Tõeline kriisivalmidus tekib alles siis, kui kaasatud on kogu tervishoiusüsteem, mitte ainult esirinde teenused. Nii tavaolukorras kui ka kriisis on inimese jaoks kõige olulisem perearst ja tema meeskond. Kriisidele on lihtsam vastu seista, kui selleks valmistutakse juba „rahuajal“.
Ülaltoodust lähtub ka möödunud aasta oktoobris jõustunud uus hädaolukorra seadus, millega muuhulgas võttis Eesti üle Euroopa Liidu nn CER-direktiivi – ühtset regulatsiooni, kuidas korraldada elutähtsaid teenuseid. Nii näeb seadus ette elutähtsa teenuse osutajate (ETO) ringi laiendamist.
Kaitse laieneb
Kui praegu hõlmab see haiglaid ja kiirabiasutusi, siis alates 28. veebruarist 2026 lisanduvad nendele valitud perearstiabi osutajad, üldapteegid ja ravimite hulgimüüjad. Sarnased muudatused on tehtud ka teistes valdkondades, näiteks elutähtsateks teenusteks on tunnistatud toiduga varustamine, meediateenuse toimimine ja aeronavigatsiooniteenuse toimimine.
Uus seadus sätestab raamistiku – ETO kohustusi ja määramise korda. Muu täpsustamiseks töötasime sel aastal välja sotsiaalministri määruse „Elutähtsa teenuse osutajate määramine tervishoius“ ning uuendasime tervise- ja tööministri määrust „Sotsiaalministeeriumi korraldatavate elutähtsate teenuste kirjeldus ja toimepidevuse nõuded“.
Määruste aluseks on tõdemus, et erinevalt haiglatest ja kiirabidest ei saa kõiki perearstiabiosutajaid ega apteeke ETO-deks määrata – selle staatusega kaasnevad kohustused, mis ei pruugi olla jõukohased kõige väiksematele üksikpraksistele või apteekidele. ETO-d tuleb määrata valikuliselt ja etapiviisiliselt. Esmalt on plaanis valida ETO-d suuremates linnades, kus üks asutus teenindab suuremat elanikkonda. Seejärel on kavas laiendada nende ringi järk-järgult, kuni teenuse kriisikindlus on tagatud kogu riigis.
Ettepaneku ETO-de kandidaatide osas valmistavad ette Terviseamet ja Ravimiamet lähtuvalt määrustes toodud kriteeriumitest. Töö on käimas eesmärgiga määrata ETO staatus ministri käskkirjaga hiljemalt 2026. aasta veebruaris.
Kõik eeltoodu on konstruktiivse koostöö tulemus. Siinkohal täname kõiki panustajaid nii peremeditsiini kui ka ravimite valdkonnast.
Eesmärk innustab
Töö käigus on tõusetunud paar kriitilist küsimust. Esiteks, nagu ka haiglad, kiirabid ja teiste sektorite ETO-d peavad ka uued tervishoiuvaldkonna ETO-d katma kaasnevaid kulusid ise. Seepärast lähtusime toimepidevuse nõuete kehtestamisel nii palju kui võimalik ekspertide hinnangutest, et tagada nõuete realistlik täitmine ja nende eesmärgipärasus. Samal ajal otsustasime mitte kehtestada Sotsiaalministeeriumi poolt täiendavaid kohustusi peale nende, mis tulenevad juba kehtivatest eriseadustest – nii hoiame ETO-de lisakoormuse võimaluste piires mõistlikuna. Samuti püüame ETO-de määramisel arvestada asutuste senist kriisivalmidust, et uue staatuse kehtestamisel lisanduks võimalikult vähe täiesti uusi ülesandeid. Lisaks otsime lahendusi ETO-de tegevusse investeerimiseks – 2026. aasta investeeringuteks on rahalised vahendid olemas, kuid nende täpne kasutus selgub aruteludes uute ETO-dega, võttes arvesse nende endi sõnastatud vajadusi.
Teiseks, arutelu on tekitanud küberturvalisuse nõuded. Need oleksid perearstikeskustele olnud ebaproportsionaalselt kulukad, kuid alates 2025. aasta 1. oktoobrist kaotati Eesti infoturbestandardi järgimise kohustus ettevõtetele, kellel on majandusaasta jooksul keskmiselt alla 50 töötaja ja kelle aastane bilansimaht või aastakäive ei ületa 10 miljonit eurot. See tähendab, et nad ei pea enam muretsema „küberauditi“ pärast.
Mõistame, et ETO-de ringi laiendamine võib tuua küsimusi ja isegi ebakindlust – nagu teisedki uuendused. Senine koostöö kinnitab aga, et saame üheskoos hakkama. Seda eeldab ka eesmärk – tagada, et Eesti inimesed saaksid vajalikku arstiabi ja ravimeid ka kriisiolukorras, et tervishoiusüsteem toetaks inimeste vastupanuvõimet ning aitaks kriisidest taastuda kiiremini ja väiksemate kaotustega.
Loomise kuupäev: 17.12.2025
