati, et laste heaolu toetamisel on kõige olulisemad tugevad suhted, turvaline keskkond ja õigel ajal pakutud tugi. Peaasjade Peahea noortenõustamise, lasteabi 116 111, perepesa ning "Räägime Lastest" töötoad tõid esile madala lävendi toe tähtsuse. Tugi ja abi, mis on inimese jaoks olemas enne kriisi, aitab muresid varakult märgata ning ennetada nende süvenemist. Ka juhtudel, kus madala lävendi sekkumine ainuüksi ei ole piisav, annab sekkumine kogemuse ja teadmise – mina olen oluline, abi on olemas. Väikse intensiivsusega ennetavad sekkumised võivad, aga alati ei pruugi jääda lõplikuks lahenduseks, kuid need võivad aidata probleeme varakult leevendada ja ennetada nende süvenemist. Samuti aitavad need nii mõnigi kord ära lahendada esmase kriisi.

Läbiva mõttena kõlas, et varajane sekkumine ei tähenda tingimata kohe spetsiifilist teenust või ravi. Mõnikord piisab vestlusest, nõustamisest, vanema toetamisest või lapse murede ärakuulamisest. Muutused sünnivad sammhaaval ning laste heaolu toetamine on maraton, mitte sprint. Selleks, et teada, kuhu erinevad lastega töötavad spetsialistid ja organisatsioonid peaksid enda energiat suunama, tuleb olla teadlik sellest, millal, kuidas ja kellele ennetustegevusi suunata – mis toimib ja mis ei toimi või muudab hoopis asjad kehvemaks. Tulemusliku ennetustegevuse elluviimisest jagas teadmisi Tervise Arengu Instituudi esindaja. Näiteks tõi ta välja, et tuntud avaliku elu tegelase kutsumine lastele sõltuvusainete kahjulikkusest rääkima ei pruugi alati soovitud mõju saavutada. Kui lapsed näevad inimest, kes on sõltuvusest jagu saanud ja elab nüüd edukat ning aktiivset elu, võib see tekitada eksliku mulje, et tarvitamisega kaasnevad riskid ei ole kuigi suured.

Laps ja pere peavad olema lahenduste kaasloojad

Mitmetes töötubades, sealhulgas "Turvalisuse märgid", mitmedimensiooniline pereteraapia (Multi-Functional Family Therapy, edaspidi MDFT) ning taastava õiguse käsitlused, rõhutati partnerlust laste ja peredega. Üheks taastava õiguse põhimõtteks on “mitte midagi ilma meieta meie suhtes”, mis tähendab, et probleemi osapooli ei tohi jätta passiivseks pealtvaatajaks, vaid nad peavad olema oma lahenduse ja tuleviku loojad. Küsimus ei ole ainult selles, mida spetsialist arvab, vaid kuidas lahendus sünnib koos lapse, vanemate ja nende võrgustikuga. MDFT kui üks Sotsiaalkindlustusameti poolt riigi rahastusel pakutav teenus lähtub sellest, et vanem ei ole pelgalt lapse muutuse toetaja, vaid olulisemaid mõjutajaid noore käitumise muutumisel. –  Samavõrd oluline on vanema enda toetamine, sest sageli kannab ta suurt vastutust ja koormust, mida on terapeudi poolt toetatuna kergem kanda.

Taastava õiguse üheks põhimõtteks on, et parima viisi edasi liikumiseks leiavad need, kes on juhtumist enim mõjutatud. Antud mõte võttis hästi kokku ka teistes töötubades kostnud sõnumid - laste ja vanemate kaasamine, ühiste eesmärkide seadmine lähtuvalt pere vajadustest ja võimalustest on tulemusliku sekkumise üks alustala. Perest rääkimise asemel tuleb rääkida perega. Turvalisuse plaanid, tegevuskavad ja kokkulepped on tõhusad siis, kui pere mõistab, mis on nende eesmärk ja tunneb, et plaanid on enda omad. 

Keskkond mõjutab last sama palju kui sekkumine

TÜ Kliinikumi laste ja noorte vaimse tervise keskuse töötoas ning mitmes teises arutelus rõhutati, et diagnoos üksi ei too muutust. Püsiva mõju saavutamiseks tuleb tähelepanu pöörata lapse igapäevasele keskkonnale.

