2026. aasta riigieelarve ja riigieelarveseaduse strateegia sotsiaalministeeriumi valdkondades

1. Toetame jätkuvalt lastega peresid ja sündimuse kasvu 

Toetame laste saamist ja kasvatamist kokku ligikaudu 919 miljoni euroga. Sellest moodustavad suurima osa peretoetused (402 mln) ja vanemahüvitis (345 mln). Olulist tähelepanu pöörame ka üksikvanemaga peredele. Neis peredes kasvavate laste toetamiseks alustatakse 2026. aastal uue toitjakaotustoetuse maksmisega, mis hakkab asendama senist toitjakaotuspensioni ning tagab ühtlasema toetuse vanema kaotanud lastele (toetuse kogueelarve 7 mln). Lisaks jätkame elatisabi maksmist neile lastele, kelle vanem ei täida oma lapse ülalpidamiskohustust. Elatisabi kogueelarve on 13 mln ning toetuse suurus iga lapse kohta kuni 200 eurot kuus.  

2. Jätkame pensionide indekseerimist 

Jätkame pensionide indekseerimisega, et tagada kõigile pensionäridele sissetulek, mis käib kaasas elukalliduse tõusuga. Prognooside kohaselt tõusevad pensionid indekseerimisel 5,4% ning 44-aastase staažiga inimese brutopension ehk keskmise pensioni suurus on oodatavalt 861 eurot. Pensionide planeeritav eelarve on 2026. aastal 3,4 miljardit eurot.  

3. Suurendame toimetulekutoetusi 

Suurendame toimetulekutoetuse piiri 20 euro võrra. Alates 2026. aastast on seega toimetulekupiir üksi elavale inimesele või perekonna esimesele liikmele 220 eurot kuus ning perekonna teisele ja igale järgmisele täisealisele liikmele 176 eurot kuus. Pere iga alaealise lapse toimetulekupiir on 264 eurot kuus. Alates 2027. aastast  maksame õppivatele lastele 104 euro võrra suuremat toimetulekutoetust pikemal perioodil, kuni 19-aastaseks saamiseni või õppeaasta lõpuni 19-aastaseks saades. Sellega kindlustame kõige madalama sissetulekuga inimestele rohkem raha toidu, esmatarbekaupade ja kodu alles hoidmise jaoks. 2024. aastal sai toimetulekutoetust ligi 28 000 inimest, neist pea 9000 olid lapsed. 2026. aastal eraldame toetuse tõusuks täiendavalt 4 miljonit eurot, toimetulekutoetuse kogueelarve tõuseb 42,5 miljoni euroni.  Toimetulekutoetuste eelarve riigieelarves suureneb ka järgnevatel aastatel.   

4. Anname lisaraha erihoolekande valdkonna töötajate palgatõusuks  

Suurendame erihoolekandeteenuse rahastust 4,2 miljon eurot, et teenuseosutajatel oleks võimalik tõsta valdkonnas töötavate inimeste palkasid. Erihooldekodudes psüühikahäirega inimeste eest hoolitsevate tegevusjuhendajate töötasu on praegu enam kui 500 euro võrra Eesti keskmisest palgast madalam. Lisaraha ei lahenda küll erihoolekandekohtade puudust, kuid aitab hoida valdkonna töötajaid ja panustab seeläbi teenuse kvaliteeti. Samas jätkame teenusjärjekordade korrastamist, et suuremad abivajajad saaksid neile vajalikke teenuseid kiiremini. Erihoolekandeteenuse kogueelarve on 2026. aastal 57,7 miljonit eurot.  

5. Toetame erivajadusega inimesi ning kindlustame püsirahastuse viipekeele tõlketeenusele 

Viime 2026. aasta algusest viipekeele kaugtõlketeenuse ja kirjutustõlketeenuse riigieelarveliseks teenuseks. Teenused tagavad kurtidele ja vaegkuuljatele hädavajalikud tõlketeenused ja toetavad seeläbi nende aktiivset osalemist ühiskonnaelus. Varasemalt rahastati teenuseid välisabi toel projektipõhiselt. Teenuse eelarve on 2026. aastal 0,4 mln eurot. Lisaks tõlketeenustele jätkub erivajadusega inimeste toetamine puuetega inimeste sotsiaaltoetuste (eelarve 2026.aastal 56,2 miljonit eurot), abivahenditeenuse (eelarve 2026. aastal 26 miljonit eurot) ja sotsiaalse rehabilitatsiooniteenuse kaudu (eelarve 2026. aastal 21 miljonit eurot).  

