Millist abi pakub riik?
-
Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse alusel makstakse puudega lapse toetust ja õppetoetust. 16-17 a vanused lapsed saavad tööealistele puuetega inimestele mõeldud toetusi. Vaata täpsemalt Sotsiaalkindlustusameti kodulehelt.
-
Rehabilitatsiooniteenus, mis sisaldab rehabilitatsiooni vajaduse hindamist ja tegevuste planeerimist, planeeritud tegevuste täitmise juhendamist ja hindamist, füsioterapeudi teenust, tegevusterapeudi ja loovterapeudi teenust ning sotsiaaltöötaja, eripedagoogi, psühholoogi ja logopeedi teenust. Vaata täpsemalt Sotsiaalkindlustusameti kodulehelt.
-
Raske või sügava puudega lapse seaduslikul esindajal või hooldajal on õigus puude eripärast ja lapse vajadustest lähtuvalt erinevatele riigi poolt rahastavatele sotsiaalteenustele; taotlemine toimub läbi kohalike omavalitsuste. Vaata täpsemalt sotsiaalhoolekande seadusest.
-
Abivahendite vajaduse hindamine ja määramine, abivahendite müük, laenutamine ja hüvitamine.
-
Vanemliku hoolitsuseta puudega laste riiklik ülalpidamine ja hooldamine hoolekandeasutustes.
Teenused ja toetused, mida kohalikud omavalitsused võivad pakkuda
- Sotsiaalnõustamine
- Tugiisik lapsele ja perele
- Tugiisik lapsele
- Psühholoogiline nõustamine
- Rehabilitatsiooniteenuse täiendav rahastamine
- Abivahendite täiendav rahastamine
- Lapsehoiuteenus sh hoolekandeasutustes
- Invatransport
- Päevakeskused
- Hooldajatoetus ja sellega kaasnev sotsiaalkindlustus
- Koolitused lapsevanematele, lastele
- Üritused ja lapsevanemate eneseabigruppide loomine ja toetamine
- Toetused ja hüvitised
- Riide- ja toiduabi
- Eluruumide kohandamine
Tugiteenuste juhendmaterjalid
1. veebruarist 2027 tõuseb puudega lapse vanusepiir seniselt 16-aastalt 18-aastale
- veebruarist 2027 jõustub puudega lapse eapiiri seadusemuudatus, mis tähendab, et puude raskusastet hinnatakse kuni lapse 18. sünnipäevani ja töövõime hindamine algab alates 18. eluaastast. Sellest vanusest alates hindab töövõimet ja maksab töövõimetoetust töötukassa.
Muudatusele üleminekuks kehtivad järgmised erisused:
- Kui lapsel on enne 1.02.2027 kehtiv tööealise puude otsus, jätkub toetuse maksmine kuni otsuse tähtaja lõpuni.
- Olukorrad, kus 16-aastaseks saanud lapsele kehtib senine puude tuvastamise ja toetuse maksmise kord:
- Laps, kes on saanud 16‑aastaseks ja esitanud taotluse tööealise puude raskusastme tuvastamiseks enne 1. veebruari 2027, kuid kelle kohta pole veel otsust tehtud.
- Laps, kes on saanud 16‑aastaseks enne 1. veebruari 2027 ning kelle varasema tööealise puude raskusastme otsus lõppes enne seda kuupäeva, kuid kes esitas uue taotluse pärast 1. veebruari 2027.
- Laps, kes on saanud 16‑aastaseks enne 1. veebruari 2027 ja kellel on 1. veebruari 2027 seisuga kehtiv töövõime hindamise või puude raskusastme otsus.
- Kui lapsel on 1.02.2027 kehtiv puude otsus kuni 16. eluaastani, pikendab Sotsiaalkindlustusamet seda kuni 18-aastaseks saamiseni. Samuti pikendatakse tööealise puude otsuseid lastel vanuses 16–17, et nad ei peaks lühikese aja jooksul tegema mitut taotlust. Sotsiaalkindlustusamet saadab selle kohta teavitused ning eraldi taotlust selleks esitama ei pea.
