Alustasime ettevalmistusi kiirabisüsteemi uuendamiseks 2022. aastal, kui sotsiaalministeerium tellis inimkeskse haiglaeelse erakorralise abi analüüsi. Sellele järgnes kiirabi arengusuundade koostamine, mis valmis koostöös kiirabiasutuste esindajate ja Eesti Kiirabi Liiduga. Nende ettevalmistuste tulemusena olemegi jõudnud tänasesse päeva, kuid saame kavandatud muudatusi läbi viia üksnes koostöös ja lähtudes arengukavast. Selleks soovime kohtuda veel valdkonna ekspertide ja konkursil olevate asutuste esindajatega, et jõuda ühise visioonini.
Viimati toimus kiirabikonkurss 2014. aastal ja arusaadavalt tekitab enam kui kümne aasta järel kiirabisüsteemi muudatus arutelu ja küsimusi. Ent vaadates kavandatavaid muudatusi ning senist arengut koos, siis ilmneb kolm pikemaajalist suunda.
Suurem piirkond tähendab tugevamat teenust
Esimene suund on kiirabiteenuse piirkondlik koondumine. 2007. aastal tagas 24 kiirabiasutust 90 brigaadi töö. 2014. aastal tagas 11 asutust juba 104 brigaadi töö. Alates 2028. aastast kavandame kiirabivõrgu jagamist kõigest neljaks teeninduspiirkonnaks, kuid soovime, et päevasel ajal oleks Eestis 126 brigaadi ja öösel 113.
Kogemus on näidanud, et suurematel organisatsioonidel on üldjuhul rohkem kriisireserve, võimalusi investeerida erivõimekusse ning paremad võimalused korraldada koolitusi ja kvaliteedijuhtimist.
Arsti roll muutub selgemaks
Teine pikaajaline suund on arsti rolli muutumine. 2007. aastal oli Eestis 30 arstibrigaadi, 2014. aastal 13. Praegu ei näita andmed ega väida eksperdid, et arstibrigaadide arvu oleks vaja uuesti suurendada. Õdede juhitud brigaadid on saanud aastate jooksul suurema vastutuse ja tõestanud, et suudavad valdava osa kiirabi väljakutsetest iseseisvalt lahendada.
Tulevikus on arsti ülesanne olla seal, kus temast on patsiendile kõige rohkem kasu. Kiirabisse jäävad reanimobiilid ning lisanduvad arstlikud toetusbrigaadid. Praegu on arstlik tipp-pädevus koondunud Tallinnasse ja Tartusse. Edaspidi soovime tagada arstliku toe ka Ida-Virumaal, Paides ja Pärnus. Arst saab õebrigaadi toetada sündmuskohal või telemeditsiini abil.
Nii kahe- kui ka kolmeliikmelised brigaadid jätkavad
Kolmas suund on kaheliikmeliste brigaadide osakaalu suurenemine. Tervisekassa 30. juunil korraldatud infotunnil toodi välja, et edaspidi näeme vajadust säilitada Eestis ööpäevaringselt 63 kolmeliikmelist õebrigaadi (täna on neid 83). Kaheliikmelisi õebrigaade peaks olema päeval 43 ja öösel 30. Täna on Eestis töös üks kaheliikmeline kiirabibrigaad. Eesmärgiks on säilitada igas Eesti kiirabibaasis vähemalt üks ööpäevaringselt toimiv kolmeliikmeline brigaad. Selle muudatusega tagame, et töös olevate brigaadide arv on proportsionaalne kiirabi väljakutsete arvule. Öösel on brigaade vähem, sest kutsete arv on väiksem ning päeval on brigaadide arv tänasest suurem, sest väljakutseid on oluliselt rohkem. Täiendavaid brigaade lisame sinna, kus on abi jõudmine täna kõige aeganõudvam või kiirabi ülekoormuse risk suurem.
Kaheliikmeline brigaad ei ole Eesti ega teiste riikide erakorralises meditsiinis uus lahendus. Vastupidi – hoopis kolmeliikmelised brigaadid on teistes riikides erandlikud. Kolmeliikmelisi brigaade ei ole Põhjamaades ega Leedus. Läti on samuti üle minemas kolmeliikmelistelt brigaadidelt kaheliikmelistele.