1. Muudame tervishoiu rahastamise efektiivsemaks, arstiabi kättesaadavuse tagamiseks kasutame Tervisekassa reserve

Tervisekassa eelarve on 2026. aastal ca 2,6 mld eurot, mida osaliselt rahastatakse reservide arvel. Võrreldes eelmise aasta prognoosiga on Tervisekassa järgnevate aastate eelarvedefitsiiti sisemise tõhustamisega tunduvalt vähendatud - kui eelmisel aastal kinnitatud eelarvepositsiooni kohaselt oleks olnud 2026. aasta eelarve puudujääk 177,6 miljonit, siis praeguse riigi eelarve strateegia kohaselt on see 104,9 miljonit. Tervisekassa reservide vastutustundlik kasutamine aitab hoida tervishoiuteenuste kättesaadavuse senisel tasemel järgmise nelja aasta jooksul. 

Töötame tervishoiu rahastamises edasi sisemise tõhustamise suunaga: näiteks korrastame haiglavõrku, leiame ja kaotame dubleerimised, ühtlustame esmatasandi arstiabi kvaliteeti, suurendame e-konsultatsioonide kasutamist ja reguleerime sellega järjekordi eriarstide juurde. Samuti koostame ettepanekud tervishoiu jätkusuutlikuks rahastamiseks ja teenuste strateegiliseks ostmiseks, et tagada ravikindlustuse vahendite mõjus kasutamine.

2. Toetame vähitõrje arengut ning vähitõrje tegevuskava eesmärkide elluviimist 

Suuname Eesti vähitõrje võrgustiku (ESTCAN) tööks 0,65 mln eurot (kokku 2,6 miljonit eurot 4 a perioodi jooksul). Vähitõrje võrgustiku tegevuse eesmärgid on suunatud vähiandmete ja digitehnoloogiate arendamisele, personaalmeditsiini rakendamisele onkoloogias ning patsiendiorganisatsioonide võimestamisele ja kodanikuühiskonna kaasamisele. Eesmärk on luua tugev teadus- ja uurimisüksus, mis koordineerib tegevusi ja aitab laiendada rahvusvahelist koostööd, olles partneriks Euroopa Liidu vähikeskuste võrgustikus (EUnetCCC). 

3. Lihtsustame inimeste ligipääsu ravikindlustusele 

Alates 1. jaanuarist 2026 muutub vabatahtliku ravikindlustusega liitumine lihtsamaks. Edaspidi saab lepingu sõlmida iga Eestis elav inimene ning makseid saab tasuda ka igakuiselt. Seda saab teha ka oma pereliikme kindlustamiseks, näiteks mittetöötavale abikaasale. Prognoositakse, et lepingute arv kahekordistub, tuues Tervisekassa eelarvesse 2026. aastal lisaks umbes 0,5 miljonit eurot. Eelnõu on Riigikogus menetluses.  

4. Toetame pikaajalisel haiguslehel olijate tööle naasmist 

Alates 1. aprillist 2026 võib inimene hakata haiguslehe ajal osaliselt tööle juba 31. haiguspäevast alates (praegu alates 61. päevast). See aitab pikaajaliselt haigetel kiiremini tööle naasta, säilitada oma sissetulekut ja elukvaliteeti. Tööandjatele tähendab see, et rohkem inimesi saab varem tööle tagasi pöörduda ja aitab tööjõuga seotud probleeme lihtsamini lahendada. Tervisekassa jaoks on see lahendus kuluefektiivsem, kuna kõrgema haigushüvitise asemel makstakse väiksemat palgavahehüvitist. Samal ajal suureneb ka riigi maksutulu, kuna inimesed naasevad tööle varem. Samuti lõpetatakse topelttoetuste maksmine: alates 1. aprillist 2026 ei maksta töötuskindlustushüvitise saajatele enam ajutise töövõimetuse hüvitist. See toob Tervisekassa eelarvesse 2026. aastal hinnanguliselt umbes 1,2 miljonit eurot lisatulu. Eelnõu on Riigikogus menetluses. 

5. Toetame vaimse tervise erialaspetsialistide väljaõpet ja jätkame astmelise abi arendustega 

Jätkame vaimse tervise valdkonnas erialaspetsialistide väljaõppe toetamisega 1,7 miljoni euro ulatuses. Ühes õppeaastas läbivad kvaliteetseks tööks vajaliku kutseõppe 15 kliinilist psühholoogi ja 15 psühholoog-nõustajat. Kõige enam levinud psüühikahäirete, nagu meeleolu langus ja ärev, sümptomite varaseks märkamiseks ja abiks arendame astmelise abi mudelit, mille keskmes on väheintensiivsed, sh digitaalsed sekkumised. Sekkumiste arendust toetame riigieelarvest 0,26 mln euro ulatuses. Digitaalse raviteekonna tehniline lahendus ning mudeli piloteerimine ja mõjuhinnang valmivad välisrahastuse toel Riigikantselei innovatsioonifondi vahenditest (aastatel 2026-2027 ca1,5 mln eurot). 

