Kui praegu kuuluvad kõik lastehoiud Sotsiaalministeeriumi haldusalasse ja nende tegevust reguleerib sotsiaalhoolekande seadus, siis alates 1. septembrist 2025 eristatakse kahte erinevat lapsehoiuteenuse liiki:
- Haridusasutusena tegutsevad lastehoiud
Liigitatakse õppeasutusteks ning kuuluvad Haridus- ja Teadusministeeriumi haldusalasse (reguleerib alusharidusseadus). Need lapsehoiud pakuvad alusharidust riikliku õppekava alusel ja toetavad laste üldoskuste arengut. - Suure hooldus- ja abivajadusega laste hoiud
Jäävad sotsiaalteenusena Sotsiaalministeeriumi haldusalasse (reguleerib sotsiaalhoolekande seadus). Teenuse eesmärk on toetada peresid, kus laps vajab igapäevaselt rohkem tuge.
Teenuseosutajad peavad hiljemalt 1. detsembriks 2025 andma teada, millist teenust nad edaspidi pakkuda soovivad – kas haridusasutusena, sotsiaalteenusena või mõlemat. Seda tuleb teha majandustegevuse registris (MTR-is). Kui valik jääb tegemata, kehtib olemasolev tegevusluba kuni 31. augustini 2026.
Teenuseosutaja jaoks tähendab see:
- Valikut, kas pakkuda edasi hariduslikku või sotsiaalset teenust (või mõlemat).
- Kui teenust soovitakse pakkuda haridusteenusena, tuleb tegevus viia uute nõuetega vastavusse (nt lapsehoidjate kutse, ruumide sobivus, õppekava jmt).
- Järelevalve jätkumist vastavalt haldusalale: HTM korraldab järelevalvet haridusasutustes ja Sotsiaalkindlustusamet sotsiaalteenuste puhul.
Suure hooldus- ja abivajadusega laste vanemate jaoks teenuse sisu ei muutu
Suure hooldus- ja abivajadusega laste hoiu teenust saab edaspidi kasutada kuni lapse 18-aastaseks saamiseni. Teenuse vajaduse hindab kohalik omavalitsus koostöös vanema ja teenuseosutajaga.
Muudatuste laiem eesmärk on:
- Tõsta lastehoidude kvaliteeti.
- Tagada kõikidele lastele vanema soovi korral koht alushariduses.
- Luua paindlikum ja selgem tugisüsteem erivajadustega laste peredele.
Täiendav info
Teenuseosutajatel soovitatakse tutvuda uute nõuetega, mis kehtivad haridusasutusena tegutsevatele lastehoidudele. Vastav teave on leitav Haridus- ja Teadusministeeriumi kodulehelt ning uue alusharidusseaduse tekstist.
Lisainfo ja täpsed juhised avaldatakse jooksvalt ministeeriumide ja Sotsiaalkindlustusameti kanalites.
KKK
HTM-i haldusalal tegutsev lastehoid on õppeasutus, mis alushariduse riikliku õppekava alusel toetab laste üldoskuste arengut. SOM-i haldusalale jääb lastehoid, kes pakub hoiuteenust suure hooldus- ja vajadusega lapsele.
Teenuseosutajal tuleb valida, millise teenuse pakkumisega jätkata - kas sotsiaalhoolekande seaduse alusel suure hooldus- ja abivajadusega lapse hoiu teenuse või alusharidusseaduse alusel lapsehoiu teenuse pakkumisega. On võimalik osutada ka mõlemat teenust. Valiku saab teha majandustegevuse registris (MTR-is), kus märgid ära ühe või mõlemad valitud teenused.
