Tervisega seotud väljakutsetele reageerib loomulikult kiirabi, oluline on aga, et Häirekeskuselt liiguks info korduvate kukkumiste kohta kohalikule omavalitsusele. Nii saab kohalik omavalitsus aidata inimest õigel ajal püsivama toeni, et abivajadus ei süveneks ja väldiksime seeläbi korduvaid väljakutseid.
Jolleri sõnul tuleb vältida olukorda, kus politsei loobumine kukkumistele reageerimisest tähendaks sisuliselt nende väljakutsete üleviimist kiirabile. “Me ei saa lahendada ühe operatiivteenistuse koormuse küsimust sellega, et tõstame selle lihtsalt teise operatiivteenistuse õlule. Tervisega seotud väljakutsele peab reageerima kiirabi, kuid kui inimene vajab eelkõige püsti aitamist või tema korduvate kukkumiste taga on sotsiaalne abivajadus, siis peame leidma teise lahenduse,“ ütles Joller. Seda lahendust on Sotsiaalministeerium koos Siseministeeriumi ja omavalitsustega otsinud. Joller lisas, et ta oleks pooldanud, et see lahendus oleks olnud olemas enne Siseministeeriumi otsust väljakutsetest loobuda. „Kukkumiste probleem on tõsine ja seda ei saa ühest asutusest teise visata nagu Pontut “Kuulsuse narrides”, vaid koos tuleb leida süsteemne ja toimiv lahendus,“ lisas Joller.
„Häirekeskuse ülesanne on välja selgitada, kas inimesel võib olla kiiret lahendamist vajav tervisemure. Kui see nii on, reageerib loomulikult kiirabi. Kukkumiste põhjuseid on aga erinevaid, statistika näitab, et ainult kiirabi vajas kõigest 7% kukkumisega seotud väljakutsetest, kiirabi kaasati politsei või päästjate poolt kokku umbes 24% juhtudest. See tähendab, et vähemalt 76% juhtudest ei ole vaja meediku tähelepanu. Iga selline väljakutse võib aga tähendada, et kiirabibrigaad ei ole samal ajal kättesaadav insuldi või infarktiga inimesele, raskete traumade korral, kõrges palavikus väikesele lapsele või kellelegi teisele, kelle elu ja tervis sõltuvad kiirest meditsiinilisest abist,“ ütles sotsiaalminister Karmen Joller. „Kuna paljude kukkumiste taga on sotsiaalsed mured, kus appi saab tulla kohalik omavalitsus, on võtmekohaks info edastamine kohalikule omavalitsusele. See on olnud ka põhiline arutelukoht Siseministeeriumiga, kellele allub Häirekeskus,“ toonitas minister Joller.
Korduvkukkumiste suur arv näitab, et üksnes ühekordsest abistamisest ei piisa. Info korduvalt kukkunud inimesest peaks jõudma kohaliku omavalitsuseni sündmuskohal käinud politseilt, päästjatelt või kiirabilt või hoopis Häirekeskuselt. Nii saab omavalitsus võtta ühendust inimese ja tema lähedastega ning otsida sobivaid lahendusi – olgu selleks naabrite või kogukonna tugi, koduteenus, abivahend või muu vajalik abi. Oluline on ka inimese enda valmisolek ning kokkulepped lähedaste ja naabritega.
Jolleri sõnul ei saa kodus kukkumiste ennetamist ja abi korraldamist pidada üksnes operatiivteenistuste ülesandeks. Oma roll on inimesel endal, tema lähedastel, kogukonnal ja kohalikul omavalitsusel. Omavalitsus saab aga inimesele tuge pakkuda vaid siis, kui info abivajadusest temani jõuab. „Me peame oma lähedasi ja naabreid märkama ning suhteid hoidma. Kui eakas või üksi elav inimene kukub korduvalt, tuleb aru saada, miks ta kukub ja mida saame teha, et seda enam ei juhtuks,“ ütles Joller. “Lähedaste ja kogukonna tähelepanelikkust ei asenda ükski operatiivteenistus,“ lisas minister.
