See tundub nii kauge, ebamäärane ja tundmatu. Tuleviku-mina on raske ette kujutada
Ja nagu sellest veel vähe oleks, näitavad uuringud, et me ei suuda oma tuleviku-minaga samastuda. Sest ta on nii kaugel. Ta on võõras. Ma võin ratsionaalselt aru saada, et kogun enda pensioniks, aga see aeg ja see mina on nii kaugel.
Ühes uuringus näidati inimestele pilti, kus nad olid vanemaks tehtud ehk nad nägid oma tuleviku-mina. See ei olnud enam keegi võõras. Tulemus? Nad olid valmis kaks korda rohkem oma tuleviku heaks panustama.
Miks ma peaks võõra heaks täna raha kõrvale panema? Miks ma peaks üldse tema tulevikule mõtlema? Pealegi tuleb see minu tänase arvelt.
See on üks peamine põhjus, miks tulevikuks ei valmistuta.
Milline tulevik sind ootab?
Prognoosid on ühesed: kui sa oma tuleviku eest ei hoolitse, ärkad ühel päeval üles tulevikus, millel pole midagi ühist helge unistusega, mis tulevikule mõeldes silme ees kangastub.
Kujuta ette, et ärkad üles hetkel, mil sa enam ei tööta. Kui sa pole selleks hetkeks valmistunud, pead lootma riigi või laste abile. Paljud ütlevad, et lapsed on nende pensionisambad, aga kas sa tegelikult tahad jääda lastele koormaks?
Ja kui sa mõtled, et tänase keskmise pensioniga saaksid hakkama, siis suure tõenäosusega on tuleviku pension väiksem. Tulevikus varieeruvad pensionid oluliselt rohkem kui täna. Kas oled kindel, et sinu tuleviku pension on piisav?
Kas on mõistlik jääda teistele lootma või tegutseda juba täna?
Mida sa tulevikus kahetsed?
Kas seda, et sa täna tegutsesid või et sa ei teinud mitte midagi oma tuleviku heaks?
Kas tahad ohata sel hetkel, miks ma seda väikest sammu ei teinud oma tuleviku heaks? Või tunda, et ma andsin endast parima?
Valik ei ole täna või tulevik. Valik on tasakaal. Elan täna, aga valmistun ka tulevikuks.
Tee see valik täna.
Autor: Sotsiaalministeeriumi pensionitarkuse nõunik Marin Vallikivi.
Artikkel ilmus esimesena Õhtulehes 5. augustil 2026
Loomise kuupäev: 03.09.2026
