Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.

Mahukas laste vaimse tervise uuring jõuab koolidesse.

Juunis algas uus laste vaimse tervise uuring, mille viivad Sotsiaalministeeriumi tellimusel läbi Tartu Ülikool, Tervise Arengu Instituut ja Turu-Uuringute AS. Praeguseks on valminud ülevaade teiste riikide praktikatest laste vaimse tervise seiramisel ning analüüs seni Eestis tehtust. Nende toel on välja töötatud metoodika ja küsimustikud Eesti laste ja lapsevanemate küsitlemiseks. Tervise Arengu Instituudi inimuuringute eetikakomitee on töö ka oma range pilguga üle vaadanud ja kooskõlastuse andnud – niisiis on kõik valmis, et teadlased saaksid päriselt koolidesse lapsi küsitlema minna. Et uuring on küllaltki mahukas ning peaks hõlmama ligikaudu 2000 last ja nende peresid, on õige aeg seda ka laiemalt tutvustada.

Miks laste vaimset tervist uurida?

Koroonakriis tõi vaimse tervise Eesti ühiskonna fookusesse ning sai selgeks, et kõige haavatavamad on lapsed ja noored. 2022. aastal valminud rahvastiku vaimse tervise uuring näitas, et noortel  (15–24a) oli enesekohase küsimustiku põhjal nii depressiooni kui ärevushäirete risk kuni kaks korda kõrgem kui elanikkonnas keskmiselt. Koroona ajal regulaarselt läbiviidud küsitlused näitasid, et kriisis sai enam pihta just selle vanusegrupi vaimne tervis.

Siiski ei saa süüdistada vaid viirust ja sellest tulenevaid piiranguid. Kooliõpilaste tervisekäitumise uuring näitas teismeliste seas masenduse, kurbuse ning depressiivete episoodide järjepidevat kasvu juba 2013/2014 aastast saadik. 2021/2022 uuringulaines raporteerisid 11-15 aastased noored, et on masendust ja kurbust tundnud rohkem kui ühel korral nädalas ning igal kolmandal lapsel on esinenud ka depressiivseid episoode. 15-aastaste tüdrukute hulgas on depressiivseid episoode esinenud aga juba 61 protsendil.

Eesti ei ole oma näitajatega ainulaadne – laste ja noorte, eriti aga just tüdrukute vaimse tervise halvenemine on globaalne trend. Eelpool viidatud kooliõpilaste tervisekäitumise uuringut viiakse läbi 44 riigis ning uuringu raportis juhitakse tähelepanu just tüdrukute vaimse tervise ja heaolu langusele. Sarnaselt Eestiga pole ka laias maailmas väga selget vastust, miks see nii on. Tõenäolisi „kahtlusaluseid“ on mitmeid, alates saavutussurvest ja (sotsiaal)meedia mõjust, kuid meil ei ole tänaseni detailset arusaama sellest, mida tuleks olukorra parandamiseks ette võtta.

On selge, et laste vaimne tervis vajab tuge. Et õppida seda tuge targemalt pakkuma, on vaja olukorra  mõistmiseks senisest põhjalikumaid andmeid, samuti peaksime pöörama tähelepanu ka noorematele lastele.

Praegu Eestis regulaarselt noorte tervist jälgivad uuringud keskenduvad valdavalt teismelistele ning nooremate laste seas on tehtud vaid üksikuid uuringuid. Seetõttu on uue laste vaimse tervise uuringu sihtgrupiks 8-17-aastased noored.

Laste vaimse tervise uuring on osa laiemast ettevõtmisest, mille eesmärk on luua kogu Eesti elanikkonna vaimse tervise seiresüsteem. Täiskasvanute jaoks sai selle süsteemi vundamendi esimesed kivid laotud rahvastiku vaimse tervise uuringuga ning laste vaimse tervise uuring täiendab seda.

Uuringust täpsemalt

Uuringu tellimisel seati eesmärgiks anda ülevaade Eesti kooliealiste laste vaimse tervise olukorrast (sh sotsiaalsed riski- ja kaitsetegurid ja ebavõrdsus) küsitlusuuringu tulemuste alusel, koostada ülevaade laste vaimse tervise seire praktikatest teistes riikides ja esitada ettepanekud laste vaimse tervise regulaarseks seireks Eestis. Uuring panustab laste vaimse tervise probleemide ennetusse, aitab arendada laste vajadustest lähtuvat teenustesüsteemi ja kujundada elukeskkonda, mis laste heaolu toetaks.

Tänaseks on Tartu Ülikoolil valminud ülevaade valitud riikide praktikast laste vaimse tervise seiramisel ja varasematest uuringutest Eestis. Tartu Ülikooli ja Tervise Arengu Instituudi teadurid on välja töötanud uuringumetoodika ja küsimustikud nii Eesti laste kui ka nende vanemate küsitlemiseks. Küsimustikke testiti väiksema valimi peal ehk piloteeriti, seejärel parandati ja täiendati neid laste ja vanemate tagasiside põhjal. Uuring tervikuna, selle küsitlusmetoodika ja küsimustikud on kooskõlastatud Tervise Arengu Instituudi inimuuringute eetikakomiteega.

Küsitluse etapp on kogu uuringu mahukaim osa, mis hõlmab ca 2000 last vanuses 8-17 aastat ning nende laste perekondi. Küsitlus viiakse läbi koolides, 2.-11. klassides. Lapsed vastavad küsimustele koolis ja vastamine võtab umbes ühe 45-minutilise koolitunni jagu aega. Kaasatakse ka lapsevanemad, kellel palutakse täita veebis lühike taustaküsimustik.

Uuringus osalemine on vabatahtlik ning selleks tuleb lapsevanematel anda nõusolek. Uuringu tulemused esitatakse üldistatud kujul, ühegi lapse ega lapsevanema individuaalseid vastuseid ei analüüsita. Laste ja lapsevanemate vastuseid ei näe ka kolmandad isikud, näiteks koolipersonal. Seega tasub uuringus julgelt osaleda ega pea muretsema, et isiklikud mured avalikkuse ette jõuaksid. Küll aga aitab uuringus osalemine  parandada Eesti laste tänast olukorda ja tulevikku.

Viimati uuendatud 09.02.2024