<div id="seckit-noscript-tag"> Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.

Valminud on tervisesüsteemi hindamise raamistik

15. juunil esitleti sotsiaalministeeriumis tervisevaldkonna partnerite ning OECD tervisesüsteemi ekspertidega koos välja töötatud Eesti tervisesüsteemi hindamise HSPA raamistikku. See peaks andma meile edaspidi süstematiseeritud, tervikliku ja järjepideva ülevaate kõikidest olulistest tervisesüsteemi komponentidest. Valminud raamistikku kommenteerivad infokirjas OECD tervishoiu kvaliteediindikaatorite programmi juht Niek Klazinga, perearst Diana Ingerainen, proviisor Kristiina Sepp.

Viimasel kahel aastal töötasime koos tervisevaldkonna osapoolte ning Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) tervisesüsteemi ekspertidega välja Eesti tervisesüsteemi hindamise raamistiku („Health System Performance Assessment framework for Estonia“). Selle koostamist toetas Euroopa Komisjon (TSI – Technical Support Instrument).

Eesti tervisesüsteemi hindamise (HSPA) raamistiku loomisega koostasime hindamissüsteemi, mis annab süstematiseeritud, tervikliku ja järjepideva ülevaate kõikidest olulistest tervisesüsteemi komponentidest. Ühiselt leppisime kokku 18 komponenti, mis jaotuvad viide erinevasse indikaatorite valdkonda ning indikaatoreid, millega asume hindamist tegema on kokku 212. Hindamise tulemusi saame kasutada olukorrateadlikkuse parandamiseks ja süsteemi läbipaistvuse suurendamiseks, ühtsemate eesmärkide seadmiseks ning sihipäraste muudatuste kavandamiseks, et saavutada parem rahvastiku tervis ja tugevam tervisesüsteem.

Sotsiaalministeeriumi poolt vedas raamistiku väljatöötamist eest tervisesüsteemi arendamise osakonna nõunik Eleri Lapp. Eleri on lõpetanud Tartu Ülikooli rahvatervishoiu magistri õppekava. Ta on töötanud Põhja-Eesti Regionaalhaigla immunoloogia laboris bioanalüütikuna, Tartu Ülikooli mikrobioloogia instituudis ja reproduktiivmeditsiini tehnoloogia arenduskeskuses teadurina. Sotsiaalministeeriumis töötab Eleri alates 2013. aastast.

HSPA raamistiku raport on veel eestindamisel, seniks on võimalik tutvuda ingliskeelse versiooniga. Intervjueerisime OECD tervishoiu kvaliteediindikaatorite programmi juhti Niek Klazingat. Lisaks küsisime kohtumisel osalenud perearst dr Diana Ingereinenilt ja proviisor Kristiina Sepalt, milline on nende esmamulje valminud tervisesüsteemi hindamise raamistikust ja millised on nende ootused edasistele sammudele oma eriala vaatenurgast?

Intervjueerisime OECD tervishoiu kvaliteediindikaatorite programmi juhti Niek Klazingat.

Tervisesüsteemi hindamise raamistiku (HSPA) tegemiseks on mitmeid eesmärke. Milline võiks neist olla Eesti jaoks kõige olulisim?

„Eesti HSPA raamistiku raport, mille ingliskeelset varianti jaaninädala eelsel ajal sotsiaalministeeriumis tutvustati, loetleb mitmeid eesmärke. Need sõnastati pärast ägedaid diskussioone 2021. a sügistalvel Eesti HSPA projekti algfaasis, mil arutleti nii eesmärkide kui ka projekti skoobi või käsitlusala üle. Sõelale jäid ühtsete eesmärkide püstitamine Eesti tervisesüsteemile, muutuste juhtimise toetamine, avalikkuse teadlikkuse suurendamine Eesti tervisesüsteemi tulemuslikkusest, läbipaistvuse ja vastutuse suurendamine ning paremini eesmärgistatud andmekasutus. Kõik need eesmärgid on tähtsad. Nende taga on varjus veelgi olulisem – see kaasas ja pani ühes suunas mõtlema olulisi osapooli, kes tegelevad andmete kogumise ja tervisesüsteemi tervist puudutava aruandlusega.“

Eesti HSPA raamistus on üle 200 mõõdiku. On kasutatud mõistet nagu rakendatavad indikaatorid. Mis asjad need on? Ja laias laastus, kui paljud indikaatoritest peaksid olema rakendatavad (actionable)?

