Tegevused on pühendatud laste liikumisele, sotsiaalkaitsele, hariduse tugiteenustele, noortele õigusrikkujatele taastava õiguse lähenemise käivitamisele ning kultuuripärandi säilitamisele väikelinnades.
Avatud taotlusvoorust „Nutikad lahendused noorsootöös“ rahastatud projektid
Taotlusvooru projektitaotlusi hindasid erapooletud eksperdid:
- Maarja Vollmer – sotsioloog, uuringu "Infotehnoloogiliste tööriistade kasutamine noorsootöös“ kaasautor (2016, Balti Uuringute Instituut, E-riigi Akadeemia);
- Anzori Barkalaja – Tartu Ülikooli haridusuuenduskeskuse juhataja aastatel 2015-2019, mil käivitati muu hulgas rahvusvaheline õpilaste start-up programm Digi Youth
- Innar Liiv, PhD, PhD, Tallinna Tehnikaülikool, Infotehnoloogia teaduskond, Tarkvarateaduse instituut, dotsent.
Taotlusvooru teise tasandi hindamiskomisjoni kuulusid:
- Marcus Ehasoo – Eesti Üliõpilaskondade Liidu juhatuse esimees;
- Juha Kiviniemi – Soome digitaalse noorsootöö kompetentsikeskuse Verke rahvusvaheliste suhete juht;
- Krista Dreger – Harku Vallavalitsuse kultuuri- ja noorsootööspetsialist.
1. Noorte ja noorsootöötajate küberõppe programm
Projekti elluviija: CTF-Tech OÜ
Projekti partnerid: Tartu Ülikool ja CybExer Technologies OÜ
Projekti kestus: 28.12.2021 – 29.02.2024
Projekti eelarve: 1 029 456,59 eurot
Projekti toetuse määr: 84,65%
Projekti eesmärgiks on kasvatada Eesti noorte digivõimekust ja küberoskusi. Projekti keskmes on noortele vanuses 15-21 üle-eestilise mängulise küberkaitse võistluse „Cyber Battle of Estonia“ korraldamine ning aastaringse küberõppe programmi ja õppekeskkonna väljaarendamine. Mängulised küber-huviõppe tegevused pakuvad nii keskuste kui äärealade noortele võrdseid võimalusi omandada küberkaitse põhialused praktilise ja visuaalselt kaasahaarava tehnoloogiaga soovikorral kodunt lahkumata.
Projekti tulemusena arendatakse välja E-õppe platvormi ja luuakse noortele suunatud õppematerjal (sisu); samuti kasvatatakse kohalike omavalitsuste, noorsootöötajate ja noortevaldkonna organisatsioonide võimekust nutikate noorsootöö lahenduste kasutuselevõtuks.
Kokkuvõttes paranevad projektis osalenud noorsootöötajate ja noorte arusaam küberturvalisuse põhilistest teemavaldkondadest (võrguturve, veebirakenduste turve, digitaalne kriminalistika, krüptograafia); arusaam küberhügieenist ja vastutustundlikust käitumisest küberruumis; arusaam küberohtudest ning oskus end nende eest kaitsta; mis on eetiline häkkimine ehk küberturvalisuse tõstmine läbi katse-eksituse meetodi (kontseptsioon ja meetodid) ja arvestades õiguslikke ja eetilisi norme; arusaam küberturvalisuse võistluste toimimisest ning tehnilised oskused seda tüüpi mängulises keskkonnas küberülesandeid lahendada.
Marki Tihhonova-Kreek (e-post: [email protected]; tel: +372 50 89 776)
2. Noortevaldkonna digihüpe
Projekti elluviija: Haridus- ja Noorteamet
Projekti partnerid: Eesti Noorsootöötajate Kogu, Tallinna Ülikool, Tartu Ülikool, MTÜ Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus
Projekti kestus: 01.03.2022 – 30.04.2024
Projekti eelarve: 871 435,00 eurot
Projekti toetuse määr: 100%
Projekti eesmärgiks suurendada noortevaldkonna digivõimekust kohalikes omavalitsutes luues innovaatilisi sh noortekeskseid nutikaid lahendusi noorsootöö kvaliteetsemaks toimimiseks (sh e-osaluse võimalusi) ja kasvatades noorsootöötajate digipädevusi õpikogukonna arendamise ja temaatiliste koolituste kaudu. Üldisemaks sihiks on saavutada olukord, kus noortega töötavad spetsialistid osakavad lisaks enda digipädevuste hindamisele ja arendamisele oma kohalikus omavalitsuses ja omavalitsuste üleselt pakkuda noortele tulevikutrendidel põhinevaid võimalusi mitmekülgseks õppimiseks ja arenemiseks ning ühiskonna arengusse (sh digipöördesse) panustamiseks.
Projekti tulemusena on arendatud välja noortepärane e-osalusmeetod, mis võimaldab noortel oma ideid ja probleemkohti digitaalsete lahenduste abil tõstatada ning kaasata noori osalusdemokraatia kaudu kohaliku tasandi otsustusprotsessidesse.
Projekti käigus luuakse ka noorsootöötajate digipädevusmudel ja hindamisvahendid ning koolitatakse vähemalt 100 noorsootöötajat e noorega töötavat spetsialisti vähemalt 48 kohalikus omavalitsuses kasvatamaks nende võimekust nutika noorsootöö lahenduste kasutamisel.
Roger Tibar (e-post: [email protected]; tel: +372 53 066 939)
Väikeprojektide avatud taotlusvoorust „Taastava õiguse arendamine Eestis II“ rahastatud projektid
Taotlusvooru projektitaotlusi hindasid erapooletud eksperdid:
- Jana Laht-Ventmann – Põhja Ringkonnaprokuratuuri alaealiste ja lähisuhte vägivalla kuritegude osakonna konsultant;
- Kadri-Ann Lee – Civitta AS konsultant (endine siseministeeriumi korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakonna nõunik);
- Helika Saar – Lastekaitseliidu lapse õiguste programmi koordinaator.
Taotlusvooru teise tasandi hindamiskomisjoni kuulusid:
- Laidi Surva – Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna analüüsitalituse nõunik;
- Anu Leps – Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna analüüsitalituse nõunik;
- Triin Mäger – Pärnu linnavalitsuse lastekaitseteenistuse juhtumikorraldaja.
1. Taastava õiguse praktikate kooliterviklik rakendamine
Projekti elluviija: Sihtasutus Omanäolise Kooli Arenduskeskus
Projekti partnerid: Sihtasutus Werrone, Pärnu-Jaagupi Põhikool, Tartu Hansa Kool
Projekti kestus: 14.07.2022–30.04.2024
Projekti eelarve: 121 900,00 eurot
Projekti toetuse määr: 90%
Projekti eesmärgiks on valmistada ette kolme pilootkooli õpetajate meeskonnad taastava õiguse praktikate rakendamiseks, valmistada ette koolitajad, kes on haridusmaastikul valmis koolidega töötama, laiendada koolide võrgustikku, alustades järgmise kolme kooli rakendusmeeskondade koolitusega ning töötada välja kõik eelnevaks vajalikud materjalid.
Projekti tulemusena töötatakse välja õpetaja koolituse programm ning koolitatakse kolme pilootkooli õpetajate meeskonnad, sh valmivad vajalikud tugimaterjalid ja e-koolituse moodul ning töötatakse välja koolitajate koolituse programm ning koolitatakse vähemalt 10 koolitajat, sh valmib koolitaja käsiraamat. Samuti viiakse läbi koolitus kolme uue kooli rakendustiimidele, et toetada taastava õiguse praktikate levikut laiemalt Eesti koolides ja viiakse läbi 2 teavitusüritust Eesti koolidele, et tutvustada taastava õiguse rakendamise kogemusi koolides, mõju hindamise ja projekti tulemusi laiemale kogukonnale. Lisaks toimub 1 online infoseminar KOV-de esindajatele.
Kontakt: Reili Pae, SA Omanäolise Kooli Arenduskeskus arendusjuht (e-post: [email protected]; tel: +372 56 500 710)
2. Taastava õiguse arendamine Rapla vallas
Projekti elluviija: Rapla Vallavalitsus
Projekti partnerid: Politsei- ja Piirivalveamet, Alu Kool, Hagudi Põhikool, Juuru Eduard Vilde Kool, Kabala Lasteaed- Põhikool, Kaiu lasteaed "Triinutare", Kaiu Põhikool, Juuru lasteaed "Sinilill", Raikküla Kool, Rapla Kesklinna Kool, Rapla lasteaed "Kelluke", Rapla lasteaed "Naksitrallid", Rapla lasteaed "Päkapikk", Rapla valla avatud noortekeskus, Rapla Vesiroosi Kool
Projekti kestus: 18.07.2022–30.04.2024
Projekti eelarve: 49 856,40 eurot
Projekti toetuse määr: 100%
Projekti eesmärgiks on teha kohalikus omavalitsuses ametialast süstematiseeritud koostööd kogukonna konfliktide või süütegude lahendamiseks taastava õiguse põhimõtetel, milleks on turvaline ja inimesekeskne kogukond. Konfliktide ja süütegude lahendamisel seatakse eesmärgiks kogukonna suhete tervendamine, mis põhineb taastava õiguse lahendusprotsessidel. Taastava õiguse koolitustega soodustame igaühe panust ja oskuste parendamist, mitmekesistame ennetustööd ja muudame seda süsteemsemaks ja sihistatumaks, soodustame kogukonnakesksust, võrgustikupõhist lähenemist ja parandame eri partnerite koostööd.
Projekti tulemusena koolitatakse Belinda Hopkinsi mudeli järgi konfliktivahendajaid ja taastava ringide läbiviijaid, samuti tõstetakse teadlikkust taastavast ja viiakse läbi taastava õiguse ja projekti teavituskampaaniad. Kokkuvõttes hakatakse rakendama taastava õiguse meetmeid (konfliktivahendus, taastav ring) kogukonnas (sh kohalikus lasteaias, koolis, noortekeskuses, kohaliku omavalitsuse - ja politseitöös) erinevate juhtumite puhul.
