Sotsiaalminister Karmen Jolleri sõnul peab inimesel olema kindlus, et tervishoiuteenuse nime all ei pakuta talle ohtlikke ega teaduslikult põhjendamata praktikaid.
"Eesti tervishoid põhineb teadusel. Aga täna ei ole riigil võimalik sekkuda, kui arst või õde kasutab võtteid, mis ei ole tõenduspõhised ja võivad inimese tervist või elu ohtu panna. Eelnõuga anname Terviseametile õiguse ja selged alused sellise tervishoiutöötaja tegutsemise piiramiseks,” ütles Joller.
Eestis arsti või õena töötamise eelduseks on registreering tervishoiutöötajate registris. Eelnõuga tekib Terviseametile õigus registreering peatada juhtudel, kus tervishoiutöötaja tegutseb väljaspool oma pädevust või kasutab praktikaid, mis võivad ohustada patsiendi tervist. Üldjuhul peab Terviseamet enne registreeringu peatamist tegema ettekirjutuse ja andma tervishoiutöötajale võimaluse rikkumine lõpetada. Vajadusel võib amet kohustada teda läbima täienduskoolituse. Kui ettekirjutust tähtajaks ei täideta, registreering peatatakse. Olulise või vahetu ohu korral saab Terviseamet registreeringu peatada ka ilma eelneva ettekirjutuseta. Registreeringu taastamiseks tuleb tervishoiutöötajal oma pädevust tõendada teooria- ja praktikaeksamiga.
Sama eelnõuga muudetakse sisulisemaks ka tervishoiuasutustele tegevusloa andmine. Kehtiv tegevusloa menetlus keskendub peamiselt formaalsetele nõuetele, näiteks ruumidele, seadmetele ja personali olemasolule. Uue korra järgi saab Terviseamet tegevusloa taotlemisel hinnata ka seda, millist teenust tegelikult osutama hakatakse, kuidas on korraldatud tervishoiutöötajate pädevuse, teenuse kvaliteedi ja patsiendiohutuse tagamine ning kas teenus vastab taotletud tegevusalale. Vajadusel saab amet küsida teenuse ja selle korralduse kirjeldust ning teavet teenuse tõenduspõhisuse kohta. Enne uute nõuete jõustumist väljastatud tegevusload jäävad kehtima ning olemasolevatel teenuseosutajatel ei tule luba uuesti taotleda.
Lisaks vähendatakse uue tegevusloa taotlemisel bürokraatiat. Näiteks, kui alustav tervisekeskus võtab tööle viis arsti, ei pea ta enam tegevusloa menetluseks koguma neilt viit eraldi allkirjastatud nõusolekut. Kliinik esitab tervishoiutöötajate registreerimiskoodid ning Terviseamet kontrollib tegevusloa menetlemisel registritest, kas nad on nõuetekohaselt registreeritud ja kas töötamise registris on kanne nende kliinikus tööle asumise kohta.
Kriisi ajal saab arstiabi kiiremini ümber korraldada
Eelnõuga muudetakse paindlikumaks arstiabi osutamist kriisiolukorras. Näiteks kui haigla või tervisekeskuse tavapärane hoone muutub kriisi tõttu kasutuskõlbmatuks, ei pea arstiabi andmine ootama tavapärast tegevusloa muutmise menetlust. Teenuse saab Terviseameti kooskõlastusel viia ajutiselt teise sobivasse tegevuskohta.
Luuakse võimalus kriisi korral ilma tegevusloata tegutseda rahvusvahelistele ja välisriigi humanitaar- või meditsiiniorganisatsioonidele. Selgem õiguslik alus luuakse ka Eestis viibivate liitlasvägede meditsiinipersonalile. Näiteks kui Eestisse saabub suure kriisi lahendamiseks välisriigi välihaigla või meditsiinimeeskond, saab riik anda talle kiiresti selge ja tähtajalise õiguse vajalikke tervishoiuteenuseid osutada.
Kiirabi, patsienditransport ja ürituste meditsiiniabi eristatakse selgemalt
Eelnõus täpsustatakse kiirabi rolli ja teenuse sisu. Kiirabi on eluohtliku haigestumise, vigastuse või mürgistuse korral osutatav vältimatu abi, mille väljakutse tuleb Häirekeskuselt. Kiirabibrigaad peab olema ööpäev läbi valmis väljasõiduks. Patsientide transporti või ürituste meditsiinilist julgestamist võib teenusena jätkuvalt osutada, kuid eelnõus sõnastatakse selgemalt, et need teenused ei ole kiirabiteenus seaduse tähenduses, sest need ei ole osa 112 väljakutsetele reageerivast süsteemist. Kiirabibrigaadi pidajal võivad selleks olla eraldi transpordibrigaadid või sõidukid. Näiteks kui stabiilses seisundis patsient tuleb viia ühest haiglast teise, võib seda teha eraldi patsienditranspordi meeskond, kes ei ole samal ajal Häirekeskuse väljakutsete ootel. Kui inimene saab kodus eluohtliku terviserikke ja helistab 112, saadab Häirekeskus talle ööpäevaringses valmisolekus kiirabibrigaadi.
Kiirabi rahastamise leping pikeneb viielt aastalt kümnele. See annab teenuseosutajale kindluse investeerida uutesse kiirabiautodesse, seadmetesse, töötajate väljaõppesse ja kiirabibaasidesse. Kiirabiteenuse osutamise õigus seotakse selgelt Tervisekassa avaliku konkursi võitmisega.
Tervishoiutöötaja registreeringu peatamise uued alused ja tegevusloa taotlemise uued nõuded on kavandatud jõustuma 1. oktoobril 2027. Kiirabi regulatsiooni muudatused, osa tegevusloa kontrolli ja kriisiolukorra sätteid ning Kaitseväe õppusi puudutavad muudatused jõustuvad üldises korras ehk pärast seda, kui Vabariigi President on seaduse välja kuulutanud.
Järgmisena arutab eelnõu Riigikogu.