Valiku esitamiseks tuleb minna majandustegevuse registrisse ja võtta täiendamiseks lahti oma tegevusluba. Seal märkida ära, kas edaspidi soovite osutada suure hooldus- ja abivajadusega laste hoiu teenust (SoM haldusala, rakendub SHS), lapsehoiuteenust haridusasutusena (HTM haldusala, rakendub alusharidusseadus) või mõlemat teenust. Seejärel tuleb saata tegevusluba menetlemisse. Sellega on kõik vajalikud tegevused oma valiku kinnitamiseks tehtud.
Oma valiku saab MTR-is teha juba praegu. Hiljemalt peab see olema tehtud 1. detsembriks 2025.
Kui teenuseosutaja ei ole 1. detsembriks 2025 MTR-is oma valikut teinud, kehtib tema tegevusluba 31. augustini 2026.a.
Jah, tehtud valikut on võimalik muuta. Kuni 01.12.2025 saab sooviavaldust muuta, tehes MTR-is lihtsalt uue valiku. Peale 01.12.2025 tuleb üks tegevusluba lõpetada ja teine alustada. Kõik need tegevused tehakse MTRis. Saab osutada ka mõlemat teenust korraga, vaja lihtsalt vastavat tegevusluba.
AHS-i alusel tegutsema hakkav lastehoid peab viima oma tegevuse vastavusse AHS-is lastehoiu pidajale sätestatud nõuetega viivitamata, kuid hiljemalt 31.08.2026. Kui lastehoiu pidaja on oma tegevuse nõuetega vastavusse viinud, teavitab ta sellest viie tööpäeva jooksul, kuid hiljemalt 31.08.2026. HTM-i hariduse infosüsteemi (EHIS) kaudu. Nõuded lastehoiule on sätestatud AHSi 4. peatükis. Nõuetele vastavuse näidisloetelu, mis ei ole ammendav:
1. lastehoius töötab piisaval arvul lapsehoidjaid (§ 37)
2. töötajad vastavad kvalifikatsiooninõuetele (§ 38)
3. koostatud on õppekava ja veebilehel avaldatud (§ 36)
4. hooned, ruumid, maa-ala ja sisustus vastavad õpi- ja kasvukeskkonna ja tuleohutusnõuetele (§ 4) 5) õppe- ja kasvatustegevus on eestikeelne (§ 35)
5. lastele on vajadusel tagatud tugiteenused (§ 39)
6. täidetud on rühma piirarvu nõue ja rühmas töötab vajalikul arvul lapsehoidjaid (§ 34).
Nõuded oluliselt ei muutu ja tegevusloa saamise eeldused jäävad samaks, mis täna kehtivad.
Uut tegevusluba taotleda ei ole vaja.
Teenuse järelevalve jätkub nagu siiani. Sotsiaalkindlustusamet kontrollib, et teenus vastab sotsiaalhoolekande seaduse § 45 nõuetele.
Alusharidusseadusega (AHS) tuuakse seni sotsiaalhoolekande seaduses reguleeritud lapsehoiuteenus alusharidussüsteemi osaks. Lapsehoiuteenus sotsiaalteenusena jääb kehtima üksnes lapse suure hooldus- ja abivajaduse korral. Muu hulgas tähendab muudatus alusharidust pakkuvate lastehoidude töötajate kvalifikatsiooninõuete tõstmist ning nõuet kohalikele omavalitsustele tagada kõigile lastele vanema taotlusel koht lastehoius. Lastehoius tuleb toetada alushariduse omandamist vaid eesti keeles ja vastavalt alushariduse riiklikule õppekavale.
Suure hooldus- ja abivajadusega laste all mõistetakse neid lapsi, kes oma vaimse või füüsilise tervise seisundi tõttu vajavad keskmisest enam hooldust, järelevalvet ja muud tuge. Näiteks ratastoolis viibivad või lamavad lapsed, kes vajavad pidevaid hooldustoiminguid, tuge transportimisel jms toetust, aga ka psüühikahäire ja/või vaimse arengu mahajäämusega lapsed, kes vajavad pidevat järelevalvet.