Kontakt: Piret Jaakberg, Rapla Vallavalitsuse lastekaitse spetsialist (e-post: [email protected]; tel: +372 55 38 411)
3. Taastava õiguse põhimõtete kasutusele võtmine Muhu kogukonnas
Projekti elluviija: Muhu Vallavalitsus
Projekti kestus: 04.08.2022–30.04.2024
Projekti eelarve: 54 739,00 eurot
Projekti toetuse määr: 100%
Projekti eesmärgiks on koos kogukonnaga, õppeasutuste ja kohalike spetsialistidega kasutada võimalike probleemide ja konfliktide ennetamiseks ja juba tekkinud situatsioonide või tegude lahendamiseks taastava õiguse põhimõtteid ja metoodikat. Läbi selle kasvatada kogukonda turvalisemaks, sallivamaks ja toetavaks, toetame laste õiguskuulekat käitumist ning probleemide lahendamise oskust. Projektiga tõstame kogukonna teadlikkust eesmärgiga osata konflikte ja tegusid märgata ja nendele oskuslikult reageerida, et taastada sellele eelnev olukord. Taastav õigus annab lisaväärtust igapäevases suhtluses.
Projekti tulemusena on:
ü 2024 aastaks Muhus koolitatud 36 inimest sh 24 laste ja noortega tegelevad spetsialisti, kellel on teadmised taastava õiguse põhimõtetest, mis toetavad kogukonda ja lapsi, noori.
ü erivajadustega laste kaasamine tavakooli tulemuslikum.
ü läbi viidud regulaarsed aruteluringid kogukonnale, kus on osalenud 100 inimest.
ü loodud veebiplatvorm aktuaalsete teemade jagamiseks, koolituste korraldamiseks.
ü konfliktisituatsioonides Muhu Põhikooli õpetajate jaoks esmane valik taastava õiguse lähenemine.
Kontakt: Anneli Tõru, Muhu valla sotsiaal- ja lastekaitse spetsialist (e-post: [email protected]; tel: +372 56 646 773)
4. Taastava õiguse meetodite rakendamine miljööteraapias
Projekti elluviija: MTÜ Oskar Alliku Kodu
Projekti kestus: 06.09.2022–29.02.2024
Projekti eelarve: 64 997,50 eurot
Projekti toetuse määr: 90%
Projekti eesmärgiks on integreerida taastaval õigusel põhinevate lähenemisviiside ja meetodite kasutamist väärkoheldud, trauma- ja psüühikahäiretega lastele ja noorukitele mõeldud tugiteenuse osutamisel mijööteraapilistes ravikodudes üle Eesti.
Projekti tulemusena on taastava õiguse koolituse on läbinud 9 miljööterapeuti (OAK meeskond), on koostatud on digitaalne juhendmaterjal taastava õiguse meetodite rakendamiseks mijööteraapias ning loodud mentorlusprogramm, kus on projekti lõpuks osalenud vähemalt 15 praegust/tulevast miljööterapeuti üle Eesti.
Kontakt: Signe Somelar-Erikson, MTÜ Oskar Alliku Kodu projektijuht (e-post: [email protected]; tel: +372 53 431 027)
5. Taastava õiguse arendamine Tartu linnas
Projekti elluviija: Tartu Linnavalitsus
Projekti kestus: 01.08.2022–31.05.2023
Projekti eelarve: 53 880,00 eurot
Projekti toetuse määr: 100%
Projekti eesmärgiks on tõsta Tartu linna lastekaitsetöötajate jt laste ja peredega tegelevate spetsialistide teadlikkust taastava õiguse sekkumiste osas, lisaks konkreetsed kompetentsid metoodika rakendamisel, mis tulemina toetab laste ja perede heaolu ning varast abivajaduse märkamist. Projekti tulemusena mõistavad laste ja peredega tegelevad spetsialistid taastava õiguse mõtteviisi ja teavad, millistel juhtudel seda kasutada ning on valmis metoodikat oma töös rakendama, sh on valminud juhtumikorralduse mudel õigusrikkumise toime pannud noortega tegelemisel.
Projekti tulemusena on lastekaitse spetsialistid, kes on laste ja peredega tehtavas töös juhtumikorraldajateks, omandanud tõhusad taastava õiguse sekkumise oskused: konfliktivahendus, kahjuvahendus, heastavad ringid, taastav nõupidamine ja mõjus vestlus.
Kontakt: Katrin Joost, Tartu Linnavalitsuse lastekaitseteenistuse peaspetsialist (e-post: [email protected]; tel: +372 50 42 653)
Avatud taotlusvoorust „Integreeritud tugiteenused koolist väljalangevuse ennetamiseks“ rahastatud projektid
Taotlusvooru projektitaotlusi hindasid erapooletud eksperdid:
- Häli Tarum – endine Sotsiaalministeeriumi hoolekandeosakonna juhataja, hetkel Riigikantselei sõjapõgenike töörühma nõunik;
- Marge Hindriks – Sotsiaalministeeriumi laste ja perede osakonna nõunik;
- Piret Sapp – Haridus- ja Teadusministeeriumi haridusjuhtimise ja õpetajapoliitika valdkonna kohalike omavalitsuste koostöö ja koolivõrgu nõunik.
Taotlusvooru teise tasandi hindamiskomisjoni kuulusid:
- Gerttu Aavik – Haridus- ja Teadusministeeriumi kaasava hariduse valdkonna projektijuht;
- Piret Liba – Haridus- ja Teadusministeeriumi kaasava hariduse valdkonna nõunik;
- Hille Ilves – Eesti Linnade ja Valdade Liidu haridus- ja noorsootöö nõunik.
1. Lääne-Viru maakondliku integreeritud teenusmudeli väljaarendamine koolist väljalangemise ennetamiseks
Projekti elluviija: Lääne-Viru Omavalitsuste Liit
Projekti partnerid: Lääne-Viru maakonna omavalitsused (Viru-Nigula vald, Tapa vald, Vinni vald, Haljala vald, Väike-Maarja vald, Kadrina vald, Rakvere vald ja Rakvere linn), Sotsiaalkindlustusamet, Politsei- ja Piirivalveamet, OÜ LEEVI LIPPASAAR ja Agderi kommuun (NOR)
Projekti kestus: 03.05.2022–30.04.2024
Projekti eelarve: 281 160,00 eurot
Projekti toetuse määr: 100%
Projekti eesmärgiks on luua maakonnaülene erinevaid valdkondi kaasav kindel tegutsemismudel ja -süsteem, mida vastava pädevusalase väljaõppesaanud võrgustiku spetsialistid võrgustikutöös jälgivad tagades nii varajane märkamine ja tõhus ennetustöö koolist väljalangemisriskiga noortega tegelemisel.
Projekti tulemusena valmib kohaliku tasandi koostöömudel, mis töötatakse välja koostöös maakonna erinevate huvigruppidega integreeritud teenuse arendamise ja disainimise protsessi käigus. Koosloome protsessis valmivat koostöömudelit piloteeritakse ning täiustatakse pidevalt projekti käigus vastavalt saadud tagasisidele ja saadavale kogemusele. Mudeli täiustamiseks ja kogemuste hankimiseks viiakse läbi õppevisiit Norra Kuningriiki, Agderi maakonda. Protsessi käigus valmivad juhendmaterjalid varajaseks märkamiseks ja ennetustööks KOV-ile ja KOV haridusasutustele (eraldi lasteaed ja kool). Igas kohalikus omavalitsuses viiakse läbi ka KOV koolide ja lasteaedade õpetajate koolitused. Igast haridusasutustest saab koolituse tuumikrühm õpetajaid (lasteaiad ja koolid) varajase märkamise ja ennetustöö tõhustamise eesmärgil. Haridusasutuste juurde luuakse tugimeeskonnad, kelle ülesandeks jääb oma koolis teadmisejagamine ja koolisisese võrgustiku edendamine.
Kontakt: Anu Oja Lääne-Viru Omavalitsuste Liidu arendus- ja väliskoostöö spetsialist (e-post: [email protected]; tel: +372 524 3927)
2. Haapsalu Integreeritud Tugiteenused (HIT)
Projekti elluviija: Haapsalu linnavalitsus
Projekti partnerid: Lääne-Nigula vald ja More & Romsdali kommuun (NOR)
Projekti kestus: 29.04.2022–31.03.2024
Projekti eelarve: 233 617,00 eurot
Projekti toetuse määr: 100%
Projekti eesmärgiks on suurendada Haapsalu linna suutlikkust pakkuda ebasoodsas oludes olevatele lastele ja noortele tugiteenuseid, mis edendavad kaasatust hariduses ning ennetavad nende varast haridusest väljalangemist. Projekti tulemuseks on toimiv koostöömudel ja koordineerimisskeem last ümbritseva tugivõrgustiku vahel.
Projekti tulemusena on loodud hindamisvahend koolist väljalangevuse riskiga õpilaste ja nende teenusvajaduse väljaselgitamiseks ja koordineerimisskeem, et suurendada sidusust, samuti on koostatud juhendmaterjalid (hindamismudel, hindamisvahendid, sekkumiskava ja
tegutsemisplaan), on koolitatud integreeritud teenuste osutamisega seotud spetsialiste ning on piloteeritud tugiteenuse pakkumist koolist välja langemise riski vähendamiseks.
Kontakt: Epp-Mari Täht, Haapsalu linnavalitsuse haridusnõunik (e-post: [email protected]; tel: +372 56 562 456)
3. HEV kompetentsikeskuse teenusmudeli väljatöötamine tugiteenuste pakkumiseks Viljandi maakonnas
Projekti elluviija: Viljandi linnavalitsus
Projekti partnerid: Mulgi vald, Põhja-Sakala vald ja Viljandi vald
Projekti kestus: 03.05.2022–30.04.2024
Projekti eelarve: 203 640,00 eurot
Projekti toetuse määr: 100%
Projekti eesmärgiks on suurendada Viljandimaa omavalitsuste võimekust pakkuda
ebasoodsas olukorras olevatele lastele ja noortele tugiteenuseid, mis ennetaks nende
varast haridusest väljalangemist ning edendavad kaasatust hariduses. Otseseks
sihiks on töötada välja haridusliku erivajadusega õppijatele suunatud tugiteenuste
terviknägemus maakonnas.