Sotsiaalministeeriumi hinnangul peab lahendus põhinema kolmel põhimõttel: 112 kaudu reageeritakse jätkuvalt vastavalt inimese tegelikule abivajadusele ja terviseohule; info korduvatest või süveneva abivajadusega juhtumitest peab jõudma süsteemselt kohaliku omavalitsuseni; KOV saab korraldada inimesele toe, mis aitab uusi kukkumisi ennetada.
Kiirabi peab seejuures jääma eelkõige nende inimeste jaoks, kelle tervis vajab kiiret meditsiinilist sekkumist.
2025. aastal registreeriti Eestis 898 kodust kukkumisjuhtumit, mis moodustasid vaid 0,2% kõigist Häirekeskuselt operatiivteenistustele edastatud sündmustest. Neist 454 juhul reageeris ainult politsei. Veel 161 juhul reageeris politsei koos kiirabi või päästega. Ainult kiirabi saadeti 63 juhtumile ehk 7 protsendile kõigist registreeritud kodustest kukkumisjuhtumitest.
Politsei- ja Piirivalveamet ei plaani alates 1. septembrist enam reageerida väljakutsetele, kus kodus kukkunud inimene vajab püsti aitamist ja puudub politsei sekkumist nõudev oht. Seni on politsei sellistele väljakutsetele reageerinud 2016. aastal Häirekeskuse ja PPA vahel sõlmitud kokkuleppe alusel.
TAUST: Enamikus omavalitsustes on juhtumeid väga vähe
Sotsiaalministeeriumi analüüs näitab, et koduste kukkumiste arv erineb omavalitsuste vahel väga palju. 83 protsendis omavalitsustest oli vähem kui üks selline juhtum kuus ning kümnes omavalitsuses ei registreeritud terve 2025. aasta jooksul ühtegi juhtumit.
Tallinnas registreeriti 280 juhtumit ehk ligi kolmandik kõigist juhtumitest – keskmiselt 23,3 juhtumit kuus. Pärnus, Narvas ja Tartus oli keskmiselt 5,8 juhtumit kuus. Tallinn oli ainus omavalitsus, kus juhtumeid oli üle kümne kuus.
Seetõttu ei pea Sotsiaalministeerium mõistlikuks luua üle Eesti uut ööpäevaringset „sotsiaalse kiirabi“ süsteemi. Sellise valmisoleku loomine igasse omavalitsusse maksaks hinnanguliselt 37,3 miljonit eurot aastas, maakondlik mudel vähemalt 7,2 miljonit eurot aastas.
Kukkumine võib olla märk suuremast abivajadusest
Analüüs näitab, et 39 protsenti kukkumisjuhtumitest pärines korduvatelt aadressidelt. Kokku oli 120 aadressi, kust tuli aasta jooksul keskmiselt ligi kolm teadet.
Sotsiaalministeeriumi hinnangul näitab see, et osa väljakutsete taga ei ole üksik õnnetus, vaid inimese püsiv või süvenev abivajadus. Pelgalt inimese püsti aitamine seda probleemi ei lahenda. Praegu ei jõua info sellistest juhtumitest süsteemselt kohaliku omavalitsuseni. Sotsiaalministeeriumi küsitlusele vastanud omavalitsustest 28 ütlesid, et info kodustest kukkumisjuhtumitest nendeni ei jõua. Häirekeskuse ja operatiivteenistuste info peab jõudma omavalitsuseni, et sotsiaaltöötaja saaks hinnata, miks inimene korduvalt kukub ja millist abi ta tegelikult vajab. See võib olla kodu kohandamine, abivahend, häirenupp koos reageerimisteenusega, koduteenus või muu tugi.
Sotsiaalministeeriumi läbi viidud analüüsiga saab tutvuda Koduses keskkonnas toimunud kukkumisjuhtumid.pdf
