<div id="seckit-noscript-tag"> Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.

Toidu- ja joogireklaamid Eesti telekanalites

TÜ peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut koostöös Maailma Terviseorganisatsiooniga (WHO) kogusid ja analüüsisid andmeid Eesti enim vaadatavates telekanalites näidatavate reklaamide kohta. Uuringu eesmärk oli välja selgitada kui palju Eesti lapsed ja noored potentsiaalselt puutuvad televisiooni vahendusel kokku toidureklaamidega ning milliseid toite ja jooke nendele reklaamitakse.

Ülevaade

Loe uuringust lähemalt:

Ülemäärase kehakaaluga laste osakaal Eestis:

  • 1. klassi lastest 26,5% on ülemäärase kehakaaluga, sh 10,7% rasvunud.

  • 4. klassi lastest 32,7% on ülemäärase kehakaaluga, sh 12,1% rasvunud.

Lapsed ja noored on toidutööstuse oluline sihtrühm, sest lisaks kliendiks olemisele, mõjutavad nad oma pere ja eakaaslaste ostuotsuseid. Lapsed on turunduse haavatav sihtrühm, sest nende arengulised iseärasused mõjutavad reklaamsõnumite mõistmist ning võimaldavad nende ärakasutamist. Laste kokkupuuted ebatervislike toitude ja jookide reklaamidega suurendavad nende tarbimist.

Eestis jõustus 2023. aasta 1. jaanuarist Eesti Ringhäälingute Liidu tegevusjuhend „Vastutustundlik toidu ja joogi reklaamipoliitika lastesaadetes. Lastele suunatud reklaam.“ Juhend on kõigile ERL liikmetele kohustuslik. See uuring näitas ka, et Eesti Ringhäälingute Liidu tegevusjuhend ei ole rakendunud ning võimalik, et tuleb kaaluda rangemaid meetmeid, et lapsi toiduturunduse negatiivsete mõjude eest kaitsta.

Eesti Ringhäälingute Liidu tegevusjuhendist:

"Tegevusjuhendi Eesti Ringhäälingute Liidu (ERL) eesmärk on panustada laste tervise kaitsesse ja toetada tasakaalustatud toitumist. Juhend on mõeldud tarbijatele kindlustunde pakkumiseks, reageerides kiiresti nende märkustele ja kaebustele. ERL-i liikmed usuvad, et vanemad tunnevad oma laste vajadusi kõige paremini, sealhulgas toitumisvajadusi, ja laste tarbimisvalikute kujundamisel on oluline, et nad oleksid vabad reklaami otsesest mõjust. Tegevusjuhend põhineb eeldusel, et ükskõik millise toidu liigtarbimine ei ole lastele soovitav, ja ERL soovib kaitsta alaealisi liigse rasva-, soola- ja suhkrutarbimise eest. Juhendi järgimine on kohustuslik ERL-i liikmetele ja soovitatav teistele meediateenuse osutajatele."

Ülekaaluliste noorte arv on Eestis aasta-aastalt kasvanud.

Eesti kooliõpilaste tervisekäitumise uuringu kohaselt oli Eestis 11–15-aastastest õpilastest liigse kehakaaluga 2002. aasta uuringu järgi 7% ja 2022. aasta uuringu järgi 20% noortest.

Lapsed ja noored on toidutööstuse oluline sihtrühm, sest lisaks kliendiks olemisele, mõjutavad nad oma pere ja eakaaslaste ostuotsuseid. Lapsed on turunduse haavatav sihtrühm, sest nende arengulised iseärasused mõjutavad reklaamsõnumite mõistmist ning võimaldavad nende ärakasutamist. Laste kokkupuuted ebatervislike toitude ja jookide reklaamidega suurendavad nende tarbimist.

Eestis jõustus 2023. aasta 1. jaanuarist Eesti Ringhäälingute Liidu tegevusjuhend „Vastutustundlik toidu ja joogi reklaamipoliitika lastesaadetes. Lastele suunatud reklaam.“ Juhend on kõigile ERL liikmetele kohustuslik. See uuring näitas ka, et Eesti Ringhäälingute Liidu tegevusjuhend ei ole rakendunud ning võimalik, et tuleb kaaluda rangemaid meetmeid, et lapsi toiduturunduse negatiivsete mõjude eest kaitsta.

Mais 2023 salvestati TV3, Kanal 2 ja Nickelodeon Juniori iga kanali kohta 4 saatepäeva ja registreeriti kõik näidatud reklaamid. Toitude ja jookide reklaame analüüsiti põhjalikumalt.

Uuringu perioodil oli Eesti telekanalites kõige rohkem toitude ja jookide (32,7% kõigist reklaamidest) reklaame. WHO metoodika alusel kategoriseeriti kõik toidud ja joogid. Toodete toitumisalase info ja WHO toitainete profiili väärtuste põhjal otsustati, kas tooted on sobilikud lastele reklaamimiseks. Selgus, et 69,0% reklaamidest ei oleks tohtinud lastele näidata. Keskmiselt näidati tunnis 10,7 reklaami, millest 7,3 olid toodete kohta, mida ei tohiks lastele turundada.

Kõige levinumad reklaamitud toitude ja jookide kategooriad olid: 

  • šokolaad ja maiustused (20,3%)
  • muud joogid (12,9%)
  • (mineraalvesi, kohv, Coca-Cola, nektar ja mittealkohoolsed alkohoolsed joogid)
  • värske ja külmutatud liha (10,4%).

Mittenakkushaigustest tingitud enneaegse suremusega seotud neli peamist käitumuslikku riskitegurit on tasakaalustamata toitumine, tubaka tarvitamine, kehaline tegevusetus ning alkoholi liigtarvitamine. Ülekaalulisus ja rasvumine põhjustavad WHO Euroopa piirkonnas enam kui 1,2 miljonit surma aastas.

Ülekaalulisus ja rasvumine on suuruselt neljas suurim surmapõhjus.