Projekti tulemusena töötatakse välja Viljandi maakonna üleselt kompetentsikeskuse
teenusmudel integreeritud tugiteenuste pakkumiseks haridusliku erivajadusega ja
puuetega lastele ja noortele. Teenusmudel hõlmab lõimitult hariduse-, sotsiaaltöö- ja
tervishoiuvaldkondi Mulgi, Põhja-Sakala ja Viljandi vallas ning Viljandi linnas. Lisaks
täiendkoolitatakse projekti raames välja spetsialistid, kelle kaasabil saab
teenusmudeli väljatöötamise järgselt seda praktiseerida ja rakendada.
Teenusmudeli rakendamise baasiks planeeritakse luua kompetentsikeskus, kuhu
koonduvad tugiteenuseid osutavad spetsialistid ja hariduslike erivajadustega õpilaste
kool, mille keskne õppekoht asub Viljandi linnas.
Kontakt: Reet Alev, Viljandi linnavalitsuse linnaarengu peaspetsialist (e-post: [email protected]; tel: +372 52 86 623)
4. Lõimitud teenused koolist väljalangemise ennetamiseks Võru maakonnas
Projekti elluviija: Võrumaa Omavalitsuste Liit
Projekti partnerid: Võru maakonna omavalitsused (Antsla vald, Rõuge vald, Setomaa vald, Võru vald ja Võru linn), Eesti Töötukassa, Tartu Ülikool, Tallinna Ülikool, Haridus- ja Noorteamet ning Eygló Rúnarsdóttir Islandi Ülikoolist
Projekti kestus: 03.05.2022–30.04.2024
Projekti eelarve: 376 602,90 eurot
Projekti toetuse määr: 100%
Projekti eesmärgiks on uuenduslike tugiteenuste süsteemimudelite abil tõsta kohalike omavalitsuste suutlikkust ennetada koolist väljalangemist Võru maakonna õpilaste seas. Mudelite loomisel võetakse aluseks omavalitsuste eripärad, digilahenduste võimalus ning maakondliku ja valdkondliku koostöö vajadus efektiivsema toe tagamiseks. Projekti lähtealuseks on teostada muutusi tugiteenuste võimaldamisel tõenduspõhiselt, kohalikku eripära arvestavalt, õpilasest lähtuvalt ning avatust ja kaasatust väärtustavalt.
Projekti tulemusena luuakse ning piloteeritakse teenusmudelid koos sekkumisplaanidega, et tõsta teenuste kättesaadavust ning sisulist efektiivsust. Teenusmudelite disainiprotsess viiakse ellu erinevate osapoolte kaasamisel (KOV haridus-, sotsiaaltöö-. noorsootöö-, terviseedenduse spetsialistid, otsustajad; lastevanemate, vaimse tervise kabineti, Eesti Töötukassa ja Haridus- ja Noorteameti Rajaleida keskuse, Võrumaa KHK ning õpilaste esindajad). Luuakse koolitusprogramm ning viiakse läbi metoodikaseminarid abivajaduse märkamiseks, oskuslikuks kaasamiseks ning efektiivsete sekkumiste rakendamiseks.
Kontakt: Kerli Kõiv, SA Võrumaa Arenduskeskuse haridusuuendaja (e-post: [email protected]; tel: +372 55 603 988)
5. Tartumaa heaoluprogrammi (HOP) rakendusmudeli loomine ja piloteerimine
Projekti elluviija: Tartu linnavalitsus
Projekti partnerid: Tartumaa Omavalitsuste Liit ja Tartu maakonna omavalitsused (Elva vald, Kambja vald, Kastre vald, Luunja vald, Nõo vald, Peipsiääre vald ja Tartu vald), samuti Rekstad Consulting Norrast ning Tampere Eesti Klubi
Projekti kestus: 23.05.2022–30.04.2024
Projekti eelarve: 201 669,95 eurot
Projekti toetuse määr: 100%
Projekti eesmärgiks laste ja perede heaolu suurendamine ja elukvaliteedi parandamine. Projekt keskendub laste toevajaduse varase märkamise ning toetamise tõhustamisele. Kohaliku tasandi tugiteenuseid tuleb osutada nii, et jõuda lapse ja vanemate jaoks lihtsa ja loogilise süsteemini, kus abi osutatakse proaktiivselt, koordineeritult ja tõhusalt valdkondade ja KOV-de üleselt.
Projekti tulemusena luuakse ja piloteeritakse Tartumaa KOV-e ühendav integreeritud hariduse-, sotsiaal- ja tervishoiuvaldkondade ülene juhtumikorralduse koostöömudel, mis tõhustab abivajaduse varast märkamist ja toe pakkumist, leevendab tugispetsialistide puudust väiksemates KOVdes ja vähendab teenuste killustatust.
Lisaks luuakse hindamisinstrumentide tööriistakast ja pakutakse koolitusi põhikoolide õpetajatele ning HEV koordinaatoritele lapse toevajaduse varajaseks märkamiseks ning koolitatakse HEV koordinaatoreid peamistes sotsiaal- ja lastekaitse teemades.
Kontakt: Helen Biin, Civitta Eesti AS vanemkonsultant (e-post: [email protected]; tel: +372 56 614 707)
6. Ida-Harju piirkonna koostöömudeli loomine integreeritud teenuste pakkumiseks varajase koolist väljalangevuse ennetamiseks ja sekkumiseks
Projekti elluviija: Raasiku vallavalitsus
Projekti partnerid: Anija vald, Jõelähtme vald, Kose vald, Kuusalu vald ning Loksa linn, samuti SA Kiusamisvaba KoolKoolitervishoid OÜ, Kehra Tervisekeskus OÜ ja Papaver Teenused OÜ
Projekti kestus: 03.05.2022–30.04.2024
Projekti eelarve: 244 807,00 eurot
Projekti toetuse määr: 100%
Projekti eesmärgiks laste ja perede heaolu suurendamine ja elukvaliteedi parandamine. Projekt keskendub laste toevajaduse varase märkamise ning toetamise tõhustamisele. Kohaliku tasandi tugiteenuseid tuleb osutada nii, et jõuda lapse ja vanemate jaoks lihtsa ja loogilise süsteemini, kus abi osutatakse proaktiivselt, koordineeritult ja tõhusalt valdkondade ja KOV-de üleselt.
Projekti tulemusena luuakse ja piloteeritakse Tartumaa KOV-e ühendav integreeritud hariduse-, sotsiaal- ja tervishoiuvaldkondade ülene juhtumikorralduse koostöömudel, mis tõhustab abivajaduse varast märkamist ja toe pakkumist, leevendab tugispetsialistide puudust väiksemates KOVdes ja vähendab teenuste killustatust.
Lisaks luuakse hindamisinstrumentide tööriistakast ja pakutakse koolitusi põhikoolide õpetajatele ning HEV koordinaatoritele lapse toevajaduse varajaseks märkamiseks ning koolitatakse HEV koordinaatoreid peamistes sotsiaal- ja lastekaitse teemades.
Kontakt: Helen Biin, Civitta Eesti AS vanemkonsultant (e-post: [email protected]; tel: +372 56 614 707)
Avatud taotlusvoorust „Integreeritud teenused tervise ja turvalisuse toetamiseks kodukeskkonnas“ rahastatud projektid
Taotlusvooru projektitaotlusi hindasid erapooletud eksperdid:
- Gerli Lehe, sotsiaalministeeriumi laste ja perede osakonna nõunik;
- Triinu Purru, Tervise Arengu Instituudi tervise ja heaolu edendamise keskuse paikkonna ja töökohtade valdkonna ekspert;
- Heidi Rätsep, pereterapeut, riskiperede ja alaealiste emade abistamise kogemusega superviisor, Caritas Estonia.
NB! Triinu Purru ei osalenud SA Lapse Heaolu Arengukeskus projektitaotluse hindamisel.
Taotlusvooru teise tasandi hindamiskomisjoni kuulusid:
- Triinu Täht, sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna nõunik;
- Maarja Kärson, sotsiaalministeeriumi laste ja perede osakonna nõunik;
- Made Bambus, haigekassa esmatasandi teenuste osakonna peaspetsialist.
1. Kodukeskkonna vigastusriskide hindamise ja vähendamise metoodika loomine ja piloteerimine ning seda toetavad tegevused
Projekti elluviija: Päästeamet
Projekti partnerid: Tartu linnavalitsus, Lüganuse, Saue ja Muhu vallavalitsused
Projekti kestus: 01.09.2021 – 31.08.2023
Projekti eelarve: 345 415,20 eurot
Projekti toetuse määr: 85%
Projekti eesmärk on ennetada ja vähendada koduvigastusi. Koduvigastuste all mõeldakse kodukeskkonnas (sh abihooned ja õueala) välistegurite mõjul tekkinud kehalisi kahjustusi. Nt kukkumised, vigastused mehaanilise jõu toimel, uppumine ja lämbumine, põletused ja külmumised, mürgistused.
Projekti tulemusena luuakse ühtne kodukeskkonna vigastusriskide hindamise ja vähendamise metoodika koduohutuse vigastusriskide vähendamisega kokku puutuvate ametkondadele ja kohalike omavalitsustele, erilise tähelepanuga kuni 4-aastastele lastele, vanemaealistele ja erivajadustega inimestele ning standardiseeritakse ja piloteeritakse erinevate osapoolte vahelist andmevahetust, tööprotsesse ja töövahendeid.
