„Täname Riigikontrolli põhjaliku töö eest ning selle eest, et aruandes on märgatud ka edasiminekut perearstiabi töökorralduses, e-konsultatsioonides, raviteekondades, kvaliteedisüsteemis ja digilahendustes. Need on vajalikud sammud ning jätkame tööd, et nende mõju jõuaks inimesteni parema abi ja ravitulemustena. Riigikontrolli tähelepanekud aitavad hoida neid teemasid nii avalikkuse kui ka otsustajate tähelepanu all," ütles Sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsler Anniki Lai. “Samas, riik on õhuke ja ülesandeid palju ning nii ministeeriumil kui ka kogu tervisesüsteemil tuleb teha selgeid valikuid, mida ja millises järjekorras ellu viia,” lisas asekantsler.
Tähtis on ennetuse ja ravi järjepidevus ning kestlik rahastamine.
Sotsiaalministeeriumi eesmärk on tugevdada haiguste ennetamist ning tagada, et haigused avastataks võimalikult vara ja inimesed saaksid järjepidevat ravi. Ka Riigikontroll on juhtinud tähelepanu vajadusele vähendada südame-veresoonkonnahaiguste riske, jälgida regulaarselt krooniliste haigustega inimeste tervist ning pakkuda neile rohkem tuge tervislikumate eluviiside kujundamisel.
Ennetustegevusena saadetakse lapsevanematele personaalseid meeldetuletusi, et lapsed jõuaksid õigel ajal tervisekontrolli, samuti jõustub 2027. aastal uus nõusolekusüsteem laste vaktsineerimise sujuvamaks korraldamiseks. Tervise Arengu Instituudis töötatakse hetkel välja toitumisnõustamise teenusemudelit ning samuti on kavas koostada teekaart südame-veresoonkonnahaiguste ennetamiseks ja raviks.
Tervishoiu rahastamise kohta esitas ministeerium valitsusele käesoleva aasta kevadel analüüsi ja ettepanekud ning peagi esitatakse valitsusele ettepanekud ravikindlustuse kättesaadavuse parandamiseks. Samuti on töös analüüs, mis aitab kujundada paremat kaitset inimestele, kelle jaoks tervishoiu omaosalus on liiga koormav.
Korraldame vajaliku abini jõudmise sujuvamalt.
Sotsiaalministeerium on juba alustanud tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonna lõimimisega. „Abi vajava inimese jaoks ei ole oluline, kas vajalikku tuge pakub tervishoiu- või sotsiaalvaldkond. Oluline on, et ta saaks õigel ajal sobivat abi ning ravi ja tugi ei katkeks ka siis, kui ta liigub ühelt teenuselt teisele. Selleks tuleb mõlema valdkonna teenuseid ühiselt planeerida ja nende osutamist paremini koordineerida,“ sõnas Lai.
Selleks on Riigikogu menetluses eelnõu, mis loob tervishoiu- ja sotsiaalteenuste ühise korraldamise ja koostöise juhtimise mudeli. Eesmärk on, et tervisemurede ja toimetulekuraskustega inimene saaks terviklikku abi ega peaks ise teenuste vahel teed otsima.
Perearstiabi rahastamine arvestab paremini krooniliste haigustega patsientide ravivajadust ning kehtivad ühtsemad töökorralduse põhimõtted. Koos Tervisekassaga arendatakse riskipõhist ravijuhtimist, mis toetab keerulisema terviseseisundiga patsiente. Riigikogu menetluses on ka muudatused perearstide asendamise parandamiseks ja e-konsultatsioonide laiendamiseks, et inimene jõuaks õigel ajal vajaliku abini, sealhulgas eriarsti vastuvõtule.
Järgmine oluline suund on haiglavõrgu arendamine ja haiglate tööjaotuse täpsustamine. Sagedamini vajaminevat abi peab inimene saama kodu lähedal, keerukam ravi tuleb aga kvaliteedi kindlustamiseks koondada vajaliku kogemuse, spetsialistide ja seadmetega haiglatesse. Sotsiaalministeerium täpsustab koos Tervisekassaga, millist arstiabi eri piirkondades vajatakse ja kuidas haiglate tööd paremini korraldada. Eesmärk on parandada ravi kättesaadavust ja vältida teenuste ebamõistlikku dubleerimist. Samuti on oluline, et inimene saaks vajalikku abi ka pärast haiglaravi – olgu selleks siis kodune tugi, õendusabi või sotsiaalteenused.
Ravi kvaliteedi ja ohutuse tugevdamiseks on jõustunud tervishoiuteenuse osutajate kohustuslik vastutuskindlustus ja patsiendiohutusjuhtumite registreerimine ning Terviseameti juurde on loodud tervishoiu kvaliteedikeskus. Koos Tervisekassaga liigutakse tulemuspõhise rahastamise poole, et raviraha kasutamine aitaks senisest rohkem kaasa inimeste tervise paranemisele. Selleks arendatakse ravitulemuste mõõtmist ja nende arvestamist ravi rahastamisel.
Fookus on ka tervishoiusüsteemi toimivusel ja töötajate järelkasvul
Ministeerium on alustanud tervisesüsteemi toimivuse analüüsimisega, sealhulgas ka tervisesüsteemi juhtimise osas. Koos Tervise Arengu Instituudiga äsja avaldatud tervishoiusüsteemi toimivuse hindamise raport aitab seada prioriteete ja hinnata muutuste tulemusi andmepõhiselt. Raporti põhjal saab Eesti tervisesüsteemi toimivust pidada mõõdukalt heaks, kuid ebaühtlaseks. Mitmed ravitulemused on paranenud ja heal tasemel ka Euroopa võrdluses, samas ohustavad näiteks tervishoiutöötajate nappus, vananemine ja suur töökoormus abi kättesaadavust.
„ Tervishoius tuleb järelkasvu koolitamise kõrval hoida praeguseid töötajaid ning korraldada töö nii, et nende oskused oleksid võimalikult hästi kasutatud,“ ütles Lai.
Töötajate hoidmise ja parema tööjaotuse sammud täpsustatakse käesoleva aasta lõpuks valmivates tööjõu arengusuundades.
