Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.

Murrame müüte, mis kahjustavad laste õigusi ja heaolu

Täna, 20. novembril tähistame lastepäeva, mille eesmärk on tõsta inimeste teadlikkust laste õigustest ja edendada laste heaolu. Kuigi arusaam Eesti ühiskonnas laste õigustest on järk-järgult paranenud, puutume ikka veel kokku mitmete eksiarvamustega, mis laste õigusi ja heaolu puudutavad. Järgnevalt on toodud valik müüte, mis aja jooksul mustritena korduvad, räägib sotsiaalministeeriumi lastekaitsepoliitika juht Helen Jõks.

Müüt – lastel on ainult õigused, aga mitte kohustused.

Tegelikult saavad õigused eksisteerida ainult koos kohustuste ja vastutusega. Nii nagu ka täiskasvanu vastutab oma õiguste kasutamise eest, vastutab õiguste kasutamise eest ka laps. Näiteks on lapsel õigus haridusele, kuid see käib koos vastutusega õppetöös osaleda, et võimetekohaselt areneda. Samuti on lapsel õigus tervishoiuteenustele, kuid samas ei saa unustada lapse kohustust hoida ka ise oma tervist. Oluline lapse õigus on ka oma arvamuse avaldamine ennast puudutavates küsimustes. Seda õigust teostades on aga lapsel kohustus austada teiste inimeste õigusi ja väärikust. Seega kui laps avaldab oma arvamust, ei tohi ta teist inimest solvata. Seetõttu on oluline lastele rääkida õigustest ja sellega kaasnevast vastutusest koos. Samas on tähtis, et täiskasvanud ei unustaks lapse õigusi ega keskenduks vaid lapse kohustustele.

Müüt – lapsed ei pea olulistes, sh riigi ja kohaliku elu küsimustes kaasa rääkima, sest ei oska seda teha.

Tegelikult on lastel väga asjalikud ettepanekud ning neid endid puudutavates küsimustes on lapsed suurimad eksperdid. Lastelt küsides on aga oluline meeles pidada, et küsida siiralt, päriselt vastuseid kuulata ja laste arvamusega ka arvestada. Arvamust saab küsida igas vanuses lapselt, arvestada tuleb vaid, et küsimus oleks eakohane ja lapsele mõistetav. Lapsi tuleb kaasata mitte sellepärast, et nad oleksid tulevikus täisväärtuslikud ühiskonnaliikmed vaid eelkõige seetõttu, et nende elu ja arvamus juba lapsena on sama väärtuslik kui täiskasvanu oma. Lapselt arvamuse küsimine mõjub hästi ka lapse julgusele ja võimele oma arvamust avaldada ning iseseisvalt otsuseid teha. 

Ka laste kaasa rääkimist riigi ja kohaliku elu küsimustes ei tohi alahinnata. Uuringud ja arutelud kinnitavad, et laste ettepanekud on ka neis teemade asjakohased. Näiteks tõi Õiguskantsleri Kantselei korraldatud laste fotojaht enne 2021. aasta kohalike omavalitsuste valimisi välja ettepanekuid lastelt turvalisema koolitee, tervislike ajaveetmise võimaluste, ühistranspordi korralduse jms kohta. Ka ÜRO Lapse Õiguste Komiteele saadetud raportis rõhutasid lapsed, et peavad tähtsaks kaasa rääkimise võimalust neid endid puudutavates teemades.

Müüt – kui lasta lastel ise otsustada, siis teevad nad rumalaid või omakasupüüdlikke otsuseid.

Tegelikult on lapsed võimelised tegema arukaid otsuseid, kui neile valikuid ning nende tagajärgi selgitada. Näiteks usutakse, et kui anda lapsele võimalus tervise küsimustes ise otsustada, siis lapsed keelduvad kõigest. Arstide kogemus aga kinnitab, et lapsed soovivad terveks saada ning kui arst lapsele valikuid ja muud olulist selgitab, jõuab ühises arutelus selleni, et laps mõistab olukorda ning teeb mõistlikud otsused.

Tuleb ka mõista, et täiskasvanud ei pruugi alati aru saada laste otsustest. See on mõistetav, sest lastel ja täiskasvanutel on erinevad vajadused ja kogemused. Siiski on lapsed just sel hetkel lapsed koos enda vajaduste ja soovidega ning just nemad oskavad neid kõige paremini ise välja tuua. Täiskasvanud võiksid lasta lastel julgemalt otsustada, isegi kui otsus neile endile ei tundu alati mõistlik. Läbi otsuste tegemise õpib laps võtma vastutust ning kui otsus hiljem teda isegi ei rahulda, siis see on loomulik osa lapse vastutama õppimise ja arengu teekonnast.