Projekti tulemusel suureneb erinevate osapoolte teadlikkus, võimekus ja oskused tõsta Eesti kodude turvalisust ning vähendada neis leiduvaid riske. Samuti parandatakse inimeste teadlikkust riskidest ning sellest, kuidas vigastustest hoiduda.
Pille Soome
Päästeamet, ennetustöö osakond
tel. +372 55 643 209
[email protected]
2. Ämmaemanda koduvisiidid esimestel eluaastatel
Projekti elluviija: Sihtasutus Lapse Heaolu Arengukeskus
Projekti partnerid: Eesti Ämmaemandate Ühing, SA Tartu Ülikooli Kliinikum, Tallinna Ülikool, Tartu Tervishoiu Kõrgkool, Tervise Arengu Instituut, Põltsamaa ja Türi vallavalitsused ning Rakvere ja Viljandi linnavalitsused
Projekti kestus: 01.09.2021 – 31.08.2023
Projekti eelarve: 222 222,22 eurot
Projekti toetuse määr: 90%
Projekti eesmärk on luua tegevusmudel lapseootel ja lapse saanud pere heaolu mõjutavate riskide hindamiseks ja maandamiseks ämmaemanda korduvate sünnitusjärgsete koduvisiitide läbiviimise kaudu koostöös kohalike omavalitsuste ja tervishoiuasutustega erinevates Eesti piirkondades.
- riskide hindamiseks kasutatud kahte hindamisvahendit, mida saab rakendada pere riskitegurite sõelumiseks enne ja/või pärast lapse sündi;
- loodud ettevalmistav koolituskava ja juhendmaterjalid ämmaemanda korduvate koduvisiitide läbiviimiseks;
- vähemalt 40 ämmaemandat saanud ettevalmistuse ja oskused korduvate koduvisiitide läbiviimiseks
- kirjeldatud riskis pere toetusteekonda, selle eeldatav mõju ning rakendatavus Eestis;
- vähemalt 40 pere heaolu on suurendatud ämmaemanda sünnitusjärgsete koduvisiitide kaudu;
- koostatud mõjuhinnang ja tehtud ettepanekud sekkumise edaspidiseks rakendamiseks ja rahastamiseks;
- vähemalt 250 spetsialisti üle Eesti teavitatud uuest teenusest ja selle rakendamise põhimõtetest.
Tiina Tõemets
tel. +372 53 309 105
[email protected]
Väikeprojektide taotlusvoorust „Taastava õiguse arendamine Eestis“ rahastatud projektid
Taotlusvooru projektitaotlusi hindasid erapooletud eksperdid:
- Annika Vanatoa, Põhja Ringkonnaprokuratuuri alaealiste ja lähisuhte vägivalla kuritegude osakonna abiprokurör;
- Helika Saar, lastekaitseliidu lapse õiguste programmi koordinaator;
- Jana Laht-Ventmann, Põhja Ringkonnaprokuratuuri alaealiste ja lähisuhte vägivalla kuritegude osakonna konsultant.
Taotlusvooru teise tasandi hindamiskomisjoni kuulusid:
- Laidi Surva, justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna analüüsitalituse projektijuht;
- Anu Leps, justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna analüüsitalituse nõunik;
- Andres Aru, õiguskantsleri kantselei laste ja noorte õiguste osakonna juhataja.
1. Taastava õiguse põhimõtetel toimiv kogukond
Projekti elluviija: Politsei- ja Piirivalveamet
Projekti partnerid: Haabneeme Kool; Kose Avatud Noortekeskus; Kose Gümnaasium; Kose Vallavalitsus; Narva Kreenholmi Gümnaasium; Saku Valla Noortekeskus; Viimsi Noortekeskus; Viimsi Vallavalitsus
Projekti kestus: 01.04.2021 - 31.03.2023
Projekti eelarve: 78 575 eurot
Projekti toetuse määr: 100%
Projekti eesmärk on taastava õiguse (TÕ) põhimõtetel toimivad kogukonnad, mis on turvalised ja inimesekesksed. Konfliktide ja süütegude lahendamisel seatakse eesmärgiks kogukonna suhete tervendamine.
Projekti tulemusena saavad noortega töötavad spetsialistid teadmisi ja oskusi, kuidas tõhusalt lahendada konflikte ja süütegusid TÕ põhimõtetel. Kogukondades luuakse TÕ väärtustel põhinev mõtlemis- ja käitumismudel, millega ennetatakse õigusrikkumiste korduvust, parandatakse kogukonna toimimise protsesse ja tõstetakse turvatunnet.
Margarita Ingel
tel. +372 55 551 056
[email protected]
2. Vahenduse mudeli ja koolitussüsteemi arendamine
Projekti elluviija: Sotsiaalkindlustusamet
Projekti partnerid: Tartu Ülikool; Sekretariatet for Konfliktradene (Norra)
Projekti kestus: 01.07.2021 – 31.03.2023
Projekti eelarve: 146 967 eurot
Projekti toetuse määr: 100%
Projekti eesmärk on tervikliku ja süsteemse vahenduse väljaõppe ning kvaliteetse ja laialdaselt kasutatava vahenduse teenuse väljaarendamine.
Projekti tulemusena töötatakse välja Eestile kohandatud vahenduse mudel, luuakse vahenduse koolitus koos interaktiivsete materjalidega, koolitatakse antud mudelit kasutavad vahendajad ja vahendajate koolitajad ning korraldatakse teavitustegevust taastava õiguse osas.
Annegrete Johanson
tel. +372 56 249 259
[email protected]
3. „Pere lahendusringi“ PLR meetodi arendamine ja rakendamine taastava õiguse lähenemisena
Projekti elluviija: MTÜ Ennetustegevuse Keskus
Projekti partnerid: Hiiumaa Sotsiaalkeskus; Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet; Laste, Noorte ja Perede Direktoraat (Norra)
Projekti kestus: 01.04.2021 - 31.03.2023
Projekti eelarve: 142 348,4 eurot
Projekti toetuse määr: 88,31 %
Projekti eesmärk on “Pere Lahendusringi” (PLR) meetodi rakendamine taastava õiguse perepõhise lähenemisena, et toetada ja võimestada perevõrgustikke õigusrikkumisi toime pannud laste ja noorte probleemide lahendamisel.
Projekti tulemusena tehakse PLR meetod lastele/noortele ja nende peredele kättesaadavaks taastava õiguse lähenemisel põhineva toena, mis võimestab perekondi võtma rohkem vastutust ning rakendama perevõrgustikus olevaid ressursse laste olukorra parandamiseks. Samuti arendatakse välja ja piloteeritakse rakendussüsteem PLRi kui taastava õiguse lähenemise meetodi jätkusuutlikkuse ja tõhususe tagamiseks Eestis ning koolitatakse PLR koordinaatoreid, superviisoreid ja koolitajate koolitajaid.
Elo Lättemägi
tel. +372 50 83 656
[email protected]
Avatud taotlusvoorust „Muinsuskaitsealad ajaloolistes linnakeskustes“ rahastatud projektid
Taotlusvooru projektitaotlusi hindasid erapooletud eksperdid:
- Maris Mändel, PhD, Kunstiakadeemia renoveerimisalaste koolituskursuste juht;
- Helen Haab, Tallinna Ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi teaduskoordinaator.
Taotlusvooru teise tasandi hindamiskomisjoni kuulusid:
- Liina Jänes, hindamiskomisjoni juhataja; kultuuriministeeriumi muinsuskaitsenõunik;
- Nele Rent, Rahvusvahelise Kinnismälestiste Nõukogu (ICOMOS) Eesti rahvusliku komitee liige;
- Siim Raie, muinsuskaitseameti peadirektor.
1. Lihula mõisa viinaaida renoveerimine kogukonna käsitöökojaks ja muinsuskaitse teabekeskuseks
Projekti elluviija: Lääneranna vallavalitsus
Projekti partnerid: Säästva Renoveerimise Infokeskuse Paide Ühendus; Fortidsminneforeningen Oslo og Akershus (Norra)
Projekti kestus: 01.05.2021 - 30.04.2024
Projekti eelarve: 625 000 eurot
Projekti toetuse määr: 80%
Projekti eesmärk on Lihula kui elu- ja külastuskeskkonna atraktiivsuse tõstmine vanima asustuse muinsuskaitseala korrastamise kaudu. Projekti käigus renoveeritakse Lihula mõisa ajalooline viinaait kogukonna käsitöökojaks ja muinsuskaitse teabekeskuseks.
Projekti tulemusena on täielikult renoveeritud Lihula mõisa viinaait, mis on tehtud ligipääsetavaks nii kohalikele elanikele kui ka külastajatele. Projekti mõju avaldub suurenenud külastajate hulgas ja kaasuvates töökohtades (käsitöökoja 3 meistrit).
Kokku renoveeritakse hoones 333 ruutmeetrit pinda, millel hakkavad paiknema puidu töötuba ja õppeklass, restaureerimise näidiste saal, nõupidamiste ruum, keraamika ahjuruum ja töötuba ning sepikoda.
Marika Valk
Lääneranna Muuseumid
tel. +372 50 28 475
[email protected]
2. Valga linna Kesk tn 19 ajaloolise puithoone restaureerimine
Projekti elluviija: Valga vallavalitsus
Projekti partnerid: Fredrikstadi kommuun (Norra)
Projekti kestus: 17.05.2021 - 31.08.2023
Projekti eelarve: 448 762 eurot
Projekti toetuse määr: 80%
Projekti eesmärk on restaureerida Valga linnatuumiku muinsuskaitsealal asuv linna vanim puithoone, tagada selle säilimine ja anda hoonele tagasi tema endisaegne funktsioon äriruumidena.
- Projekti tulemusena päästetakse hävingust Valga linna vanim hoone. Ajaloolise hoone arhitektuurne lahendus, väljanägemine ja funktsioon on muutunud sobivaks ajaloolisse linnasüdamesse ja hoone kasutuselevõtt äri- ja kogukonnaruumidena elavdab Valga vanalinna ja tõstab keskväljaku atraktiivsust nii linnaelanike kui turistide jaoks.
