Kui me aga siia kõrvale vaatame, kuidas Eesti inimesed on rahul üldise tervishoiu kvaliteediga, siis sotsiaalministeeriumi tellitud värske uuring näitab, et inimesed andsid sellele hindeks kümne palli skaalal 5,8. Vastanutest 64% leiab, et ravikvaliteet erineb Eestis piirkonniti ning 58% arvas, et kvaliteetne arstiabi ei ole võrdselt kättesaadav kõigile inimestele sõltumata nende sissetulekust, rahvusest või vanusest.
Eesti tervishoiutöötajad ja tervishoius töötavad spetsialistid teevad väga head tööd, kuid ligi 70% ei saa oma ravitulemustele süsteemset tagasisidet, kuigi neli viiendikku peab seda väga oluliseks. Nad tahavad teada, kas nende ravi on olnud tulemuslik.
Loome mittesüüdistava tervishoiu kvaliteedikultuuri
Eestis on olemas head alused tervishoiu kvaliteedi arendamiseks. Igal haiglal, perearstikeskusel ja kliinikul on kohustus omada oma kvaliteedisüsteemi ja raporteerida patsiendiohutusjuhtumeid ühtsesse andmekogusse. Patsiendiohutusjuhtumitest rääkimine ja analüüsimine ning vajadusel töös muudatuste tegemine aitab kaasa mittesüüdistava kvaliteedikultuuri loomisele, kus vigadest õppimine on loomulik osa tööprotsessist ja kus fookus on lahendustel, mitte süüdistamisel.
Tervishoiu kvaliteedi tugevdamine eeldab selgust, mida tähendab hea kvaliteet, kui hea see on ning kuidas seda paremaks muuta. Eesti on võtnud eesmärgiks tugevdada tervishoiukvaliteeti, et inimeste vajadustele ning ootustele vastavad tervishoiuteenused oleksid ühtselt kättesaadavad, aitaksid elada tervemalt ja kauem ning looksid inimestele kindlustunde ja usalduse. Ühtsest ja terviklikust kvaliteedisüsteemist võidavad kõik – inimesed on terved ja saavad vajalikku abi, arstid ja õed annavad oma parima ilma ülekoormuseta, tervishoid on ühtlaselt kvaliteetsem ja selle rahastus on tõhusam.
Riik on võtnud käsile
Tervishoiu kvaliteedisüsteem põhineb ühisel arusaamal, et teenus peab parandama inimese tervist, olema turvaline, patsiendikeskne, tõenduspõhine, õigeaegne ja kättesaadav ning kasutama ressursse tõhusalt.
Sel aastal on riik astunud samme, et koondada seni killustunud kvaliteeditegevused ühtseks süsteemiks. Valmimas on esimene riiklik tervishoiuteenuste kvaliteedi strateegia koos tegevuskavaga. Terviseameti juurde loodi kvaliteedikeskus, mis toetab tervishoiutöötajaid, ning Sotsiaalministeeriumi juurde kvaliteedinõukoda, mis nõustab strateegilisi otsuseid.
Kümne aasta pärast toimib Eesti tervishoid selge kvaliteediraamistiku alusel: otsused põhinevad tõenduspõhistel andmetel, patsiendi teekond on sujuv ning info liigub kiiresti. Arstid ja õed saavad keskenduda ravile, kvaliteeti hinnatakse patsiendikogemuse ja tervisetulemuste järgi ning rahastus toetab tulemuslikke tegevusi. Ressursse kasutatakse targalt, välditakse dubleerimist ja soodustatakse meeskonnatööd. Ennetus ja terviseteadlikkus on loomulik osa nii tervishoiust kui ka ühiskonnast. See on suund, millele riik on oma sihi seadnud ja mis võiks kümnekonna aasta pärast meile kvaliteedipeeglist vastu vaadata.
Autor: Sotsiaalministeeriumi tervishoiu kvaliteedipoliitika juht Maria Suurna
Käesolev artikkel ilmus esmakordselt 29.04.2026 Meditsiiniuudistes
Loomise kuupäev: 20.04.2026
