<div id="seckit-noscript-tag"> Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.

Riigikantselei Innofond toetab ligi 3 mln euroga vähiravi arendamist

08.07.2024 | 11:47

Sotsiaalministeeriumi esitatud kaks uudset vähiraviga seotud projekti said Riigikantselei avaliku sektori innovatsioonifondi kevadvoorust 2,96 mln eurot toetust. Toetussumma jagunes pea võrdselt Eestis rakuravi arendamise ning struktureeritud vähi põhiandmete juhtimislaua väljatöötamise vahel. Projektid loodi Sotsiaalministeeriumi vähitõrje partnerite toetusel ning need viiakse ellu järgneva kahe ja poole aasta jooksul.

Riigisekretär Taimar Peterkopi sõnul toetati Riigikantselei kevadisest toetusvoorus kaheksat innovatsiooniprojekti, mida hakatakse koos teadlaste ja ettevõtetega edasi arendama ning katsetama. Riigisekretär tõi esile, et seekordsesse konkursivooru esitati esimest korda projektid ka tervisesektorist, mõlemad olid väärt rahastamist. „Nende elluviimisel paranevad Eesti inimeste ravivõimalused ja kvaliteet nii keerulises valdkonnas nagu seda on vähivastane võitlus,“ märkis riigisekretär Peterkop.

Toetusprojektide kestvusperiood ulatub kahe poole aastani ja nende sisu haakub väga hästi loodava Eesti Vähikeskuse tegevustega, panustades olulisel määral Eesti Vähitõrje tegevuskava eesmärkide saavutamisse, tõdes vähikeskuse projektijuht Kadi-Liis Veiman Sotsiaalministeeriumist. „Üks toetatud projektidest on verevähiga patsientide immuunsüsteemi T-rakkude geneetiline täiustamine nõnda, et need hakkaks tundma ära vähirakke ja tegema neid kahjutuks. Teaduslikus keeles on see CAR-T rakuravi. USAs ja Euroopas pakutav CAR-T ravi on näidanud paljulubavaid tulemusi, eriti juhtudel, kus patsiendi jaoks muud võimalused on ammendunud. Eestis ei ole see meetod kättesaadav ja patsientide ravi viiakse läbi teistes riikides, kus ravi ja sellega kaasnevad kulud on kõrged. Meil on Eestis täiesti olemas vajalikud eeldused ja oskused, et töötada sellist personaliseeritud ravi välja. Innofondi toetus aitab teha arenguhüpet rakuravi võimekuste väljaarendamisel ning edu korral saavad meie inimesed maailmatasemel ravi kodulähedaselt ja hinnanguliselt poole soodsamalt kui läbi rahvusvaheliste suurfirmade,“ selgitas Kadi-Liis Veiman.

Verevähk, mis hõlmab lümfoome, müeloome ja leukeemiaid, moodustab 6–7% kõigist vähidiagnoosidest ja põhjustab aastas üle 300 surma. Eestis oleks arendatav CAR-T rakuravi sobilik esialgu 20 inimesele aastas.

Kadi-Liis Veimani sõnul on innovatsioonifondist toetust saanud teine vähitõrje projekt vajalik kõigile vähktõve patsientidele, raviarstidele ja teadlastele. „Praegune vähiraviga seotud andmestik on tekkinud aja jooksul, andmebaasid on ravikeskustes erinevalt struktureeritud - kogutakse andmeid erinevatel alustel, mistõttu andmeid ei ole võimalik tõhusalt töödelda. See takistab diagnostika ja ravi kättesaadavuse ning kvaliteedi hindamist patsiendi vähiteekonna alusel ja ravimeetodite lõikes. Probleem on sarnane kõigis Euroopa suuremates vähikeskustes ning meile teadaolevalt hästitoimivat lahendust vähemalt Euroopas ei ole,“ tõdes vähikeskuse projektijuht Veiman

Toetust saanud vähivaldkonna andmepõhise otsustamise juhtimislaua arendamise raames on kavas töötada välja ühtne üleriigiline lähenemine. Inimene saab selle tulemusel parema ülevaate oma paiknemisest raviteekonnal ja tal suureneb võimalus osaleda andmepõhiselt oma ravivalikute üle otsustamisel. Ka tervishoiutöötajate koormus väheneb, kavas on automatiseerida andmete sisestamist ja edastust võimalikult palju.

„Teadustöö, kliiniliste uuringute ja tervisetehnoloogiate arendamise võti on samuti andmete kvaliteet – seda ka rahvusvaheliselt. Koos struktureeritud ja kvaliteetse andmestikuga saab riiklikul tasandil teha täpsemaid strateegilisi otsuseid ja analüüsida kiiremini vähitõrje tulemuslikkust. Pikemas perspektiivis jälgida näiteks üleriigiliselt ajalisi kriteeriumeid, et kas vähipatsient jõuab ühiselt kokkulepitud aja jooksul konsiiliumisse ja ravile,“ kommenteeris Kadi-Liis Veiman vähitõrje andmepõhiste otsuste juhtimislaua vajalikkust.

Sotsiaalministeeriumi taotlusesse olid kaasatud vähitõrje partnerid Tartu Ülikooli Kliinikumist, Põhja-Eesti Regionaalhaiglast, Ida-Tallinna Keskhaiglast, Tallinna Lastehaiglast, TEHIKust, Tervisekassast ja Tervise Arengu Instituudist.

Esmaste vähidiagnooside arv on aastaks 2030 kahekordistumas võrreldes 2000. aastaga, Eestis diagnoositakse aastas rohkem kui 8000 uut vähijuhtu ja umbes 3500 inimest sureb vähki. 2021. aasta alguse seisuga oli Eestis ligikaudu 68 000 inimest, kes on elu jooksul saanud vähidiagnoosi või -ravi. 2022. aastal tasus Tervisekassa 51 000 inimese pahaloomulise kasvaja ravi eest. Vähkkasvajaga kaasnevaid operatsioone, raviteenuseid ja vähiravimeid rahastati rohkem kui 171 miljoni euro eest.

Riigikantselei innovatsioonifond toetab uuenduslike lahenduste leidmist, arendamist ja katsetamist avalikus sektoris, et leida lahendused Eesti arengustrateegias „Eesti 2035“ toodud murekohtadele. Projektid viiakse ellu projektiideede esitajate ja Riigikantselei koostöös, lahenduste pakkujad leitakse hangete teel.

Innovatsioonifondi projekte rahastatakse ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava aastateks 2021–2027 meetme „Avaliku sektori innovatsioonivõimekuse tõstmine“ vahenditest.

Neeme Raidvere