Müüt – kui täiskasvanutel või ühiskonnas on probleem, siis parem on sellest lastele mitte rääkida.

Tegelikult kaasneb lapsele rääkimata jätmisega aga oht, et olukorras, kus neil ei ole õiget teavet või nad ei saa seda teavet endale lähedaste ja turvaliste inimeste käest, tõlgendavad nad toimuvat valesti või mõtlevad ise toimuvale selgitused välja. Arvatakse, et lapsed ei saa keerulistest asjadest aru, rasketest teemadest rääkimine ei ole neile hea ning suurendab vaid laste koormat. Sellises olukorras võib juhtuda, et lapsed tunnevad, et kuna neile ei räägita, mis toimub, on olukord veelgi halvem kui see tegelikult on. Oluline on rääkida lastele tõest infot neile eakohasel ja arusaadaval viisil. Täiskasvanutele on loodud mitmeid abimaterjale lastega rääkimiseks. Näiteks on abistav materjal lastega sõjast rääkimiseks leitav Tark Vanema lehelt.

Müüt – väike laks ei tee lapsele halba, teeb vaid tugevamaks.

Tegelikult näitavad teadusuuringud, et igasugune vägivald kahjustab last. See võib kahjustada lapse aju arengut ning viia raskusteni ka edasises elus. Muuhulgas võib see mõjutada lapse toimetulekut oma tunnete ja ka agressiivsusega, mõjutada nii lapse õppeedukust kui ka lapse võimet suhteid luua ja hoida ning muud olulist.

Samuti on ekslik arvamus, et kiusamist kogenud laps muutub sellest vaid tugevamaks. Lapsed, kes on kiusamise ohvriks langenud ei arene seetõttu teistest tugevamaks. Kiusamine võib ohvrile tekitada hoopis pöördumatut kahju. Lasteombudsmani lehelt  leiab abistavat materjali lapsevanematele, kuidas ennetada nii lapse kiusamise ohvriks kui kiusatavaks muutumist. Kõige olulisem, mida iga vanem saab teha, on leida aega oma lapsega arutlemiseks, et mõista, kuidas laps end koolis tunneb ja kuidas oma koolikaaslastesse suhtub.

Müüt – laps ei ole koduvägivallast mõjutatud kui on väike või teises toas.

Tegelikult võivad ka väikelapsed, kes ei ole ise vägivalda pealt  näinud või ei oska veel rääkida, olla koduvägivallast mõjutatud. Isegi kui nad vägivalda otseselt pealt ei näe, mõjutab neid vanemate meeleolu, hirm ja ärevus. Samuti laps, kes viibib teises toas, kuid vägivalla episoodi vanemate vahel kuulis, võib seda toimunust veelgi hullemana ette kujutada. Lapse ajus tekivad sellisel juhul samasugused traumareaktsioonid nagu siis kui ta ise oleks vägivalla pealtnägijaks.

Perevägivalla puhul arvatakse ekslikult veel, et vägivaldne kaaslane võib olla siiski turvaline vanem lapsele, kui ta last ei löö.  Tegelikult mõjutab vägivald ka sel juhul lapse arengut ja heaolu oluliselt ning ka lapse ja vanema suhteid. Kusjuures suhete puhul võib mõju olla mõnikord ootamatu. Võib juhtuda, et laps hakkab hoopis vaistlikult hoidma vägivaldse vanema poole, sest tajub teda  turvalisema võimu ja kontrolli hoidjana kodus.

Müüdid on kogutud Õiguskantsleri Kantselei laste ja noorte õiguste osakonna ja Sotsiaalministeeriumi laste ja perede osakonna kogemustele tuginedes.
Sotsiaalministeerium jätkab koostöös partneritega lastekaitsesüsteemi arendamist, et suunata suurem tähelepanu ennetusele, tõhustada valdkondadeülest koostööd laste abistamisel, arendada lapse ja perekeskselt edasi juhtumikorraldust ning tõhustada kvaliteedi tagamise ja järelevalve võimalusi. Muudatusi puudutavad seaduseelnõud valmistatakse ette kahes etapis. Neist esimene, kiiremaid muudatusi sisaldav eelnõu esitatakse Vabariigi Valitsusele 2024. aasta märtsi lõpus ning teine, suuremaid muudatusi hõlmav eelnõu aasta hiljem

Viimati uuendatud 21.11.2023