Erihoolekandeteenused on mõeldud psüühikahäirega inimestele, kes vajavad oma vaimse tervise olukorra tõttu igapäevaelus erihoolekande tegevusjuhendaja juhendamist, nõustamist, kõrvalabi ja järelevalvet ning kellele ei ole võimalik osutada vajalikku abi teiste sotsiaalhoolekande abimeetmetega. Erihoolekande raames pakutakse abi inimestele nii kodus ja kodu lähedal kui ka ööpäevaringsetes asutustes ehk erihooldekodudes.
Sotsiaalminister Karmen Jolleri sõnul on erihoolekanne olnud palju aastaid krooniliselt alarahastatud. "Eelmise aasta riigieelarve strateegiaga õnnestus tuua valdkonda juurde 4,2 miljonit eurot aastas ja kindlasti otsime lahendusi valitsuses edasi. Oleme juba muutnud korraldust nii, et vabad kohad saavad kiiremini täituda ja seega järjekord liigub kiiremini. Sellest aastast rahastame täiendavalt 200 inimesele kogukonnas elamise teenust, aasta lõpuks luuakse 12 uut ööpäevaringset kohta raske autismispektrihäirega täiskasvanutele, tõstsime puudega laste vanusepiiri 18 eluaastani," loetles Joller. "Ka see eelnõu on üks osa lahendusest, mis aitab paljusid inimesi ja motiveerib ka kohalikke omavalitsusi psüühikahäirega inimestele teenuseid rajama."
Teenusele suunamisel hakatakse arvestama inimese abivajaduse kiireloomulisust - eelis on inimesel, kelle puhul viivitus suurendab riski tervisele, turvalisusele või toimetulekule. Praeguse korra järgi on kõik inimesed ühises järjekorras. Kiireloomulisest abivajadusest tingitud järjekorra muudatused kehtestatakse määrusega ning need on kavandatud jõustuma 1. jaanuaril 2027.
Paremaks muutub ka kodulähedase teenuse kättesaadavus, sest kohalikel omavalitsustel (KOV) tekib võimalus enda loodud uusi teenuskohtasid pakkuda eeskätt oma piirkonna elanikele. Eelnõu järgi ei suunata alates 1. jaanuarist 2027 KOV-i asutuse või hallatava asutuse loodud teenusekohtadele teiste omavalitsuste elanikke. Suunata saab vaid juhul, kui teenuseosutaja sellega nõus on. Muudatus hakkab kehtima alates 1. jaanuarist 2027 nende teenuskohtade puhul, mille tegevusluba väljastatakse pärast seda kuupäeva.
Lisaks vähendatakse muudatustega inimese jaoks bürokraatiat. Praegu tuleb erihoolekande teenuse saamiseks ja jätkamiseks esitada samu andmeid korduvalt nii Sotsiaalkindlustusametile kui ka kohalikule omavalitsusele ning läbida mitmel korral hindamisi, ehkki vajalik info on asutustel juba olemas. Muudatustega vähendatakse sellist dubleerimist ning teenuste korraldus viiakse suurel määral üle infosüsteemipõhiseks. Uus STAR infosüsteem võimaldab andmeid paremini kasutada, muudab protsessi sujuvamaks ning annab parema ülevaate inimese teenusteekonnast. Andmevahetusega seotud muudatused on kavandatud jõustuma 1. augustil 2027.
Lihtsamaks muutub ka inimese omaosaluse arvestamine. Edaspidi võetakse selle aluseks ainult riiklik pension ja töövõimetoetus ning teisi sissetulekuid enam ei arvestata. Pärast teenuse omaosaluse ja tulumaksu tasumist peab inimesele alles jääma vähemalt 15% pensionist või töövõimetoetusest. Kui nendest tuludest ei piisa omaosaluse tasumiseks, katab puuduva osa riik.
Muudatuste ettevalmistusse olid kaasatud mitmed partnerid, sealhulgas Eesti Puuetega Inimeste Koda, Eesti Linnade ja Valdade Liit ja teenusepakkujad.
2026. aastal on riigi erihoolekandeteenuste eelarve 57,7 miljonit eurot. Kokku on erihoolekande maht sel aastal riigi rahastuse ja inimeste omaosalusega ligi 77 miljonit eurot.
1.08.2026 seisuga on täidetud kokku 7698 teenuskohta ja teenust kasutab 6357 isikut ehk mõni inimene kasutab mitut teenust. Järjekorras on kokku 2156 inimest 2348 teenuskohale, kellest 755 on küsitluses vastanud, et oleksid valmis teenust vastu võtma koheselt.
Sotsiaalhoolekande seaduse ja sotsiaalseadustiku üldosa seaduse muutmise seaduse (erihoolekandeteenused) eelnõu arutab edasi Riigikogu.