Lea Vutt
Valga vallavalitsus
tel. +372 58 874 836
[email protected]
3. Kuressaare sadamaaida restaureerimine (Veski tn 9)
Projekti elluviija: Kuressaare Sadamaait OÜ
Projekti partnerid: Eesti Kunstiakadeemia, SA Kuressaare Teater
Projekti kestus: 03.05.2021 - 01.10.2023
Projekti eelarve: 717 948 eurot
Projekti toetuse määr: 68,88%
Projekti eesmärk on elavdada Kuressaare linna muinsuskaitseala Kuressaare Sadamaaida kui linna ühe vanima tsiviilhoone restaureerimise ning hoone kohaliku kogukonna vajadusteks kasutusele võtmise teel.
Projekti tegevuste elluviimise tulemusena muutub Kuressaare linna üks vanimatest tsiviilhoonetest, 1663. aastal esitatud Kuressaare Sadamaait üheks Kuressaare linna esindushooneks, aga miks mitte ka sümboliks Kuressaare raekoja, vaekoja ning turuhoone kõrval, pakkudes põnevat arhitektuuri, avastamisrõõmu erinevate tegevuste/sündmuste kaudu ja silmailu linnaruumis.
Alo Ehasoo
tel. +372 53 444 424
[email protected]
4. Holistiline elustiilikeskus (Tolli tn 4, Kuressaare)
Projekti elluviija: Holisticum OÜ
Projekti partnerid: OÜ Virk, Rene Bürkland, Sigmund Kristoffer Vatvedt
Projekti kestus: 03.05.2021 - 30.09.2023
Projekti eelarve: 640 294,65 eurot
Projekti toetuse määr: 71,57%
Projekti eesmärk on elavdada Kuressaare linna muinsuskaitseala taastades ja korrastades muinsuskaitsealal asuv Tolli 4 hoone võimalikult säästvalt ja vanu konstruktsioone säilitavalt. Hoonesse planeeritava kontseptsiooni kohaselt luuakse ajalooliste müüride vahele terviseedendusega tegelev keskus, mis toimib aastaringselt ja pakub muu hulgas ka hooajavälist ja mittekliimatundlikku puhkusevõimalust nii sise- kui ka välisturistile.
Projekti tulemusena muutub restaureeritud hoone terviseedendusega tegelevaks elustiilikeskuseks, aga ka nn kogukonnahooneks, mille kaudu pakutavate avalike teenustega saavad lisandväärtust nii kohalikud, sise- kui ka välisturistid.
Kati Mäekallas
tel. +372 50 97 878
[email protected]
5. Paide SRIKi kogukonnakeskuse loomine
Projekti elluviija: MTÜ Säästva Renoveerimise Infokeskuse Paide Ühendus
Projekti partnerid: MTÜ Säästva Renoveerimise Infokeskus, Järvamaa Kutsehariduskeskus, Lääneranna vallavalitsus, Paide linnavalitsus
Projekti kestus: 14.05.2021 - 10.11.2023
Projekti eelarve: 422 910,50 eurot
Projekti toetuse määr: 80%
Projekti eesmärk on ennistada Paide vanalinnas, peatänava ääres asuv ajalooline hoone (Tallinna 13) ning võtta see kasutusse hea restaureerimistava näidismajana ja Paide SRIKi kogukonnakeskusena, kus toimuvad säästvat renoveerimist ning Paide vanalinna ja kesklinna arengut toetavad kogukondlikud tegevused.
Projekti tulemusena on Tallinna tn 13 hoone nõuetekohaselt ennistatud nii väljast kui seest ning avatud hea restaureerimistava näidishoonena kõigile. Hoones tegutseb koostöös kohaliku kogukonnaga Paide SRIK, nõustades ajalooliste hoonete omanikke, korraldades säästva renoveerimise koolitusi ja muid üritusi, müües vana maja ennistamiseks vajalikku kaupa ning vanamaterjali. Kogukonna kaasamiseks taaskäivitatakse vanade majade omanike klubi, toimuvad regulaarsed kokkusaamised, õppepäevad, "iseehitaja teabepäevad" jm ühisüritused kogukonnaliikmetega. Hoone ruume renditakse välja kogukonna ettevõtmisteks, samuti Paide SRIKi partneritele (sh jagatud kontoriteks). Kogukonnakeskus saab tugipunktiks ka teistele Paide linna kogukondlikele algatustele (sh Arvamusfestival).
Rainer Eidemiller
tel.+372 56 658 752
[email protected]
6. Võru linna ajaloolise võõrastemaja aadressil F. R. Kreutzwaldi tn 52 väljaarendamine külalismajaks ja kaugtöökeskuseks
Projekti elluviija: Freinholdi Maja OÜ
Projekti partnerid: F&B Advisory OÜ, SA Võru Kannel, Lisanna Elm, Elmar Luide
Projekti kestus: 03.05.2021 - 30.06.2023
Projekti eelarve: 528 931 eurot
Projekti toetuse määr: 67%
Projekti eesmärk on Võru vanalinna muinsuskaitsealal Fr. R. Kreutzwaldi 52 asuva ajaloolise hoone (endisaegne võõrastemaja "London") väljaarendamine linnaruumi ilmestavaks kaasaegseks ja atraktiivseks külalismaja- kaugtöökeskuseks.
Projekti tulemusena on Võru vanalinna omanäoline hoone võetud kasutusse uutes avalikes funktsioonides, millega luuakse head eeldused elu- ja ärikeskkonna parandamiseks. Hoones pakutavad teenused on vastavuses kohalike elanike ootustega ning tekitavad reisimotivatsiooni Võru linna tänastele ja tulevastele külastajatele.
Kaugtöökontori teenus on täitnud vajaliku tühimiku linnas ning aitab elavdada kohalikku ärimaastikku. Freinholdi Maja tuntuse suurendamiseks ja Võru piirkonna maine tõstmiseks hea elu- ja töökohana on loodud koostööplatvorm Kagu-Eesti kaugtöökohtade võrgustikuga.
Uudse teenuse ja ürituskohana on lisandunud nn toiduakadeemia toiduvalmistamise koolitusruumina. On loodud eeldused objekti kasutamiseks praktikakohana kokaeriala omandajatele ja tõsisematele huvilistele.
Sander Tiisler
tel. +372 53 311 935
[email protected]
7. Evald Okase Muuseumi arendamine aastaringseks kunstikeskuseks
Projekti elluviija: MTÜ Evald Okase Muuseum
Projekti partnerid: Haapsalu linnavalitsus, Eesti Kunstiakadeemia, Haapsalu Tarbijate Ühistu, OÜ Apslund, OÜ EHTO, AS Est-Trans Kaubaveod, AS HEAL, OÜ Morobell, OÜ TRADILO, Veiko Tishler
Projekti kestus: 01.05.2021 - 05.06.2023
Projekti eelarve: 511 578 eurot
Projekti toetuse määr: 69,43%
Projekti eesmärk on restaureerida Haapsalu vanalinna muinsuskaitseala peatänaval hoone, mis on üle sajandi olnud peatänava oluline maamärk ja seeläbi luua Haapsalu vanalinna südames aastaringne kunstikeskus püsiekspositsiooni, näitusesaalide, ateljee- ja kursuste ruumidega ning kunstiraamatukoguga.
Projekti tulemusena hoone restaureeritakse, soojustatakse, paigaldatakse kütte- ja ventilatsioonisüsteem, parandatakse ligipääsetavust.
Ülla Paras
tel. +372 53 462 673
[email protected]
Avatud taotlusvoorust „Teadlikkuse tõstmine perevägivalla teemadel ja seksi ostmise nõudluse vähendamiseks“ rahastatud projekt
Taotlusvooru projektitaotlusi hindasid erapooletud eksperdid:
- Anu Leps, justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna analüüsitalituse nõunik;
- Kaire Tamm, justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna analüüsitalituse nõunik.
Taotlusvooru teise tasandi hindamiskomisjoni kuulusid:
- Kristiina Luht, sotsiaalministeeriumi võrdsuspoliitikate osakonna ohvriabi poliitika juht;
- Grete Kaju, sotsiaalministeeriumi võrdsuspoliitikate osakonna nõunik;
- Freja Ulvestad Kärki, Norra Tervisedirektoraadi psühhosotsiaalse valmisoleku ja järelkontrolli projektijuht.
Projekti elluviija: MTÜ Eluliin
Projekti partnerid: MTÜ Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskus; MTÜ Eesti Ühiskonnaõpetajate Selts; AS Idea AD, Re:Media (Norra)
Projekti kestus: 03.05.2021 –31.12.2022
Projekti eelarve: 222 222 eurot
Projekti toetuse määr: 90%
Projekti eesmärk on vähendada perevägivalda ja soolist vägivalda Eesti ühiskonnas, viies läbi kampaania, kus on positiivsete eeskujudena kaasatud ka mehi. Vähendada seksi ostmise nõudlust ning tõsta teadlikkust prostitutsiooni ja seksuaalse ekspluateerimise eesmärgil toime pandava inimkaubanduse teemadel. Luua lastele ja noortele suunatud perevägivalla teemalised lühifilmid, mis käsitlevad perevägivalla temaatika erinevaid aspekte ning panevad perevägivalla ja soolise vägivalla üle mõtlema ja arutama.
Projekti tulemusena suurendatakse inimeste teadlikkust perevägivallast ning prostitutsioonist ja sellega seotud inimkaubandusest.Projekti jooksul teavitatakse erinevaid ühiskonnagruppe nii eesti kui vene keeles. Teavitustegevuses kasutatakse nii traditsioonilist meediat kui ka ambient-meediat, lisaks ka online- ja sotsiaalmeediat, lisaks korraldatakse teavitusüritusi.
