Palju õnne tegusaima tervisedendaja tunnustuse puhul! Mida see tunnustus Teile tähendab?
Pai on ikka hää saada!
Tervisedenduses ei teki tehtud töö „kuhjad“ kiiresti. Muutused sünnivad aastatega ning väga paljude inimeste ühise panuse toel. Seetõttu ei saa seda tööd teha kiire tulemuse ootuses, vaid pigem arusaamast, et iga samm mõjutab mingit osa suuremast tervikust.
Varasemad tunnustused paikkonna tervisedendajana on minu jaoks olnud alati kogu meeskonna tunnustused. Need võiksid kanda nime „tunnustus koostöö tegemise eest“, sest selle töö taga on olnud palju häid koostööpartnereid, kes on soovinud tervisedendusse päriselt panustada.
Käesolev tunnustus tundub aga väikeettevõtjana teistsugune. Võib-olla võiks selle nimi olla „tunnustus usalduse eest“. Minu kätte on usaldatud olulised protsessid, lahenduste otsimine ja sageli ka inimesed oma küsimuste ning ootustega.
Seetõttu on see tunnustus minu jaoks eelkõige kinnitus, et pikaajaline töö on olnud mõtestatud, vajalik ja ka mõistetud.
Pälvisite tunnustuse oma pühendumusega inimeste tervisele. Mis Teid selles vallas võlub, et ikka ja jälle oma parima annate? Mis teid veelgi innustaks?
Inimesed, inimesed ja veel kord inimesed. Mind on kandnud tervisedenduse ja ennetuseradadele usk ja kirg. Usk sellesse, et iga inimene väärib austust, ning kirg mõista erinevaid teemasid, näha nende vahel seoseid ja vajadusel aidata leida toimivaid lahendusi parema tervise nimel.
Rahvatervise valdkonnas töötamine on aastatega väga selgelt näidanud, kui tihedalt on kõik omavahel seotud. Inimene ja keskkond mõjutavad teineteist pidevalt. Mõnikord saavad muutused alguse väga väikestest asjadest – sellest, et kogukonnas on üks toetav inimene rohkem, üks parem koostöösuhe või üks koht, kus inimesed tunnevad end oodatud ja hoitud. See teeb tervisedenduse minu jaoks huvitavaks, aga ka nõudlikuks valdkonnaks. Kui midagi soovime päriselt muuta, siis tuleb õppida nägema tervikut ning samal ajal märgata detaile, millest suuremad muutused alguse saavad.
Edasi viib mind kõige rohkem see, kui inimesed või meeskonnad hakkavad ise paremini mõistma, mis olukorda mõjutab ja mida nad saavad ise muuta. Innustaks veelgi see, kui tervisedenduses oleks rohkem ühist arusaama sellest, kuhu oma tähelepanu ja ressursse suunata. Vähem killustatust ja rohkem teadlikke valikuid.
Kas kavatsete senist tegevust edasi arendada? Kuidas?
Jah, kindlasti. Olen tervisedenduse ja ennetuse valdkonna inimene kogu hingega ning usun, et Eestis võiks olla järjest rohkem inimesi, kes tunnevad, et nende tervis ja elu on päriselt head.
Nimetatud siht eeldab valdkonna inimeste julgust – julgust seada ja hoida fookust ning loobuda maailmaparandamisest läbi tervisedenduse valdkonna. Fookuse hoidmine eeldab pikka ja põhjalikku arendustööd, lõputut teemasse süüvimist ning vähemalt „100-st“ teemast loobumist. Järelikult olen valmis olema tervisedenduse valdkonna kannatlikkuse, põhjalikkuse ja loobumisoskuse „pioneer“.
Olete andnud tervise edendamisse suure panuse. Kui mõtlete valdkonnale tervenisti, siis mis on meil hästi? Aga mis vajaks veel tähelepanu?
Hästi on see, et valdkonnas on üha rohkem kompetentseid inimesi ja aina enam teadvustatakse, et tervist toetavateks arenguteks vajame kõigi eluvaldkondade panust, vastutuse võtmist. Aastaid on tegutsetud selle nimel, et paikkondades (maakonnas, kohalikus omavalitsuse) tegutseksid tervisedenduse spetsialistsid. Loodan, et see spetsialisti „liik“ on riigile jäävväärtus.
Tähelepanu vajab aga see, et kipume sageli hajuma või nagu mainisin „maailma parandama“. Tahetakse tegeleda paljude teemadega korraga, aga ressurss ja tähelepanu ei ole lõpmatult. Sageli valitakse ka tegevusteks lihtsad lahendused. Lihtsam on korraldada üks üritus ja loota, et see pani alguse „tervise revolutsioonile“, kui võtta ette pikka arendusprotsess, mille tulemused on nähtavad 10-15 aasta pärast.
