Maarjo Mändmaa, Sotsiaalministeeriumi kantsler
COVID-19 ei ole juba seitse kuud olnud rahvusvaheliselt murettekitav rahvatervishoiu eriolukord. Kõnekeeles ja igapäevaelus tundsime seda koroonapandeemia nime all. Pandeemia tõi kaasa ühiskondlike piirangute turvavöö tervishoiusüsteemi ja rahvatervise, eriti eakate kaitseks. Toona olid meie teadmised viiruse ja selle leviku kohta napid.
Viirus oli pidevas muutumises, haiglad ja meditsiinisüsteem tervikuna olid üleilmselt väga suure pinge all. Piirangud tõid lõppkokkuvõttes kaasa kohtuvaidlused.
Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud COVID-19 piirangute kohta on üle 50 kaebuse. Neist osad, ühetaolise sisuga kohtuasjad, on liidetud teisi ministeeriume puudutavatega kokku. Nõndamoodi liidetult on Sotsiaalministeeriumi vastutada olnud 45 kohtuasja menetlus. Kaebuste sisud on olnud erinevad, näiteks nii maski kandmise nõude kui koroonapassi esitamise kohustuse õigusvastasuse tuvastamine. Kümnes kaasuses on menetlus pooleli, ühes peatatud.
Praeguseks võib tõdeda, et neist 45st vaidlusest 75% on siiani olnud riigi kasuks. Ühtlasi on need lõplikult jõustunud kohtuotsused, mis ei kuulu edasikaebamisele.
Eraldi teema on muidugi töösuhted - need on tsiviilõiguslikud vaidlused töötaja ja tööandja vahel ning seal on tõesti ka rahuldamise otsuseid. Töösuhete vaidlustes on pigem jätnud tööandja vaktsineerimise vajalikkuse läbi kaalumata (nt laohoidjalt, kes ei puutu inimestega sisuliselt kokku, nõuti vaktsineerimist). Samuti ei kuulu selle ülevaate hulka politsei-ja piirivalveameti (PPA) ja kaitseväe personalialaseid vaidlused, mis tulenevad asutuse enda käskkirjadest. Halduskohtud ja ringkonnakohtud on teinud lahendeid, milles on leidnud, et PPA-l, Kaitseväel ja Tallinna Kiirabil on puudunud vaktsineerimata isiku suhtes alus nende töölt vabastamiseks. Kohtud on tuginenud erinevatele menetluslikele eksimustele, mida on tööandjad teinud töötajat töölt vabastades, eeldades talt vaktsineerimist. Kindlasti see ei tähenda, et tööandjad justkui ei saa töökohal vaktsineerimise nõuet seada või et see oleks põhiseadusvastane. Isiklikult pean seda kohustust teatud ametikohtadel õigustatuks, nt meditsiini- ja hoolekandepersonal. Samas tulevikupandeemiate vaates on ühiskondlikku hõõrdumist vähem, kui vaktsineerimise vajalikkuse punkt on mõistlikkuse ja vajaduse piires juba tööd puudutavatesse lepingutesse sisse arvestatud.
Koroonavaidluste kõige märgilisem lahend tuli Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumilt.
Kolleegium pidi andma hinnangu, kas piirangute kehtestamise aluseks olnud seadusesätted on põhiseadusega kooskõlas. Eestis reguleerib nakkushaiguste tõrjet ja levikut nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadus (NETS), mis kehtib aastast 2003. Eelmise aasta oktoobrikuine Riigikohtu otsus kinnitas, et NETSi sätted, mis lubavad piiranguid kehtestada, on põhiseadusega kooskõlas. Inimeste elu ja tervise kaitsmine ning ühiskonna kui terviku toimimise tagamine on mõjuvad eesmärgid, mis võivad kaaluda üles muude põhiõiguste riivamise. Siiski juhtis Riigikohus tähelepanu, et NETSi uuendamata jätta ei saa. Ka hiljuti aset leidnud Eesti välishindamises, mida viisid läbi WHO eksperdid, tõsteti esile NETS-i kaasajastamise vajadust.
Viimati esitati NETSi muudatused Riigikogule 2022. a veebruaris, kuid toonase obstruktsiooni tõttu (eelnõule esitati üle 500 muudatusettepaneku) jäi eelnõu seisma ning Riigikogu koosseisu vahetusega langes menetlusest välja. Riigikogu menetlusest välja kukkunud üksikute eelnõudega eraldi edasi liikuda ei ole mõistlik ning seetõttu tuleks ette valmistada täiesti uus seadus.
Nõnda tekivad loogilisemad seosed kogu seaduse teksti vahel ja võimalik on korrastada määratlemata õigusmõisted (näiteks: uudne ohtlik nakkushaigus). Arvesse tuleb võtta Riigikohtu ja Õiguskantsleri varasemaid seisukohti, õppetunde COVID-19 pandeemiast ning nakkushaiguste tõrje kaasaegseid aspekte.
Seega NETSi teema ei ole unustatud ja plaanis on osapooli kaasates liikuda õigusloomega edasi. Selleks valmistame Sotsiaalministeeriumis ette seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuse, mis koos huvigruppidega analüüsiks NETSi muutmise võimalusi. Väljatöötamiskavatsusest sünniks lähiaastatel eelnõu.
Kui vahepealsel ajal mõni nakkustekitaja loob jälle olukorra, mil riik peab otsustavalt tagama elanikkonna tervise kaitse, saab kasutada kehtivat NETSi.
Antud arvamuslugu ilmus epl.delfi.ee 04.dets.2023 rubriigis Päeva fookus.
Viimati uuendatud 10.01.2024