Eda Mölder
tel. +372 52 19 762
[email protected]
Väikeprojektide taotlusvoorust „Kutsevaliku õppe rakendamine kutseõppeasutustes“ rahastatud projektid
Taotlusvooru projektitaotlusi hindasid erapooletud eksperdid:
- Jane Kallion, haridus- ja teadusministeeriumi keskhariduse osakonna kutsehariduse büroo peaekspert;
- Ülle Laas, haridus- ja teadusministeeriumi riigikoolide osakonna peaekspert.
Taotlusvooru teise tasandi hindamiskomisjoni kuulusid:
- Rita Kask, haridus- ja teadusministeeriumi keskhariduse osakonna kutsehariduse büroo nõunik;
- Kersti Raudsepp, haridus- ja teadusministeeriumi riigikoolide osakonna peaekspert;
- Kristina Orion, töötukassa oskuste arendamise ja karjääriteenuste osakonna juhataja asetäitja.
Rahastatakse kutsevaliku õppe rakendamist ja arendamist kutseõppeasutustes eesmärgiga toetada madala haridustasemega ja riskigruppi kuuluvate noorte haridustee jätkumist või valmisoleku kujunemist tööurule siirdumiseks peale põhikooli. Kutsevaliku õppe peamiseks ülesandeks on toetada iga õppijat karjäärivaliku tegemisel ning seda koostöös kooliväliste partnerite ning ettevõtetega.
Projektide toetuse määr on 100%.
Rahastatud kutseõppeasutused
Projekti kestus: 09.03.2021-30.06.2023
Toetuse suurus: 199 090 eurot
Toetatavate koolituskohtade arv: 43
Projektijuht
Anu Kukk
tel. +372 56 495 880
[email protected]
Projekti kestus: 12.03.2021-31.07.2023
Toetuse suurus: 196 775 eurot
Toetatavate koolituskohtade arv: 42,5
Projektijuht
Ksenia George
tel. +372 58 541 134
[email protected]
Projekti kestus: 01.07.2021-31.12.2023
Toetuse suurus: 166 680 eurot
Toetatavate koolituskohtade arv: 36
Projektijuht
Ülle Kramer
tel. +372 56 877 910
[email protected]
Projekti kestus: 09.03.2021-31.07.2023
Toetuse suurus: 101 860 eurot
Toetatavate koolituskohtade arv: 22
Projektijuht
Siret Lillemäe
tel. +372 7 850 821
[email protected]
Projekti kestus: 12.03.2021-30.07.2023
Toetuse suurus: 138 900 eurot
Toetatavate koolituskohtade arv: 30
Projektijuht
Kelly Konetski-Ramul
tel. +372 56 875 499)
[email protected]
Projekti kestus: 01.09.2021-29.02.2024
Toetuse suurus: 166 680 eurot
Toetatavate koolituskohtade arv: 36
Projektijuht
Ülle Ojamäe
tel. +372 56 643 800
[email protected]
Projekti kestus: 01.04.2021-29.09.2023
Toetuse suurus: 148 160 eurot
Toetatavate koolituskohtade arv: 32
Projektijuht
Juta Vallikivi
tel. +372 53 064 838
[email protected]
Projekti kestus: 10.03.2021-31.08.2023
Toetuse suurus: 101 860 eurot
Toetatavate koolituskohtade arv: 22
Projektijuht
Jana Liiksaar
tel. +372 56 225 107
[email protected]
Projekti kestus: 22.03.2021-30.06.2023
Toetuse suurus: 125 010 eurot
Toetatavate koolituskohtade arv: 27
Projektijuht
Marju Põld
+372 53 012 776
[email protected]
Projekti kestus: 01.08.2021-31.05.2023
Toetuse suurus: 194 460 eurot
Toetatavate koolituskohtade arv: 42
Projektijuht
Sergei Jegorovtsev
tel. +372 56 265 707
[email protected]
Projekti kestus: 01.04.2021-31.08.2023
Toetuse suurus: 101 860 eurot
Toetatavate koolituskohtade arv: 22
Projektijuht
Margit Väikmeri
tel. +372 56 501 366
[email protected]
Projekti kestus: 05.04.2021-16.06.2023
Toetuse suurus: 101 860 eurot
Toetatavate koolituskohtade arv: 22
Projektijuht
Hiie Taniloo
tel. +372 53 487 072
[email protected]
Väikeprojektide taotlusvoorust „Spetsialistide koolitamine perevägivalla teemal ning sotsiaalprogrammi loomine seksiostjatele“ rahastatud projektid
Taotlusvooru projektitaotlusi hindasid erapooletud eksperdid:
- Kadri-Ann Lee, siseministeeriumi korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakonna nõunik;
- Andrea Kink, sotsiaalkindlustusameti ohvriabi ja ennetusteenuste osakonna teenuse juht.
Taotlusvooru teise tasandi hindamiskomisjoni kuulusid:
- Kristiina Luht, sotsiaalministeeriumi võrdsuspoliitikate osakonna ohvriabi poliitika juht;
- Grete Kaju, sotsiaalministeeriumi võrdsuspoliitikate osakonna nõunik;
- Freja Ulvestad Kärki, Norra tervisedirektoraadi psühhosotsiaalse valmisoleku ja järelkontrolli projektijuht.
1. Eesti spetsialistide teadlikkuse tõstmine perevägivallast
Projekti elluviija: MTÜ VAITER
Projekti partner: Marta Keskus (Läti)
Projekti kestus: 01.09.2021 – 28.02.2023
Projekti eelarve: 66 000 eurot
Projekti toetuse määr: 90%
Projekti eesmärk on vähendada perevägivalda ja soolist vägivalda Eesti ühiskonnas ja tõsta spetsialistide teadlikkust perevägivallast ja soolisest vägivallast.
-
Koolitatakse kokku vähemalt 310 spetsialisti, kes saavad teadlikumaks perevägivallast ja soolisest vägivallast ning põhjustest, tagajärgedest, abistamisvõimalustest, taasohvristamise vältimisest ja ametkondade koostöö tõhustamise võimalustest, täpsemalt:
-
kahel korral 36 ah koolitusprogrammi raames kahes Eesti piirkonnas (Põhja-Eesti ja Lõuna-Eesti) koolitatakse kokku vähemalt 60 spetsialisti (vähemalt 30 spetsialisti ühes grupis);
-
10 korral on 6 ah koolituspäevade raames kuues Eesti piirkonnas (Põhja-Eesti, Lõuna-Eesti, Ida-Eesti, Lääne-Eesti, Kesk-Eesti, Saaremaa-Hiiumaa) koolitatakse kokku vähemalt 250 spetsialisti (vähemalt 25 spetsialisti grupis).
-
Õnne Liv Valberg
tel. +372 5635 8318
[email protected]
2. Koolitatud spetsialistid aitavad vähendada perevägivalda Eestis
Projekti elluviija: MTÜ Pärnu Naiste Tugikeskus
Projekti partnerid: Rótin - félag um málefni kvenna með áfengis- og fíknivanda (Island), MTÜ Naiste Tugi- ja Teabekeskus, MTÜ Vägivallavaba elu kaitseks
Projekti kestus: 01.02.2021 – 31.10.2022
Projekti eelarve: 63 815,37 eurot
Projekti toetuse määr: 90%
Projekti eesmärk on suurendada esmatasandi spetsialistide lähisuhtevägivalla alast teadlikkust ja laiendada ning arendada võrgustiku koostöö selliseks, et vägivallast väljujad oleksid märgatud kõigis kriitilistes kontaktpunktides ning nad ei saa taasohvristatud abistava süsteemi liikmete poolt. Teadlikumad spetsialistid aitavad kaasa pikemas perspektiivis vägivalla vähendamisesse ja turvalisema ühiskonna loomisesse.
- Koolitatud on vähemalt 200 inimest: Neljas piirkonnas on koolitatud vähemalt 125 spetsialisti. Lisaks viiakse läbi kuus eraldiseisvat koolitust (kogemuslikkus, vägivalla mõju lastele, koostöö mehhanismid, traumad ja ainete (kuri)tarvitamine) kokku 75 osavõtjaga.
Mari Puniste
tel. +372 5198 6544
[email protected]
3. Sotsiaalprogramm SPSV
Projekti elluviija: MTÜ Eluliin
Projekti partnerid: Ei ole
Projekti kestus: 01.02.2020-29.07.2022
Projekti eelarve: 50 462 eurot
Projekti toetuse määr: 90%
Projekti eesmärk on luua sotsiaalprogramm, et vähendada inimkaubanduse nõudlust. Inimkaubandus on raske isikuvastane kuritegu, mille nõudlust esindavad seksiostjad.
Sotsiaalprogrammi eesmärk on pakkuda seksi ostjatele teadmisi inimkaubandusest, õigusest, tervishoiust ja muudest sotsiaalsetest aspektidest, mis on seotud seksi ostmisega. Seksiostjatele pakutakse individuaalset nõustamist seksi ostmisest loobumiseks.
-
Valmib piloteeritud sotsiaalprogramm. Programmis osaleb ja programmi läbib 12 seksiostjat. Projekti raames luuakse sotsiaalprogrammi rakendamise käsiraamat, mis sisaldab teoreetilist, metoodilist, visuaalset materjali sotsiaalprogrammi edasiseks läbiviimiseks.
Eda Mölder
tel. +372 521 9762
[email protected]
Ajalooliste linnasüdamete elavdamine ja kohalik areng kultuuripärandi kaudu
Projekti nimi: Ajalooliste linnasüdamete elavdamine ja kohalik areng kultuuripärandi kaudu
Programmi meede: Ajalooliste linnakeskuste väärtustamine asuvate hoonete restaureerimise ja kasutusele võtu kaudu kohaliku kogukonna vajadusteks
Projekti elluviija: Muinsuskaitseamet
Projekti välispartner: Norra Kultuuripärandi Amet
Projekti kestus: 30 kuud. Projekt lõppeb 30.04.2023
Projekti eelarve: 448 900 eurot
Projekti toetuse määr: 100%
Projekti rahastatakse Euroopa Majanduspiirkonna toetustest 2014-2021
Projekti eesmärk on elavdada ajaloolisi linnasüdameid ning suurendada laiemaid teadmisi pärandvara võimalike uute kasutusvõimaluste ja kultuuripärandist lähtuva kohaliku arengu kohta.