Seetõttu oleks oluline: teha hästi kaalutletud valikuid fookuse osas, keskenduda juurpõhjustele ja kõik mis eesmärgini jõudmiseks planeeriti ka ellu viia.
Mida soovitaksite kõigile teistele, kes Eesti inimeste tervise edendamiseks parima annavad?
Ma arvan, et tervisedenduses töötades on üks kõige olulisemaid asju teha vahet abistamisel ja ennetamisel. Mõlemad on väga vajalikud, kuid need ei ole sama asi. Abistamine tähendab olukorda, kus probleem on juba olemas ja inimene vajab tuge siin ja praegu. Kui inimene on kriisis, läbipõlenud või haige, siis tuleb teda aidata. Ennetamine tähendab aga küsimust: mida teha täna nii, et homme oleks ka hea olla ja et probleemid jääks meist kaugele. See eeldab veidi teistsugust mõtlemist – rohkem põhjus seos tagajärg analüüsi– probleeme tekitavate riski- ja kaitsetegurite tundmist.
Näiteks vaimse tervise puhul. Kui tööealine inimene on läbipõlenud ja vajab abi, siis on vaja teda abistada ja selleks vastavaid teenuseid pakkuda. Ennetamine algab palju varem – sellest, kuidas on korraldatud töökoormus, suhted meeskonnas, juhtimiskultuur või inimese võimalus puhata ja abi küsida enne, kui olukord muutub tõsiseks. Sama on laste tervisega. Kui lapsel on juba käitumis- või tervisemured, see on probleem, ta vajab abi, siis tuleb abistada. Ennetamine tähendab aga turvalist kodu, toetavaid suhteid sõprade hulgas, märkamist ja kogukonda, kus iga riskipojakegi saab maandatud.
Täna kipume abistamist edenduse või ennetuse sulgedega ehtima – see kõlab paremini. Ametlikes arengudokumentides, suurtes projektides, strateegiates paneme suureliselt „edendame, ennetame seda ja teist“. Tähtsa dokumendiga tutvudes avastame, sisuks puha abistavad tegevused. Abistavaid tegevusi on väga vaja, aga miks neid ennetuseks nimetada? Sellisel viisil tegutsedes loome valereaalsust – näiteks eeldame, et laste vaimse tervise probleeme on järjest vähem, aga oh üllatust probleem aina kasvab. Loomulikult kasvab, sest riskide maandamisega ei tegeleta ja riskid saavad rahumeeles probleemideks kasvada.
Täna on ehk viimane aeg Eestis tervisedendust ja ennetustööd päriselt toetama hakata!
Millist head nõu annaksite aga kõigile Eesti inimestele?
Ma arvan, et võiksime Eestis palju rohkem panustada heade suhete loomisele ja hoidmisele. Mitte ainult peres või lähiringis, laiemalt – koolis, töökohtadel, kogukondades.
Enamasti räägime tervisest läbi liikumise, toitumise või hea une, aga tegelikult mõjutavad inimest väga sügavalt just suhted. See, kas inimene tunneb end märgatuna, hoituna ja vajalikuna. Võib-olla võiksimegi võtta kõik eesmärgiks heade suhete hoidmise – õpetada seda lastele, täiskasvanutena arendades seda kunsti terve elu, järjepidevalt. Mida rohkem on ühiskonnas usaldust, kuulamist, hoolivust ja koostööd, seda õnnelikumad me oleme. Ja sellel on tervisele palju suurem mõju, kui me vahel arvata oskame.
Head suhted ongi minu meelest tervisedendus. Lihtne!
Kuidas kirjeldavad tema panust kandidatuuri esitajad?
Elo panust Viljandimaa tervisedenduses on keeruline alahinnata. Küll on see aga jäänud ehk teenimatult tähelepanuta. See jalajälg, mis ta on meie maakonna rahvatervise arengusse jätnud on suur ja selle mõju kestab siiani. Elo on hingelt tervisedendaja ja seda ta julgeb oma otsekohesuses alati välja öelda. Ta on vedanud Viljandi maakonna tervisedendust pikki aastaid olles selles ametis juba siis, kui meil olid maavalitused. Hiljem on ta suundunud eraturule, kuid on seal pigem olude sunnil ja natuke ka vabast tahtest, sest vabadus olla oma elu üle ise otsustaja käib sellega kaasas. Elot iseloomustab sihiteadlik tegevus. Tema põhimõtete hulka kuulub põhjalikkus ja eesmärgipärasus. Ta ei tee tühje sõnu, küll võivad teine kord tema poolt teema kohased väljaütlemised olla teravad. Elo on tõenduspõhise ennetuse usku ja selle tuline huvikaitsja. See on teda viinud Tervise Arengu Instituudi koostööpartneriks nii omavalituste mentorina, eksperdina ja ka ennetusteaduse koolitajana. Ja kui Elo ütleb, et tal on siiras austus iga inimese üle, siis see ka nii on.
Loomise kuupäev: 05.06.2026
