Sotsiaalministeeriumi ja Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) koostöös toimus 2025. aasta detsembris ja 2026. aasta jaanuaris koolitussari avaliku sektori juhtidele ja kommunikatsiooniekspertidele, et avada inimeste vaimse tervise toetamise mõõdet kriisiaegsetes otsustusprotsessides ning riski- ja kriisikommunikatsioonis.
Kolme koolituse käigus said osalejad teadmisi ja praktilisi oskusi, mis toetavad paindlikkust ning koostööd riskide tekkimisel, kriisiolukordade lahendamisel ja sõnumite kujundamisel. Koolituskava aluseks oli vaimse tervise ja psühhosotsiaalse toe (MHPSS) rahvusvaheline raamistik.
Koolitussarja viisid läbi WHO eksperdid dr Fahmy Hanna ja dr Nancy Claxton, Ukraina Ministrite Kabineti vaimse tervise koordineerimiskeskuse juht Oksana Zbitnieva ning nende kolleegid. Koolitusi modereeris Johannes Tralla.
WHO peakorteri ekspert dr Fahmy Hanna soovitas õppida teiste riikide kogemustest enne, kui kriis ise kohale jõuab. “On palju parem õppida kriisidest ja reageerimisest mujal maailmas, kui seista silmitsi tundmatuga hetkel, mil tegelik kriis juba käes on,“ ütles dr Hanna.
Vaimse tervise ja psühhosotsiaalne tugi on vältimatu osa kriisiga toimetulekust – olgu pingete allikaks epideemia, sõjaolukord, massiline sisseränne või looduskatastroof. Seejuures tuleb inimeste vaimset heaolu hoida ja ennetada vaimse tervise häirete teket tegevustega mitte ainult tervise- ja sotsiaalkaitse vallas, vaid ka teistes valdkondades.
Kriisist puudutatud inimestel tekib mitmekülgseid vajadusi vaimse tervise ja psühhosotsiaalse toe järele ning valdkondade ülene lähenemine on oluline, et neid vajadusi kõikehõlmavalt katta. Arvestades tegevuste mitmekihilisust, on vaid ühel organisatsioonil või tasandil raske katta kõiki vajadusi.
Ukraina Ministrite Kabineti vaimse tervise koordineerimiskeskuse juht Oksana Zbitnieva soovitas ette valmistada lisaks inimesi toetavatele tegevustele ka kriisijuhtimise eestvedajaid. "Meie jaoks oli oluline, et valitsus ja ametnikud tuleksid mitte ainult oma kabinettidest, vaid ka oma mõjusfäärist välja. Ent eesmärkide saavutamiseks ei piisa ainult eri sektorite koostööst või motiveeritud spetsialistidest, vaid suur roll on kanda ka organisatsioonide juhtidel. Demokraatlikus süsteemis toimuvad muutused aeglaselt, kui ei ole tugevat vertikaalset jõudu," lausus Zbitnieva.
Koolitussarjal osalenute seas viidi läbi ka küsitlus. Tulemused näitasid, et ligi pooled vastanutest (42%) ei ole kindlad oma valmisolekus kommunikatsioonitööks reaalse kriisiolukorra tekkimisel. Enamik vastanutest (77%) pidas kriisikommunikatsioonikoolitusi äärmiselt vajalikuks, rõhutades, et praktilised töötoad aitavad arendada oskusi ja enesekindlust, mis on kriisiolukordades otsustava tähtsusega.
WHO Euroopa kontori ekspert dr Nancy Claxton tõi välja koolitusel osalenute kõrget motivatsiooni. "On rõõmustav näha, et kommunikatsioonispetsialistide huvi riskikommunikatsiooni ja vaimse tervise teemade vastu on nii suur. See näitab teadlikkust, et sõnumitel on kriisis otsene mõju inimeste toimetulekule ja usaldusele,“ sõnas Claxton.
Koolitustest võttis osa kokku 74 eri valdkonna juhti ja kommunikatsioonieksperti enam kui 35 asutusest, sealhulgas Häirekeskusest, Kaitseväest, Riigikantseleist, Siseministeeriumist, Sotsiaalministeeriumist, Sotsiaalkindlustusametist, Terviseametist, Välisministeeriumist ja mitmetest teistest riigiasutustest.
Soovitustest, mida eksperdid jagasid koolitustel, on võimalik osa saada Sotsiaalministeeriumi kontol avaldatud salvestuste abil: link.
Loomise kuupäev: 30.03.2026