- Täpsemalt saab eapiiri muudatuse kohta lugeda ja teistele küsimustele vastuseid Sotsiaalkindlustusameti koduleheküljelt.
-
Lisaks eeltoodule ühtlustab muudatus erinevad seadused ja lihtsustab süsteemi perede jaoks. Vanusepiiri muutmisega viiakse kooskõlla ka haridusseadus, muuseumiseadus, ühistranspordi seadus ja ravikindlustuse seadus. Kõigis neis käsitatakse puudega lapsena edaspidi kuni 18-aastast isikut.
Näiteks saavad puudega kuni 18-aastane isik ja tema saatja riigimuuseume tasuta külastada. Kõik 4–18-aastased saavad lapsed teatud ravimid 90% soodustusega. Samuti tõstetakse puudega lapse vanusepiir 18-le eluaastale ravikindlustuse seaduses, et ühtlustada hoolduslehte ja hüvitisi puudutavaid sätteid. Lisaks sellele laienevad laste ühistranspordi soodustused 18. eluaastani.
Abi puudega lapsele
Lasteaed
Keha-, kõne-, meele- või vaimupuuetega ning eriabi või erihooldust vajavatele lastele (edaspidi erivajadustega lapsed) loob elukohajärgses lasteasutuses võimalused arenemiseks ja kasvamiseks valla- või linnavalitsus. Erivajadustega lapsed suunatakse kasvamiseks sobitusrühmadesse koos teiste lastega.
Kui elukohajärgses lasteasutuses puuduvad võimalused sobitusrühma loomiseks, siis moodustab valla- või linnavalitsus erirühmad või asutab erilasteaiad. Eri- ja sobitusrühmad on tavarühmadest väiksemad, et õpetajatel oleks võimalik lastega rohkem tegeleda. Laps võetakse erilasteaeda (erirühma) nõustamiskomisjoni otsuse ning lapsevanema või eestkostja kirjaliku avalduse alusel.
Kool
Õppimine on kooliealistel lastel kohustuslik. Riigi ja kohaliku omavalitsuse ülesanne on tagada Eestis igaühele võimalused koolikohustuse täitmiseks ja pidevõppeks. Keha-, kõne-, meele- ja vaimupuuetega ning eriabi vajavatele inimestele tagab kohalik omavalitsus võimaluse õppida elukohajärgses koolis. Kui vastavad tingimused puuduvad, siis tuleb riigil ja kohaliulk omavalitsusel tagada õppimisvõimalused selleks loodud õppeasutustes.
Üldjuhul õpetatakse puuetega lapsi tavaklassis, vajadusel spetsiaalses õppeasutuses. Hariduslike erivajadustega lastele osutatakse nii tava- kui ka erikoolides vajalikke tugiteenuseid. Paljudes koolides töötavad selleks tugispetsialistidena sotsiaaltöötajad, psühholoogid ja logopeedid.
Kõikides maakondades ja linnades on nõustamiskomisjonid, mille pädevuses on:
- määrata erivajadustega lapsele võimetekohane õppekava või õppevorm;
- suunata erivajadustega laps lapsevanema (eestkostja) nõusolekul erivajadustega õpilaste kooli või klassi;
- otsustada lapsevanema taotlusel koolikohustuse edasilükkamist.
Erikoolid on loodud kõne- kuulmis-, nägemis-, liikumis- ja intellektipuudega lastele. Samuti psüühikahäiretega õpilastele.
Koduõppele on tervislikel põhjustel õigus jääda 1.-9.klassi õpilasel, kelle füüsiline tervis ei võimalda koolis käia. Koduõpe määratakse lapsele raske kroonilise somaatilise haiguse või raske funktsioonihäire ja puude korral. Õpilase tervisliku seisundi kirjelduse annab perearst või eriarst lapsevanema (eestkostja) taotlusel. Õpilase koduõppele viimise ja talle individuaalse õppekava rakendamise otsustab õppenõukogu perearsti või eriarsti määrangu alusel. Koduõpet rakendatakse ainult lapsevanema nõusolekul.
Lapsevanemad võivad puudega laste õppega seotud küsimustega pöörduda nii lasteaedade, koolide kui ka kohalike haridusosakondade või –ametite poole.