Lapsel ei pea olema tuvastatud puude raskusaste - see ei ole hoiuteenuse eelduseks. Kohaliku omavalitsuse üksus hindab suure hooldus- ja abivajadusega lapse ja teda kasvatava isiku abivajadust, et selgitada välja hoiuteenuse vajadus ja maht.
Seadusemuudatusega tuuakse teenuse nimetuses selgelt välja, et sotsiaalteenusena osutatakse lapsehoidu ainult suure hooldus- ja abivajadusega lastele. Muutub ka laste vanusegrupp ja edaspidi saavad pered teenust kasutada kuni lapse 18-aastaseks saamiseni.
Selgemaks muutub teenuse korraldamine kohalike omavalitsuste poolt ja taotlemine lapsevanemate poolt. Uues korra järgi pöördub erivajadusega lapse vanem hoiu teenuse sooviga kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötaja poole, kes hindab iga konkreetse lapse ja pere abivajadust. Selle hinnangu põhjal lepitakse lastekaitsetöötaja, lapsevanema ja teenuseosutaja koostöös kokku, millal, kus ja kui suures mahus lapsehoiuteenust osutatakse ning milliseid tegevusi lapsega hoius tehakse.
Teenuse eesmärgis ja sisus muutusi ei toimu. Hoiu eesmärk on toetada erivajadusega lapse vanemaid, et parandada nende toimetulekut läbi õppimise või tööelus osalemise ning pakkuda lapsele väljaspool hariduse omandamisele kuluvat aega turvalist ja arendavat kasvukeskkonda.
Täna ei ole meil täpseid andmeid, kui suur on vajadus teenuse järele Eesti erinevates piirkondades. Teenuse maht sõltub laste abivajadusest ja erinevate abivahendite, pädevuste ja võimaluste olemasolust teenuseosutajatel.
Soovitame teenuseosutajatel olla aktiivsed koostöös kohalike omavalitsustega ning anda KOV-idele ülevaade, millised võimalused ja oskused on teil olemas ning kui palju ja millise abivajadusega lapsi te saate teenindada. KOV-i ja teenuseosutajate koostöö on esmatähtis, et võimalused ja vajadused saaksid selgeks.
Tuleb toimida nii, nagu praegu toimivad SOMi haldusalas alustavad lapsehoiuteenuse osutajad. Enne 01.09.2025 SHSi alusel lapsehoiuteenuse osutamiseks esitatud tegevusloa taotlusi menetleb Sotsiaalkindlustusamet (SKA) taotluse esitamise ajal kehtinud tingimustel ja korras. Soovitame silma peal hoida AHS-is eelneva küsimuse vastuses toodud nõuetel. Alates 01.09.2025 tuleb toimida nii, nagu küsimuse 3. vastuses on kirjeldatud – teavitada SKA-d MTRi kaudu hiljemalt 01.12.2025 tegevuse jätkamisest AHS-i alusel.
AHS-i alusel tegutsevate lastehoidude lapsehoidjatel jah. Värbamisel tuleb kvalifikatsiooninõuet arvestada alates 01.09.2025. Kutse olemasolu nõue kehtib alates 01.09.2025. Sel ajal lastehoius töötavatel lapsehoidjatele on antud üleminekuaeg kutse omandamiseks. Kui lastehoidu vajatakse alates 01.09.2025 lapsehoidjat, kuid kandideerivatel isikutel ei ole lapsehoidja kutset, võib lastehoiu pidaja sõlmida tähtajalise töölepingu kuni üheks aastaks isikuga, kellel on vähemalt keskharidus ja sobivad isikuomadused, et toetada lastehoiu õppekavas määratud õppe- ja kasvatustegevuse eesmärkide täitmist ja lapse üldoskuste saavutamist, ning kelle eesti keele oskus vastab keeleseaduses ja selle alusel kehtestatud nõuetele.
