Terviseandmed liiguvad meiega üha rohkem kaasa ka välisreisidel

Jaanika Merilo, digilahenduste poliitikajuht

Tänaseks ei ole see enam lihtsalt retooriline küsimus, vaid üha rohkem igapäev. Tänu Euroopa Liidu kesksele taristule MyHealth@EU saame me vahetada nii andmeid väljakirjutatud retseptide kohta kui ka patsiendi koondandmeid juba 13 liikmesriigiga ehk kõigiga, kes on ühinenud euroopaülese lahendusega. Nende riikide hulka kuuluvad Hispaania, Holland, Horvaatia, Kreeka, Leedu, Läti, Kreeka, Luksemburg, Malta,Poola, Portugal, Prantsusmaa, Tšehhi, Soome. Järjest liitub piiriülese andmevahetusega uusi riike, sõltuvalt nende enda valmidusest.

Eesti ja Soome olidki esimesed Euroopa Liidu riigid, kes hakkasid juba 2019. aastal vahetama omavahel andmeid digiretseptide kohta nii, et ühes riigis väljakirjutatud ravimit on võimalik välja osta ka teises riigis. Tänaseks on juba ligi 49 000 Eesti patsienti oma koduriigis väljakirjutatud retsepti ostnud välja välismaal või palunud arstil vaadata välismaal diagnoosiks või raviks vajalikke patsiendi koondandmeid.

Kõige rohkem terviseandmeid on vahetatud Soomega ning varsti on lisandumas ka võimalus Soome arstidel näha patsiendi nõusoleku ja vajaduse korral Eesti patsientide andmeid. Selline võimalus peaks avanema juba järgmisel aastal samas kui Eesti arstid juba näevad Soome patsientide koondandmeid, mille hulka kuuluvad näiteks tehtud vaktsineerimised, olulised jooksvad või varasemad terviseprobleemid, väljakirjutatud ravimid ning muud andmed, mis võivad olla olulised patsiendile parima ravi osutamiseks. Sellel aastal liitusid piiriülese digiretseptide teenusega ka Läti ja Leedu ning nende riikidega oleme me vahetanud andmeid juba 1500 korral.

Peatselt vastu võetava Euroopa ühtse terviseandmeruumi määruse eesmärk ongi tagada turvaline ja patsientide poolt kontrollitud terviseandmete liikumine Euroopa Liidu riikide vahel alustades digiretseptidest ja koondandmetest kuni laboratooriumi analüüside ja diagnostikani. Sealjuures on terviseandmete liikumisel kõige keskmes patsient ja põhimõte, et patsiendid ise kontrollivad oma andmeid. Eestis on ka täna võimalik läbi Terviseportaali kontrollida, kellel on juurdepääs andmetele ning sama põhimõte kehtib ka piiriülesel andmevahetusel – patsient ise otsustab, kas piiriüleselt on tervisevaldkonna spetsialistidel juurdepääs tema andmetele. Seega vastab Eesti juba paljudelt põhimõtetelt uuele terviseandmeruumi määrusele ja selle põhimõtetele ning meid tuuakse tihti esile eeskujuna. Meil on esimesed sammud tehtud, aga see on pika tee algus selleni, kui kõik vajalikud terviseandmed liiguvad kõigi Euroopa Liidu riikide vahel.

Lisaks terviseandmete kättesaadavaks tegemisele patsiendile ja tervishoiutöötajale on oluline tervisandmeruumi põhimõte teha isikustamata (paneks sellele sõnale alla selgituse – et viidud kujule, et pole võimalik tuvastada, kelle andmed need on) terviseandmed kättesaadavaks ka teadus- ja uurimistööks, et arendada uusi tervishoiu teenuseid ja tooteid. Kaasaegsete tervishoiulahenduste väljatöötamisel on vajalik kasutada õppimiseks ja arendamiseks andmeid. Ainult nii saame luua personaliseeritud, tulemuslikke sekkumisi. Ka isikustamata andmete lihtsa, kuid turvalise protsessiga kättesaadavaks tegemine teadus- ning arendustööks on üks terviseandmeruumi eesmärke. Sealjuures kättesaadavaks tegemine tulevikus ka läbi turvaliste andmekeskkondade piiriüleselt, sest koostöös saab veelgi paremini leida lahendusi, kui andmete kvaliteet ja kogus on eriti tähtsad.

Nii saame me iga aastaga üha rohkem terviseandmeid meiega kaasa liikuma, kus tahes me ei reisiks ja millal tahes meil neid vaja ei oleks ning tänu andmetele ka paremad ning personaliseeritud lahendused raviks ja ennetuseks.

Artikkel avaldati esmakordselt 3.12.2024 Eesti Päevalehe / Delfi arvamusportaalis.