Sotsiaalminister Karmen Jolleri sõnul on bürokraatia vähendamine üks valitsuse selge prioriteet. „Sotsiaalvaldkonnas peab aeg kuluma inimeste aitamisele, mitte mõttetule ja dubleerivale paberitööle. Kohalikud omavalitsused ja teenuseosutajad on seda muutust kaua oodanud,“ ütles Joller.
Näiteks ei pea hooldekodud ja erihoolekandeasutused edaspidi esitama mahukaid andmeid selle kohta, kui kaua ja kuidas inimesed teenust kasutavad. Samuti ei pea kohalikud omavalitsused enam eraldi aruandena esitama andmeid lastekaitsetöötajate arvu ja hariduse kohta, edaspidi kogutakse neid riigi personalistatistika kaudu.
Tänu muudatustele väheneb bürokraatia sotsiaalvaldkonnas võrreldes eelmise aastaga üle viie protsendi ning kohalikel omavalitsustel ja sotsiaalteenuste osutajatel tuleb täita sadu lahtreid vähem.
See jätkab senist suunda, kus aruandlust on aastate jooksul järk-järgult vähendatud. Võrreldes 12 aasta taguse ajaga on sotsiaalhoolekande aruandluse maht kahanenud rohkem kui 14 korda – kui 2014. aastal tuli täita üle 25 000 andmevälja, siis 2026. aasta aruannetes on neid alla 2000.
Lihtsam aruandlus aitab kohalikel omavalitsustel ja teenuseosutajatel keskenduda rohkem inimeste aitamisele. Riigile jäävad alles need andmed, mida on päriselt vaja otsuste tegemiseks ja sotsiaalteenuste arendamiseks.