Riiklik õppekava kirjeldab kolmeaastase lapse eeldatavad tulemused üldoskustes, mida lastehoid peab õppekava koostamisel arvestama. Need väljatoodud oskused omandab laps lastehoius ja need on eelduseks lapse valdkondlike oskuste arendamiseks lasteaias. Üldoskused (mänguoskused, tunnetus- ja õpioskused, sotsiaalsed oskused ja eneseregulatsioonioskused) katavad kindlasti valdkondi liikumine ja muusika. Ka lastehoius tuleb õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid täita. Alushariduse riikliku õppekava kohaselt on kolmeaastase lapse üldoskustesse lõimitud erinevad õppe-ja kasvatustegevuse valdkondlikud (mina ja keskkond; keel ja kõne; matemaatika; muusika; kunst; liikumine) oskused. Rühmades peab läbi viima lõimitud tegevusi, mis toetavad lapse arengut igakülgselt. Tegevusi, mis sisaldavad ka muusika- ja liikumistegevuse elemente, ei pea tingimata läbi viima muusika- või liikumisõpetaja, neid võib läbi viia ka rühmas töötav õpetaja või lapsehoidja.
Jah. AHS § 33 lõige 2 sätestab, et lastehoid asutatakse lastehoiu pidaja otsusega. Eralastehoiu korraldamise õigus antakse AHS-is sätestatud korras tegevusloaga. Lastehoid võib tegutseda ühe asutusena mitmes tegevuskohas, sellisel juhul peab tema tegevus vastama käesolevas seaduses sätestatud nõuetele kõikides tegevuskohtades. Eralastehoid võib tegutseda ka elamus ja elamumaal.
Tegevusloa taotlus esitatakse HTM-ile hiljemalt viis kuud enne eralastehoiu tegevuse algust. AHS § 43 lõikes 2 ja 3 on välja toodud nõuded, mis peavad tegevusloa saamiseks olema täidetud ja mis dokumendid tuleb esitada.
Pidaja peab esitama HTM-ile tegevuskoha muutmise taotluse hiljemalt kaks kuud enne muudatuse tegemist. AHS § 43 lõikes 2 välja toodud nõuded peavad täidetud olema igas tegevuskohas.
Kui lapsehoiuteenuse osutaja on esitanud Sotsiaalkindlustusametile AHS § 53 lõike 1 kohase avalduse, et ta jätkab lastehoiu pidamist AHS-i alusel, siis alates 2025. aasta 1. detsembrist korraldab tema lapsehoiuteenuse osutamise tegevusloa ja lastehoiu pidamisega seotud õigusi ning kohustusi SKA asemel HTM. HTM kohaldab lastehoiu pidaja tegevusele kuni 2025. aasta 31. augustini SHS-i sätteid. Lastehoiu pidaja peab viima oma tegevuse vastavusse AHS-is lastehoiule selle pidajale esitatud nõuetega viivitamata, kuid hiljemalt 31.08.2025. Nõuetega vastavusse viimisel, kuid hiljemalt 31.08.2026 teavitab pidaja HTM-i enda nõuetele vastavusse viimisest (vt küsimus nr 4 vastust). Seejärel loetakse tema senine tegevusluba AHS §-i 43 alusel antud tegevusloaks ning EHIS-esse tehakse märge lastehoiu pidamise jätkamise kohta. Edaspidi kohaldatakse lastehoiu pidaja tegevusele AHS-i sätteid.
Suure hooldus- ja abivajadusega laste hoidusid puudutavates küsimustes aitab teid Tiiu.Pärnmä[email protected] ning lastehoidude üleminekut puudutavate küsimuste korral saab ühendust võtta ka alushariduse valdkonna juhi Maila Rajametsaga, [email protected].
Ministeeriumid koos sotsiaalkindlustusametiga viivad üleminekuperioodil (01.09.2025-01.12.2025) läbi erinevaid infotunde ja infopäevi.