„Rakendatavad mõõdikud on indikaatorid, mis mõõdavad seda, mida peaksid mõõtma ja on reaalses elus kasutatavad. Mõõdiku rakendatavus ilmneb selles, kuidas see on seotud konkreetsete otsustega poliitikakujundamise või juhtimisprotsessis. Näiteks kui seirata üldist tulemuslikkust vähiravis, siis on võimalus jälgida 5 aasta suhtelist elumust pärast vähi diagnoosi saamist ning siis võrrelda Eesti näitajaid teiste EL riikidega. Kui selliseid andmeid on kogutud pikema aja jooksul, siis on see piisav süsteemi tasandi seiramiseks. Samas, haiglate omavahelise võrdlemise jaoks on olulisemad vahepealseid tulemeid kirjeldavad näitajad nagu tüsistused või ravile tagasipöördumiste arv või pidev teave ooteaegade ja kättesaadavuse kohta. Ideaalis peaksid kõik mõõdikud olema ühtaegu asjakohased ja reaalselt kasutatavad. See on ka üks põhjus, miks OECD tervishoiu kvaliteedi ja tulemuste programm hoiab indikaatorite rakendatavusel pidevalt silma peal. Kui ikka liikmesriikides mõned indikaatorid ei oma rakenduslikku väärtust, siis lõpetatakse nende andmete kogumine ja kasutamine raportites.“

Kuidas HSPA raamistu peaks suurendama tervishoiusüsteemi osapoolte vastutust?

„HSPA raamistik seob omavahel tervishoiuteenuste erinevaid osad nagu esmatasand, haiglad, hoolekande, vaimse tervise ja suhestab nad süsteemi tasandiga. Mis omakorda väljendub rahvastiku tervises. See teeb osapooled vastutavaks ka terviku eest ja suurendab süsteemi läbipaistvust avalikkuse jaoks. Väljapakutud 212 indikaatorit katavad 18 komponenti ja nende 64 alakomponenti moodustavad tasakaalustatud tulemuskaardi, mis katab ära Eesti tervisesüsteemi erinevad tahud. Vastutuse võtmine ja rakendatavus suureneb ajas, sest mõned indikaatorid vajavad pikemat arendamist ja on praegu „reserveeritud“ (inglise keeles placeholder) staatuses. St on leitud, et on vaja mingeid näitajaid mõõta ja koguda, kuid tugisüsteemid on vaja veel välja töötada. Plaanide kohaselt nende väljaarendamine toimub lähitulevikus.“

Küsimus hiljutise COVID-19 pandeemia ning Ukraina sündmuste valguses: kas HSPA raamistik on kriisikindel?

„HSPA raamistik on välja töötatud osaliselt COVID-19 pandeemia keskel ja on näinud ka Ukraina sõda. Need on olulised sündmused, mis on ajendanud HSPA-sse säilenõtkuse sisse toomist valdkondade ülese komponendina. Säilenõtkus on teravalt päevakorral ELi tasandil, nii et on väga hea, et Eesti HSPA raamistikus on sellega juba arvestatud.“

HSPA raamistiku Eesti korraldustiim on otsustanud jätta HSPA akronüümi eestindamata. Kas see pole riskikoht kommunikatsioonis avalikkusega, sest HSPA pole n-ö iseseletuv. Milline on teiste riikide kogemus?