6. Alustame tervikliku terviseriskide ja riskikäitumise ennetussüsteemi väljatöötamisega

Terviseriskide ja riskikäitumise tulemuslikumaks ennetamiseks ehitatakse kuue aastaga (2026-2031) koostöös Justiits- ja Digiministeeriumiga üles jätkusuutlik ja terviklik ennetussüsteem, et vähendada survet tervishoiule. Viime läbi süsteemi alusanalüüsi, toetame avatud voorudega ennetustegevusi, tõstame koolitustega ja kraadiõppega spetsialistide pädevust ja loome portaali tulemuslike ennetustegevuste kohta, et praktikud saavad selle järgi oma tööd kavandada. Tegevusi kaasrahastatakse Euroopa majanduspiirkonna ja Norra toetustest, projekti eelarve kuueks aastaks on 5,1 miljonit eurot.   

7. Täiendame riigi tervishoiuvarusid traumavaruga 

Tagame tervishoiu vältimatu abi toimepidevuse ning investeerime 4,9 miljonit eurot traumavaru loomiseks. See võimaldab suurendada tervishoiusüsteemi valmisolekut tulla toime suurte kriisidega, mil haiglasse võib saabuda tavapärasest oluliselt rohkem traumapatsiente.    

Kriiside analüüs on näidanud, et masskannatanutega olukordades ei piisa haiglate tavapärastest vahenditest. Traumajuhtumeid on küll vähe, kuid kriisiolukorras kuluvad olemasolevad varud kiiresti. Seetõttu hangime 2026. aastal spetsiaalsed varud juhtudeks, kui raskete traumapatsientide arv järsult kasvab. Eelarvesse on arvestatud nii varude ostmise kui ka ladustamise kulud. Varud paigutatakse riigi tegevusvarude haldajate juurde, kus neid saab regulaarselt uuendada. 

1. Alustame üleminekut kaasaegsele pensionide ja toetuste väljamaksete süsteemile  

Kaasajastame pensionide ja toetuste väljamaksete süsteemi SKAIS2 ning sulgeme 2001. aastal loodud infosüsteemi (SKAIS1). SKAIS1 arvutab iga kuu pensione umbes 320 000 inimesele, kuid süsteem on ajale jalgu jäänud. Viieaastase uuendusprojekti eesmärk on tagada inimestele õigeaegsed ja täpsed pensionid ning toetused, pakkuda paindlikumat maksete korraldust ning võimaldada tulevikus ka vajaduspõhiste toetuste maksmist. 

2026. aastal viime pensioniarvestuse SKAIS1-st välja, alustame SKAIS2 mitmete moodulite uuendamist ning parandame andmevahetust rahvastikuregistriga. 

Selleks on 2026. aasta eelarves planeeritud 4,88 miljonit eurot, millest 3,35 miljonit on Sotsiaalministeeriumi haldusalale eraldatud lisavahendid ja 1,53 miljonit eurot suunas ministeerium olemasolevast eelarvest ümber. 

2. Parandame rinnavähiriskiga patsientide uuringute võimalusi ja käivitame esimese riikliku personaalmeditsiini teenuse  

Seni on rinnavähi ennetamiseks kutsutud sõeluuringule kõiki 50+ vanuses naisi, kuid 2026. aastal hakkab Tervisekassa rahastama kõrge rinnavähi riskiskoori korral ka alla 50 a. naiste rinnavähi uuringuid. Alandame sõeluuringu vanuspiiri 40-le eluaastale ning võimaldame soovijatele geeniandmetel põhineva rinnavähi riskiarvutuse ja sellel põhinevad uuringud ning edasised soovitused. Esimesest personaalmeditsiini riiklikku teenust rahastab Tervisekassa, selle aastane kulu on 780 tuhat eurot. 

3. Parandame andmekvaliteeti ja tõhustame andmekasutust otsuste ja analüüside tegemisel

Liidame erinevad tervisevaldkonna andmekogud (tervise infosüsteem, tervisearvete infosüsteem ning retseptide andmekogu andmed), et toetada raviteenuste järelevalvet, mõõta kvaliteeti ja tõhustada terviseteenuse osutamist. Muudatust rahastab Tervisekassa.