Kui mõnes omavalitsuses jäävad lapsed huvitegevusest kõrvale, aitaksid andmed välja selgitada, kas põhjuseks võib olla pere majanduslik olukord, huviringide vähesus või keeruline transport. Nii saaks omavalitsus kavandada lahendusi, mis annavad rohkematele lastele võimaluse oma huvidega tegeleda. Samamoodi saaks andmete abil märgata piirkondi, kus lapsed tunnevad end koolis halvemini või kogevad rohkem kiusamist.
Sotsiaalministeeriumi laste ja perede osakonna nõuniku Mari Sarve sõnul on Eestis laste kohta palju andmeid, kuid need on eri uuringutes ja andmebaasides laiali. „Me teame näiteks, kui palju lapsi elab vaesusriskis või osaleb huvitegevuses, aga kui me ei vaata neid andmeid kõrvuti, siis on ka raske näha, kuidas need ja teised tegurid omavahel seotud võivad olla. Kui lapsel on koolis raskusi, ei pruugi põhjus olla õppimises või õpetamises, vaid hoopis keerulises olukorras kodus või suhetes sõpradega. Lapse jaoks ei ole oluline, millise asutuse vastutusalasse tema mure kuulub, vaid see, et keegi märkaks, kuulaks ja aitaks,“ ütles Sarv.
Lapsed ise rääkisid, mis teeb nende elu heaks
Sotsiaalministeeriumi tellimusel töötasid mudeli välja Tartu Ülikooli, mõttekoja Praxis ja Tervise Arengu Instituudi teadlased ja eksperdid. Töös osales ka 14–20-aastastest noortest moodustatud nõukoda. Eraldi kuulati lapsi, kelle arvamus tavapärastes uuringutes sageli esile ei tule, näiteks lasteaialapsi, erivajadusega ja asendushooldusel elavaid lapsi ning sisserändetaustaga noori.
Tartu Ülikooli sotsiaalse heaolu uuringute teadur Oliver Nahkuri sõnul oli mudeli loomisel oluline arvesse võtta erineva elukogemusega laste arvamust.
„Noorte nõukoja järjepidev kaasamine mudeli väljatöötamisse võimaldas arvesse võtta seda, mis on just Eesti laste ja noorte jaoks elus tõeliselt oluline. Et mudel esindaks kõiki Eesti lapsi, osalesid nõuandvas kogus Eesti eri paigus elavad lapsed ja noored, kellest osad on kokku puutunud ka keeruliste elusündmuste või erinevate väljakutsetega,” ütles Nahkur.
Laste kogemustest tuli esile, kui olulised on nende jaoks head suhted pere ja sõpradega ning täiskasvanud, kes neid kuulavad. Näiteks rõhutasid sisserändetaustaga lapsed rahu ja turvatunde tähtsust, tõrjutuse riskis noored aga võimalust olla nemad ise ja tunda end aktsepteerituna.
Mudeli koostamisel ilmnes ka, et majanduslikes raskustes perede lapsed hindavad oma heaolu mitmes valdkonnas madalamalt kui teised lapsed. Samas ei taga pere hea majanduslik olukord alati lapse head enesetunnet. Ka laps, kelle peres on majanduslik olukord kindel ja talle oleks justkui kõik tagatud, võib tunda end ikkagi üksildase või ülekoormatuna, näiteks seetõttu, et tal puuduvad toetavad suhted või pole piisavalt vaba aega.
Paremad andmed aitavad parandada laste igapäevaelu
Mudeli põhjal on valminud esimene üleriigiline laste heaolu test andmepilt. Test-andmepildi analüüs tõi esile mitmeid probleemkohti, mida on oluline arvesse võtta edasises mudeli arenduses. Järgmisena on kavas luua regulaarselt uuenev näidikulaud, mis aitaks paremini märgata laste vajadusi ja kavandada neile ka sobivat tuge nii omavalitsustel kui riigis laiemalt.
Näiteks, kui andmed näitavad, et mõnes piirkonnas tunnevad noored sagedamini üksildust või ärevust, saab omavalitsus koos koolide ja tugispetsialistidega otsida võimalusi vaimse tervise toetamiseks. Kui aga lastel puuduvad turvalised võimalused jalgsi või jalgrattaga kooli liikuda, saab pöörata rohkem tähelepanu ohutumate kooliteede rajamisele.
„Meie eesmärk ei ole lihtsalt rohkem andmeid koguda, vaid kasutada paremini teadmisi, mis meil juba olemas on laste heaolu edendamiseks. Nii saame suunata ka raha ja abi sinna, kus sellest on lastele rohkem kasu, me tavaliselt ei käsitle näiteks pargi valgustusse investeerimist lapse heaolusse panustamisena, kuid see võib seda olla, sealhulgas ka ennetavalt mõnd tõsist probleemi ärahoidev“ selgitas Sarv.
Loodav näidikulaud hakkab kajastama laste heaolu näitajaid piirkondade ja lasterühmade kaupa, sidumata laste isikupõhiseid andmeid. Kõigi näitajate kohta pole praegu veel piisavalt kohalikke andmeid, mistõttu tuleb jätkata nende kättesaadavuse parandamist ja turvalise kasutamise lahenduste väljatöötamist (järgmine samm tegevuses on laste heaolu andmepildi näidikulaua õiguslike, andmehalduslike, tehniliste rakenduslahenduste ja kulude analüüsi läbiviimine).
6. novembril tutvustati laste heaolu mudelit ka arutelul „Laste heaolu ühendab“, kus osalesid sotsiaalminister Karmen Joller, Pelgulinna riigigümnaasiumi juht Indrek Lillemägi, Noorte Nõukoja liige Marta Männiste, Sotsiaalkindlustusameti MDFT terapeut ja superviisor Märt Ojamaa ja Viljandi valla sotsiaalosakonna juht Marta Rohtla. Arutelus jäi kõlama, et lapse heaolu aluseks on head suhted, vanemate usaldus ning teadmine, et ka keerulistel hetkedel on olemas täiskasvanu, kelle poole pöörduda. „Olulised on täiskasvanud, kes näevad lapse käitumise taga last, inimest. Ka üks väike kontakt võib lapsele positiivselt mõjuda,“ rõhutasOjamaa. Samuti tõdeti, et lapse kasvamises on oluline roll teda ümbritseval laiemal kogukonnal.
Laste heaolu mudel valmis osana aastatel 2025–2027 elluviidavast Euroopa Liidu kaasrahastatud projektist, mille eesmärk on luua Eestile terviklik ja järjepidevalt jälgitav laste heaolu andmepilt.
Lisainfo ja raport: Laste heaolu andmepilt | Sotsiaalministeerium