-
Parem juurdepääs muinsuskaitsealade teabele trükiste ja veebi kaudu.
-
Parem juurdepääs teabele muinsusehitiste restaureerimise ning kultuuripärandist lähtuva arengu ja koosloomise võimaluste kohta.
-
Muinsuskaitsealade parem märgatavus linnaruumis selgemate tähistuste kaudu.
-
Selgem arusaam kogukonna kaasamise ja kultuuripärandi olulisusest kohalikus arengus
-
Suurem kaasatus kultuuripärandiga seotud tegevustesse.
-
Kultuuripärandi tõhustatud haldamine ja üheksa sihtrühma kuuluva 9 kohaliku omavalitsuse toetamine ajalooliste linnasüdamete arendamisel kultuuripärandist lähtuvalt läbi professionaalsete võrgustike loomise.
-
Pärandivaldkonna asjatundjate, kohalike elanike ja teiste sidusrühmade paremad teadmised pärandvara uute kasutusviiside ja kultuuripärandist lähtuva kohaliku arengu kohta.
-
Täiustatud oskused kultuuripärandi haldamises ja kultuuripärandist lähtuvas arendamises ning sellealaste teadmiste omandamine vastavate töötubade kaudu sihtlinnades.
-
Tugevdatud võrgustike loomine Eesti ja Norra pärandivaldkonna asjatundjate vahel.
Triinu Viires
Muinsuskaitseamet
ehitiste valdkonna projektijuht
tel. +372 56 189 564
[email protected]
Alaealiste erikohtlemise süsteemi loomine
Projekti nimi: Alaealiste erikohtlemise süsteemi loomine
Programmi meede: Laste ja noorte heaolu suurendamine
Projekti elluviija: Justiitsministeerium
Projekti välispartnerid: Norra Lepitusteenistus ja Oslo Politsei
Projekti partnerid Eestis: Sotsiaalkindlustusamet ja Prokuratuur
Projekti kestus: 54 kuud. Projekt lõppeb 30.04.2024
Projekti eelarve: 4 782 637 eurot
Projekti toetuse määr: 100%
Projekti rahastatakse Norra toetustest 2014-2021.
Alaealiste erikohtlemise süsteemi loomise eesmärk on toetada käimasolevat alaealiste õigusrikkujate erikohtlemise reformi, aidates praktikasse tuua uusi lähenemisi, jätkusuutlikke lahendusi, mõjusaid sekkumisi, efektiivseid koostöövorme ja –mudeleid ning ajakohastades valdkonnas töötavate spetsialistide teadmiseid ja oskuseid.
Varases eas õigussüsteemiga kokku puutumine võib jätta olulise jälje noore edasisele elukäigule. Õigussüsteemi poolne ülereageering või ebaefektiivne reageering noorte eksimustele ilma toetavate elementideta võib suurendada tõenäosust uuteks eksimusteks, uuteks ohvriteks ja ühtlasi ühiskonnast ja haridussüsteemist väljatõrjumisele.
- Paraneb õigussüsteemi tööle siirduvate ja seal juba töötavate spetsialistide ettevalmistus tööks alaealiste ja noortega. Projekti jooksul ühendatakse koolitusprogrammi osad olemasolevatesse õppekavadesse kõrgkoolides, tagades projektiga ellu viidud tegevuste pikaajalise jätkusuutlikkuse. Läbiviidud uuringute tulemusel tekib ajakohane ja täpsem teadmine õigussüsteemiga kokku puutuvate laste ja noorte olukorrast ning süsteemi edasistest arenguvajadustes.
- Eestis on katsetatud vähemalt kaht erinevat kogukondlikku koostöömudelit alaealiste ja noorte õigusrikkumiste ennetamiseks. Kasutusele on võetud hindamisinstrumendid, mis võimaldavad suunata lapsi ja noori senisest täpsemalt just neile sobivatele teenustele. Kasutusel on juhtumikorralduse mudel keeruliste noorte õigusrikkujatega töötamiseks.
- Eestis on kasutusele võetud lühisekkumised alaealiste ja noore kergematele õigusrikkumistele reageerimiseks. Kasutusel on alaealiste vabatahtlik lepitus, tänavalepitus ja vähemalt veel üks taastaval õigusel põhinev sekkumine. Kriminaalhoolduses kasutusel olevad sekkumised on ajakohastatud.
- Paranenud on kinniste lasteasutuste töötajate ning laste ja noortega töötava vanglapersonali kompetents. Välja on töötatud töönõustamise süsteem, vältimaks kinniste lasteasutuste personali läbipõlemist ja vähendamaks kaadrivoolavust. Kasutusele on võetud sekkumisviisid, mis aitavad paremini toime tulla vaimse tervise häiretega ja agressiivsete laste ja noortega.
Hanna Marii Ilves
Justiitsministeerium
projektijuht
tel. +372 620 8176
[email protected]
Kooliõpilaste liikumisaktiivsuse toetamine
Projekti nimi: Kooliõpilaste liikumisaktiivsuse toetamine
Programmi meede: Integreeritud rahvatervise sekkumiste kvaliteedi parandamine kohalikul tasandil
Projekti elluviija: Tartu Ülikool
Projekti välispartnerid: Kagu-Norra Ülikool (University of South-Eastern Norway)
Projekti kestus: 48 kuud. Projekt lõppeb 31.12.2023
Projekti eelarve: 2 703 566 eurot
Projekti toetuse määr: 85%
Projekti rahastatakse Euroopa Majanduspiiirkonna toetustest 2014-2021.
Projekti eesmärk on toetada ja initsieerida muutusi koolikultuuris üle Eesti, mis võimaldavad liikumisaktiivsusel kujuneda koolipäeva loomulikuks osaks. Projekti viiakse ellu programmi Liikuma Kutsuv Kool põhimõtete arendamise, levitamise ja rakendamise abil. Samuti tagatakse Liikuma Kutsuva Kooli tegevuste jätkusuutlikus ning kättesaadavus.
Liikumissõbralik koolikultuur loob võimalused liikumiseks kogu koolipäeva jooksul, rakendades Liikuma Kutsuva Kooli põhimõtteid aktiivse koolitee, aktiivsete ainetundide, aktiivsete vahetundide, liikumisõpetuse ja liikumist toetava koolikeskkonna ning kogu koolipere kaasamisega.
Projekti tegevuste pikaajaline eesmärk on tervena elatud aastate ja eeldatava eluea tõus Eesti elanikkonnas ning ebavõrdsuse vähendamine tervises suurendades liikumisaktiivsust toetavate valikute kättesaadavust laste ja noorte hulgas.
-
Välja on töötatud Liikuma Kutsuva Kooli (LKK) mudel ja selle jätkusuutliku laienemise põhimõtted;
-
Välja on töötatud Liikuma Kutsuva Kooli rakendamist toetavad tööriistad;
-
Välja on töötatud Liikuma Kutsuva Kooli koolitusprogramm ja -materjalid erinevatele sihtrühmadele (klassi- ja aineõpetajad, koolide direktorid ja juhtkond, kooli LKK meeskond, õpilastest mängujuhid, huvijuhid/ mängujuhtide mentorid, lapsevanemad, kohalikud omavalitsused);
-
Liikuma Kutsuva Kooli mudel koos tööriistadega mudeli rakendamiseks on internetis vabalt kättesaadav kõikidele huvilistele;
-
Liikuma Kutsuva Kooli põhimõtteid rakendavate ehk teadlikult ja süsteemselt õpilaste liikumisaktiivsust toetavat koolikultuuri ja -keskkonda rakendavate eesti ja vene õppekeelega koolide arv on kokku kasvanud vähemalt 140 koolini.
Riina Järvela
Tartu Ülikool
sporditeaduste ja füsioteraapia instituudi liikumislabor
projektijuht
tel. +372 529 5091
[email protected]
Krooniliste vaimse tervise probleemidega patsientide hindamise ja käsitlussüsteemi väljaarendamine
Projekti nimi: Krooniliste vaimse tervise probleemidega patsientide hindamise ja käsitlussüsteemi väljaarendamine
Programmi meede: Rahvatervise meetmete ning integreeritud tervishoiu- ja sotsiaalteenuste kvaliteedi tõstmine kohalikul tasandil
Projekti elluviija: Viljandi Haigla
Projekti partnerid: Eesti Psühhiaatrite Selts, Eesti Kohtuekspertiisi Instituut
Projekti kestus: 36 kuud. Projekt lõppeb 06.01.2024
Projekti eelarve: 376 470 eurot
Projekti toetuse määr: 85%
Projekti rahastatakse Norra toetustest 2014-2021
Projekti eesmärk on psühhiaatrilisel sundravil viibivatele krooniliste vaimse tervise probleemidega inimeste hindamis- ja käsitlussüsteemi tervikteenuse loomine, mis ühendab ambulatoorse ja statsionaarse sundravi ning kogukonnateenused.
-
Koostatud on ambulatoorse psühhiaatrilise sundravi teenuse mudel ja käsitlusjuhis;
-
Ambulatoorse psühhiaatrilise sundravi teenuse rakendamine on piloteeritud multidistsiplinaarse meeskonna poolt vähemalt 10-le sundravialusele, kelle alaline elukoht on Eesti erinevates piirkondades;
-
Paranend on teadmised kaasaegsetest ja inimkesksetest nõustamistehnikatest (nii individuaalselt kui ka grupis) ning oskus nõustada ja toetada kroonilise vaimse tervise probleemidega inimesi ning tema lähedasi, kasutades õpitut tavapärastes töösituatsioonides;
-
Saavutatud on multidistsiplinaarne meeskonnatöö krooniliste vaimse tervise probleemidega inimeste toetamiseks psühhiaatrilisel sundravil viibimise ajal ja selle järgselt;
-
Multidistsiplinaarse kohtupsühhiaatrilise hindamise laudkonna mudel on valminud ja toimub psühhiaatrilisel sundravil viibivate krooniliste vaimse tervise probleemidega inimeste perioodiline hindamine tagamaks nende põhiõiguste kaitse ja ühiskonna turvalisus;
-
Alustatud on kuue agressiivse käitumise riski hindamist võimaldava mõõdiku ning ühe psühhootilisele häirele iseloomulike haigustunnuseid kaardistavate mõõdiku adapteerimisprotsessiga ning tehtud ettevalmistused valideerimisprotsessis, et kohandada antud mõõtevahendid siinsesse keele- ja kultuuriruumi.