Kõlama jäi, et laste baasvajadused peavad olema täidetud: uni, toit, liikumine, turvatunne ja kuuluvustunne. Kui kodu-, kooli- või kogukonnakeskkond ei muutu, on ka professionaalse toe mõju piiratud. Seetõttu räägiti palju keskkonna kohandamisest, õppimist toetavatest ruumidest, alternatiivsetest suhtlusviisidest ning lapse vajadustele vastavatest tugilahendustest. Muutusi tuleb teha nii kodus, koolis kui ka kogukonnas. Õpikeskkonna kohandamine võib olla sama oluline kui ravi või teraapia.

Keskenduda tuleb tugevustele ja võimalustele

Konverentsi oluline läbiv teema oli tugevuspõhine lähenemine. Mitmed esinejad tõid esile, et teadmised üksi ei muuda hoiakuid ega käitumist. Muutus tekib siis, kui laps, noor või pere kogeb, et neil on olemas ressursid, millele toetuda. 

Muutus algab sellest, kui laps või noor tajub, et tal on võimalusi ja lootust.

• Õppimise loomulik osa on ebaõnnestumine ning kõike ei pea kohe hästi oskama.
• Turvalisuse märkide otsimisel keskendutakse ka sellele, mis peres juba toimib hästi.
• Teadmised üksi ei muuda käitumist, kui hoiakud ei tule muutustega kaasa.

Eeltoodud mõtted ilmnesid nii vaimse tervise, erivajadustega laste kui ka riskikäitumisega noorte toetamise töötubades. Spetsialistide ülesanne on aidata märgata olemasolevaid tugevusi, mitte üksnes probleeme. Näiteks sel aastal käivitatud sotsiaalministeeriumi pilootprojektis osalesid esimesed 7-12-aastased lapsed koos vanematega tõenduspõhises Cool Kids programmis, mis aitab paremini toime tulla ärevuse, hirmude ja muretsemisega. Programm õpetab lastele praktilisi emotsioonide ja käitumise juhtimise oskusi ning kaasab vanemaid, et õpitu kanduks ka igapäevaellu. Eesmärk on toetada laste enesekindlust, iseseisvust ja heaolu. Programmis osalenud lapsevanem jagas enda kogemusest, mida andis üks lihtne küsimus, mida õppis endalt igapäevastes olukordades küsima: "Kas see, mida ma praegu teen, muudab minu elu mugavamaks või aitab see tegelikult mu lapsel oma ärevusega toime tulla?" Ta tõi näiteks olukorra, kus laps tunneb ärevust bussiga sõitmise ees. Lühiajaliselt on lapsevanema jaoks sageli lihtsam ja kiirem laps ise autoga sihtkohta viia. See vähendab pinget nii lapsel kui ka vanemal ning probleem näib olevat lahendatud. Samas ei saa laps sellisel juhul kogemust, et ta on võimeline oma hirmuga toime tulema.

Keerulisemad mured nõuavad üha tihedamat koostööd

Ettekanded ning töötubades käsitletu tõi selgelt esile, et laste ja noorte mured on muutunud mitmetahulisemaks. Abi andmine eeldab järjest enam tervisoiu, haridus-, sotsiaal- ja õigussüsteemi koostööd - vaja on  senisest mitmekülgsemaid lahendusi.

• Pered peavad saama tuge muutuste tegemisel, sest ainult lapse muutumisest ei piisa.
• Erinevad metoodilised lähenemised, pereteraapia ja multidistsiplinaarne töö muutuvad järjest olulisemaks.
• Individuaalne lähenemine peab jääma teenuste pakkumise keskmesse. Valdkondade vaatenurgad ja rollid on erinevad, kuid lapse ja tema pere toetamise eesmärk on ühine  - vahel ka muutuvas spetsialistide virvarris peab olema fookus lapsest lähtuval käsitlusel. 

Seda peegeldasid nii „Noorukite sõeltestimine, lühisekkumine ja ravile suunamine uimastite tarvitamise korral“ (ingl Adolescent Screening, Brief Intervention, Referral for Treatment (SBIRT))  käsitlus uimastite tarvitamise varajaseks märkamiseks, lastemaja töö väärkohtlemise ennetamisel ja väärkohtlemise ohvrite  toetamisel, SafeBoxi metoodika kui ka kinnise lasteasutuse teenuse  ning asendushoolduse teemalised töötoad. Mitmel puhul tõdeti, et suur osa tööst toimub väljaspool teenust ennast: koostöös pere, kooli, kogukonna ja teiste spetsialistidega.