Haridusliku erivajadusega õppurite hariduse omandamisest täpsemalt Haridus-ja teadusministeeriumi veebilehel.
Puudega lastele osutatakse tervishoiuteenuseid vajadusest (terviseseisundist) lähtuvalt. Osades tervishoiuasutustes töötavad ka sotsiaaltöötajad, kes pakuvad esmast sotsiaalnõustamist. Sotsiaalteenuste ja -toetuste kohta teabe saamiseks tuleb pöörduda omavalitsuse sotsiaal- või lastekaitsetöötaja poole.
Taastusravi vajaduse hindajaks on arst, kes suunab vajadusel lapse vastavat teenust osutavasse tervishoiuasutusse. Õendusabi vajavatel lastel on võimalik saada hooldusravi (tervishoiuasutustes, vajadusel koduõendusteenusena). Täpsemat infot hooldusravi kohta saab lapse ravi- või perearstilt, kes annab saatekirja. Kuni 60 päeva eest tasub hooldusravi maksumuse haigekassa. Seda aega saab pikendada vastavalt haigekassa ja teenuseosutaja vahelisele kokkuleppele. Hooldusravi omaosalus on 15% voodipäeva maksumusest (ühe voodipäeva hind on 43,01 eurot, 15% sellest on 6,45 eurot).
Sotsiaalne rehabilitatsioon on suunatud kõigile puudega inimestele (sh alla 16-aastastele lastele), kes vajavad igapäevaelus abi puudest või erivajadusest tulenevate piirangutega toimetulekuks. Rehabilitatsiooni eesmärgiks on õpetada ja arendada inimese igapäevaelu oskusi, suurendada võimalusi ühiskonnaelus osalemiseks ning toetada õppimist. Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust vahendab Sotsiaalkindlustusamet, kus koostatakse rehabilitatsiooniprogramm. Keerulisematel juhtudel suunatakse puudega inimene isikliku rehabilitatsiooniplaani koostamiseks rehabilitatsiooniasutusse.
Samuti on mitmete raviasutuste juures võimalik saada raseduskriisi nõustamist, mis sobib puudega lapse vanematele, kellel on soov saada raseduse, lapse sünni või esmaste eluaastatega seoses sotsiaal-psühholoogilist nõustamist. Lisainfot raseduskriisi nõustamise kohta leiad veebilehelt rasedus.ee.
Puudega lapse emal või isal on õigus saada lapsepuhkust üks tööpäev kuus kuni lapse 18-aastaseks saamiseni, mille eest tasutakse keskmise töötasu alusel. Emal või isal, kes kasvatab kuni 14-aastast last või kuni 18-aastast puudega last, on õigus saada igal kalendriaastal kuni 10 tööpäeva tasustamata lapsepuhkust.
Töölepingu seaduse kohaselt võib töölähetusse saata rasedat ja töötajat, kes kasvatab alla kolmeaastast või puudega last, üksnes tema nõusolekul.
Puudega lapse kasvatamist loetakse tööga võrdsustatud tegevuseks ja pensioni arvutamisel loetakse see aeg staaži sisse.
Vanaduspensioni määramiseks nõutava pensionistaaži (15 aastat Eestis omandatud pensionistaaži) olemasolul tekib õigus soodustingimustel vanaduspensionile. Emal, isal, kasuvanemal, eestkostjal või hooldajal, kes on kasvatanud vähemalt kaheksa aastat alla 18-aastast keskmise, raske või sügava puudega last, on õigus soodustingimustel vanaduspensionile viis aastat enne vanaduspensioniikka jõudmist. Soodustust saab kasutada ainult üks last kasvatanud isik.
Ühistranspordiseaduse alusel on riigisisesel liinil (kaasa arvatud kommertsliin) raudtee-, maantee- ja veeliikluse teenust pakkuvad asutused kohustatud tasuta vedama:
- eelkooliealisi lapsi;
- puudega lapsi, sügava puudega 16-aastaseid ja vanemaid isikuid;
- ning sügava või raske nägemispuudega isiku saatjat või nägemispuudega isikut saatvat juhtkoera.
Viimati uuendatud 27.03.2026