„Ingliskeelsed sõnad „health“, „system“, „performance“ ja „assessment“ pole keerulised sõnad ja kokku annavad nad tervisesüsteemi tulemuslikkuse hindamise. Raamistik või metoodiline lähenemine, mis seda kirjeldab, ongi HSPA. See meetod on olnud rahvusvahelistes organisatsioonides nagu WHO, Euroopa Liit ja OECD kasutusel juba paar aastakümmet. Näiteks Saksamaa, Hispaania ja Portugal on läinud sama teed ja Eesti lihtsalt jätkab seda lingvistilist traditsiooni.“

Mis on teie meelest järgmine oluline verstapost Eesti HSPA elluviimisel?

„HSPA raamistiku raport sisaldab üksikasjalikke peatükke valitsemise ja elluviimise kohta, mis arvestavad ka võimekuste arendamisega. Kui hindamine on läbi viidud ja selle kohta ilmub näiteks 2024. aastal esimene tervisesüsteemi hindamise ehk HSPA raport – vot see ongi järgmine oluline verstapost Eesti HSPA rakendamisel.“

Foto: Julia-Maria Linna

Perearst dr Diana Ingerainen:

„Ma olen tõsiselt mures Eesti tervishoiusektori mahajäämuse osas, üksikuid valdkondi on arendatud arvestamata tervishoiu süsteemi tervikuna. Näiteks sageli tehakse patsiendil keeruline operatsioon, millele ei järgne taastus- ega järelravi. Koostöö erinevate tervishoiu asutuste vahel on pea olematu, patsiendid ei saa aru, kuhu nad edasi pöörduma peavad. Loodud raamistik on võimalus näha tervikut ja just süsteemne lähenemine annab võimaluse kogu tervishoiu arenguks.

Kui erasektor kasutab juba ammu tulemusmõõdikuid (KPI, ORG), siis tervishoius ei osata sageli tulemuspõhisust mõõta ega hinnata. Samas, kui mõõdikuid kokku ei lepita, siis ei saa ka hinnata millegi järgi. HSPA on minu arvates hea võimalus kirjeldatud indikaatorite abil hinnata adekvaatselt tervishoiu olukorda. Eesti on väike riik ja tihti sõltuvad tulemused üksikute inimeste panusest, nende tahtest püsida teemas hoolimata keerulistest olukordades. Ma väga tunnustan Eleri Lapi ja Ulla Raidi panust keerulisel koroona ja sõja ajal viia HSPA loomine lõpuni. Südamest tänud!!!

Perearstidel on oma kvaliteedisüsteem juba aastast 2006, oleme püüdnud leida indikaatoreid, mis viiks lõppkokkuvõttes patsientide elukvaliteedi paranemisele. HSPA pakub üle 200 indikaatori, mida peab hakkama integreerima kõikidesse töövaldkondadesse ja nii ka perearsti töölauale. Ees ootab suur töö indikaatoritega, infosüsteemidega, kommunikatsiooniga jne. et HSPA hakkaks reaalselt tööle poliitika kujundajana.“

Proviisor Kristiina Sepp:

Esmamulje on hea! Suur töö on ära tehtud, mis toetab tervishoiusüsteemi läbipaistvust ja jätkusuutlikkust ja aitab tuvastada strateegilised ning fookust vajavad teemad. Eriliselt toon esile põhimõtte, et lähtutakse tõenduspõhisest poliitikakujundamist. See võiks viia meid tulemuseni, et apteeke ja apteekreid hakatakse sisulisemalt integreerima tervishoiusüsteemi ning kaasama inimese tervisemeeskonda.

Järgmiste sammudena ootaks selgemat rakenduskava ning kõikide tervishoiusüsteemi osapoolte kaasatust. Pikaajalised trendid on saamas teoks (vananev elanikkond, krooniliste haiguste kasv, ressursside puudus), mis nõuavad tervishoius innovatsiooni, kulutõhusaid ja inimkesksemaid lahendusi. Oluline, et asju ei tehta tegemiste pärast, vaid selleks, et need reaalselt aitaksid kaasa Eesti elanikkonna elukvaliteedi kasvule ning suurendavad tervena elatud aastaid.

Viimati uuendatud 11.08.2023