Aneth Tuurmaa
Viljandi Haigla
psühhiaatriakliiniku ravi toetavate teenuste juht
tel. +372 5565 4642
[email protected]
Ohvriabi süsteemi arendamine
Projekti nimi: Ohvriabi süsteemi arendamine
Programmi meede: Kodune ja sooline vägivald
Projekti elluviija: Sotsiaalkindlustusamet
Projekti välispartnerid: Norwegian Center for Violence and Traumatic Stress Studies
Projekti kestus: 44 kuud. Projekt lõppeb 31.08.2023
Projekti eelarve: 385 755 eurot
Projekti toetuse määr: 100%
Projekti rahastatakse Euroopa Majanduspiirkonna toetustest 2014-2021.
Vaata ka sotsiaalkindlustusameti projekti kodulehte siit.
Ohvriabi süsteemi arendamise eesmärk on süstemaatilise, jätkusuutliku ja koordineeritud ohvriabiteenuse pakkumine pere- ja soopõhise vägivalla ohvritele.
Tänu süsteemile on võimalik katkestada vägivallaring, vältida taasohvristamist ning aidata kaasa ohvrite iseseisva toimetuleku saavutamisele.
Luuakse süsteemsem ja kvaliteetsem ohvriabi teenus, sh:
- tõstetakse naiste varjupaikade töö kvaliteeti (kvaliteedijuhise loomine ja koolitused);
- luuakse toimiv vabatahtlike süsteem ohvrite paremaks toetamiseks;
- tõstetakse meditsiinitöötajate teadlikkust ja oskusi perevägivalla ohvrite tuvastamiseks (varajase märkamise abivahendi väljatöötamine);
- töötatakse välja ja piloteeritakse sekkumisprogrammi vägivallatsejatele.
Liis Sild
Sotsiaalkindlustuamet
ohvriabi ja ennetusteenuste osakond
projektijuht
tel. 5194 9691
[email protected]
Rahvatervise valdkonna võimekuse ja kompetentside suurendamine kohalikes omavalitsustes
Projekti nimi: Rahvatervise valdkonna võimekuse ja kompetentside suurendamine kohalikes omavalitsustes
Programmi meede: Rahvatervise meetmete ning integreeritud tervishoiu- ja sotsiaalteenuste kvaliteedi tõstmine kohalikul tasandil
Projekti elluviija: Tervise Arengu Instituut
Projekti välispartnerid: Norra Rahvatervise Instituut
Projekti kestus: 47 kuud. Projekt lõppeb 30.04.2024
Projekti eelarve: 1 410 969 eurot
Projekti toetuse määr: 100%
Projekti rahastatakse Norra toetustest 2014-2021.
Projekti eesmärk on tõsta kohalikes omavalitsustes rahvatervise valdkonna tähtsust ning suurendada kompetentse tõenduspõhise praktika kasutamiseks.
- Pakkuda uuringute ja juhendite näol paikkondlikule tasandile (maakond, kohalik omavalitsus) võimalusi süsteemse informatsiooni saamiseks enda piirkonna elanike terviseseisundi, tervisekäitumise ja sellega seotud tegurite kohta;
- Suurendada ja toetada KOVide võimekust heaolu, tervise ja turvalisuse valdkonna analüüsimisel ja sekkumiste planeerimisel (valdkondade ülene strateegiline planeerimine; koostöövõrgustike loomine ja arendamine, tegevuste elluviimine, ressursihaldus jne);
- Piloteerida sekkumist Toybox 4-6-aastastele lastele, mille näol on tegemist mitmeosalise peresid kaasava sekkumisega, mida viiakse läbi koolieelsetes lasteasutustes. Sekkumise eesmärgiks on ennetada ülekaalu ja rasvumist varases lapseeas ning mõjutada neid laste käitumisharjumusi, mida teadusuuringute põhjal rasvumisega seostatakse.
Agne Kivisaar
Tervise Arengu Instituut
tervise ja heaolu edendamise keskuse
paikkonna ja töökohtade valdkonna projektijuht
tel. +372 659 3809
[email protected]
Riikliku perelepitussüsteemi loomine
Projekti nimi: Riikliku perelepitussüsteemi loomine
Programmi meede: Laste ja noorte heaolu suurendamine
Projekti elluviija: Sotsiaalkindlustusamet
Projekti kestus: 48 kuud. Projekt lõppeb 04.02.2024
Projekti eelarve: 400 643 eurot
Projekti toetuse määr: 100%
Projekti rahastatakse Euroopa Majanduspiirkonna toetustest 2014-2021.
Vaata ka sotsiaalkindlustusameti projekti kodulehte siit.
Riikliku perelepitussüsteemi loomine aitab kaasa sellele, et lapse elukorraldust puudutavad vaidlused (lapse tulevane elukoht, vanema-lapse vaheline suhtluskord, ülalpidamine ja teised lapse kasvatamisega seotud küsimused) lahendatakse esmajoones perelepitajate abiga kohtuväliselt.
- välja töötatakse uus riiklik perelepituse korralduse- ja rahastamismudel;
- teenuse kättesaadavus suureneb ning lapsevanemate ja spetsialistide teadlikkus ja valmidus teenuse kasutamiseks tõuseb;
- välja töötatakse koolitusprogramm ning koolituse läbib 40 lepitajat, kellest 20 on valmis perelepitust läbi viima vene keeles. Välja koolitatud perelepitajad on läbi viinud perelepituse 600 perega.
Rea Uudeküll
Sotsiaalkindlustusamet
lastekaitse osakond
arendus- ja ennetustalituse projektijuht
tel. +372 505 1945
[email protected]
Soolise võrdõiguslikkuse virtuaalne kompetentsikeskus
Projekti nimi: Soolise võrdõiguslikkuse virtuaalne kompetentsikeskus
Programmi meede: Kodune ja sooline vägivald
Projekti elluviija: Sotsiaalministeerium
Projekti välispartner: soouuringute keskus Kilden (Norra)
Projekti kestus: 35 kuud. Projekt lõppeb 28.02.2023
Projekti eelarve: 349 245 eurot
Projekti toetuse määr: 100%
Projekti rahastatakse Norra toetustest 2014-2021.
Soolise võrdõiguslikkuse virtuaalne kompetentsikeskus koondab seni erinevatel kodulehtedel oleva valdkondliku info ühte kohta, et aidata kaasa nii avalikkuse kui konkreetsete siht- ja sidusrühmade teadlikkuse tõusule soolisest võrdõiguslikkusest ning seeläbi muuhulgas ka naiste ja meeste võrdsele kohtlemisele ühiskonnas.
Loodav virtuaalne keskus hakkab sisaldama erinevaid materjale alates uuringutest, artiklikogumikest, raportitest ja juhenditest kuni videokoolituste ja muude erinevate praktiliste iseseisvat õpet toetavate materjalideni välja.
Valmib soolise võrdõiguslikkuse virtuaalne kompetentsikeskus, mis ühendab endas soolise võrdõiguslikkuse alast statistikat, uuringuid, koolitusmaterjale ja –vahendeid ning muid praktilist iseõpet toetavaid materjale poliitikakujundajatele, karjäärispetsialistidele/õpetajatele ja tööandjatele.
Ühtse andmekeskuse loomisega tagatakse, et erinevate tegevuste ja projektide käigus loodu on edaspidi kergesti leitav ning huvilistele kättesaadav, et oma ametialases tegevuses soolist ebavõrdsust tekitavaid ja taasloovaid käitumismustreid ja praktikaid ära tunda ja vältida. Samuti omandada teadmisi ja oskuseid soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks. Välja on töötatud ka palgalõhe teemal teadlikkust suurendav tööriist ja valminud on soolise võrdõiguslikkuse monitooringu uuringuraport ja selle põhjal koostatud artiklikogumik.
Grete Kaju
Sotsiaalministeerium
peaspetsialist
tel. +372 626 9152
[email protected]
Traumateadlikku lähenemise toetamine haridussüsteemis
Programmi meede: Laste ja noorte heaolu suurendamine
Projekti elluviija: Haridus- ja Noorteamet
Projekti partner: MTÜ Laste ja Noorte Kriisiprogramm
Projekti kestus: 13,5 kuud. Projekt lõppeb 30.04.2024
Projekti eelarve: 201 143,00 eurot
Projekti toetuse määr: 100%
Projekti rahastatakse Euroopa Majanduspiirkonna toetustest 2014-2021
Projekti eesmärgiks on suurendada haridus- ja noorsootöö asutuste võimekust pakkuda lastele ja noortele traumateadlikku tuge ning suurendada Haridus- ja Noorteameti Rajaleidja kriisimeeskonna võimekust toetada piirkondlikke haridusasutuste tugispetsialistide meeskondi.
Projekti tegevuste tulemusena on valminud valdkondadeülene koostöömudel ja juhendmaterjalid sekkumisteks kriiside korral haridusasutustes ning läbi viidud koolitusprogrammid, mis toetavad traumateadlikku lähenemist nii haridus- kui ka noorsootööasutustes, koolitusprogrammid, mis toetavad Haridus- ja Noorteameti Rajaleidja kriisimeeskonna võimekust toetada piirkondlike haridusasutuste tugispetsialistide meeskondi (laste traumateraapia EMDR väljaõpe).
Viimati uuendatud 06.04.2023