Iisakus on kaheliikmeline brigaad töötanud aastaid. Vähendatud koosseisuga brigaade kasutati ka COVID-19 kriisi ajal, sealhulgas Tallinnas. Seega näitab meie senine kogemus, et kaheliikmeline brigaad võib mõistliku töökorralduse korral hästi toimida.
Tagasiside toob nähtavale lahendamist vajavad küsimused
Oleme tänulikud partnerite tagasiside eest. Mõistame, et ees on oluline samm, millega kaasnevad küsimused ja mure. Kõik muudatused peavad olema läbimõeldud ja põhjalikult kaalutud.
Käesoleva konkursi korraldajate seas on mitu endist kiirabiõde, sealhulgas kaheliikmelises brigaadis töötanud õdesid. Seega ei sünni otsused „Exceli tabelite põhjal“, vaid toetudespraktilisele kogemusele. Teame, et kiirabiväljakutse kestus ei sõltu kiirabitöötajate arvust. Kiirabitehnik teeb oma tööd peamiselt sõidu ajal, õde aga sündmuskohal. Teiste riikide kogemused toetavad seda, et roolis olev õde või parameedik suudab töötada ka sündmuskohal, ilma et see muudaks töökoormuse ebamõistlikult suureks. Kolmeliikmeline brigaad on põhjendatud elustamisel ja raske trauma korral. Need väljakutsed moodustavad aga väikese osa kõigist väljakutsetest ja selleks säilitame ka igas kiirabibaasis kolmeliikmelise brigaadi.
Hospitaliseerimise määr ei sõltu sellest, kas sündmuskohal on kaks või kolm kiirabitöötajat, vaid brigaadijuhi hinnangust patsiendi seisundile ja teda saab toetada telemeditsiiniarst või teine konsulteeriv arst. Ühe võimalusena näeme selleks arstlike toetusbrigaadide arvu suurendamist.
Eestis on võimalik võtta laiemalt kasutusele kahekesi elustamise juhised. Konkursi väljakuulutamisest uute lepingute kehtivuse alguseni on aega aasta ja kolm kuud. Iga kiirabitöötaja peaks vähemalt kord aastas saama elustamise ja traumakäsitluse treeningu. 2027. aastal võiks see toimuda juba uutel põhimõtetel vähemalt neile kiirabitöötajatele, kes võivad hakata töötama kaheliikmelistes brigaadides.
Kindlasti vajavad mitmed küsimused täiendavaid arutelusid, nagu brigaadijuhtide väljaõpe ja järelkasv, kaheliikmelistes brigaadides töötamiseks vajalikud töövahendid ja teised teemad.
Samas peame arvestama, et praegune kiirabivõrk on üles ehitatud 2014. aasta vajaduste järgi. Selle ajaga on muutunud nii elanikkonna asustustihedus, haigla- kui ka hooldekodude võrk. Seega võib praeguse korra säilitamine tunduda ekslikult turvaline, kuid tegelikult viib iga järgnev aasta kiirabi inimeste tegelikest vajadustest kaugemale. Samas kui kiirabisüsteemi kulud moodustavad igal aastal järjest suurema osa Tervisekassa eelarvest.
Kokkuvõttes ei ole kiirabikonkurss süsteemis revolutsiooniks, vaid aastakümne pikkuse evolutsiooni järgmine etapp. Selle arenguga hoiame Eesti kiirabisüsteemi tugevusi, mille üle saame võrreldes teiste riikidega uhkust tunda: abi jõuab kiiresti kohale, võimalikult palju ravi osutatakse patsiendi kodus, vältides põhjendamatut haiglasse viimist ja teenus on patsiendile tasuta. Lisaks säilitame nn. meditsiinilise kiirabi korralduse, kui patsiendini jõuavad arstid ja õed, mitte parameedikud.
Artikli autor: Nikita Panjuškin Sotsiaalministeeriumi tervishoiuteenuste osakonna juhataja.
Artikkel ilmus 28.07.2026 Meditsiiniuudistes.
Loomise kuupäev: 29.07.2026