Eesmärk on toetada last tema päriselus

Kinnise lasteasutuse teenust, asendushooldust ja suure toevajadusega laste teenuseid käsitlevates aruteludes rõhutati, et eesmärk on valmistada ette last iseseisvaks eluks ja mõnel juhul ka sujuvaks siirdumiseks järgmistele teenustele. Kogu töö peab olema suunatud sellele, et laps saaks võimalikult hästi hakkama oma kodus, koolis ja kogukonnas. Vajalikku ettevalmistust ei saa teha eraldades last n.ö päriselust. Suure hooldus- ja abivajadusega laste teenuste puhul jäi kõlama lihtne, kuid oluline mõte: kõigepealt tuleb päriselt kuulata lapsevanemat. Tema teab kõige paremini, millised on lapse tugevused, raskused ja igapäevased vajadused. Kuna iga laps on erinev, ei ole olemas üht kõigile sobivat lahendust. 

Kinnise lasteasutuse teenust käsitlevates aruteludes rõhutati, et eesmärk ei ole lapsi probleemide eest peita, vaid aidata neil ühiskonnas toime tulla.

• Kinnises keskkonnas ei saa täielikult õpetada ühiskonnas toimetuleku oskusi.
• Kui lapsel on teenusel parem kui kodus, peab samaaegselt algama intensiivne töö pere ja ümbritseva võrgustikuga. Kuigi mõnel juhul võib olla teenus täiendavalt alati vajalik - äärmusliku toevajaduse korral.
• Edu mõõdupuu on see, kas laps saab turvaliselt ja toetatult tagasi oma loomulikku keskkonda. Oluliseks edusammuks on see, kui laps hakkab uskuma oma potentsiaali ning julgeb unistada, õppida ja tegutseda nagu tema eakaaslased. 

Kõlama jäi lihtne, kuid mõjus sõnum: betoon ei ravi. Muutused sünnivad suhetest, turvatundest, oskusest kuulata ning valmisolekust töötada koos lapse ja tema lähedastega.

Kokkuvõte

18.–19. augusti konverentsi läbiv sõnum oli, et laste heaolu ei sünni üksikust diagnoosist, teenusest ega spetsialistist. Püsivad tulemused tekivad siis, kui lapsi märgatakse varakult, kuulatakse päriselt nende ja nende perede häält, toetatakse nende tugevusi ning tehakse koostööd, et kujundada lapse arengut toetav keskkond. Osalejad tõid esile, et Eestis on erinevate vajadustega lastele ja peredele olemas lai valik teenuseid, programme ja sekkumisi ning pidevalt lisandub uusi tõenduspõhiseid lahendusi. Seetõttu on oluline olla kursis olemasolevate võimaluste, suunamisteekondade ja koolitustega, et leida igale lapsele ja perele nende vajadustele kõige sobivam tugi. Nagu mitmes ettekandes rõhutati: betoon ei ravi, suhteid ja kuulamist ei asenda miski.

Laste heaolu teenuste konverentsi, töötoad ja messi korraldas sotsiaalministeerium "Mitmekülgse abivajadusega lastele teenuste väljatöötamine ja arendamine" (TAT) raames arvukate partneritega: Sotsiaalkindlustusamet, Tervise Arengu Instituut, Eesti Dialektilise Käitumisteraapia Assotsiatsioon, MTÜ Ojaveere Teraapiakeskus, Tartu Ülikooli Kliinikumi laste ja noorte psühhiaatriakliinik, MTÜ Piiritaja, AS Hoolekandeteenused, MTÜ Oskar Alliku Kodu, MTÜ Valga Abikeskus, invest in play®, Peaasjad MTÜ, justiits- ja digiministeerium, Laste Heaolu Arengukeskus, Eesti Loovteraapiate Ühing, MTÜ Vaikuseminutid. 

Vasakult: Eva Kuslap (Sotsiaalministeeriumi rehabilitatsiooni ja erivajadustega laste nõunik), Krista Järv (Sotsiaalministeeriumi projektijuht) ja Brit Tammiste (Sotsiaalministeeriumi laste heaolu teenuste poliitika juht).