2022. aastal jagatakse riiklikult ostetud toiduabi neli korda (algusega jaanuar, aprill, august ja oktoober). Abifondi toetuse kasutamist koordineerib sotsiaalministeerium. Ministeerium hangib toidu ning inimesteni aitab selle toimetada ministeeriumi partner Eesti-Hollandi Heategevusfond (Eesti Toidupank). Igas maakonnas on Toidupangal jaotuspunktid, ühtlasi teeb Toidupank tihedat tööd kohalike omavalitsustega, et inimene saaks toiduabi kätte võimalikult lihtsalt ning kodu lähedalt.Toiduabi jagatakse neli korda aastas enam kui 40 jagamispunktis.
Lisaks käivitub aprillist Harju- ja Raplamaal koostöös Rimi Eesti Food AS toiduabikaartide pilootprojekt. Toiduabikaart asendab ostetud toiduabi jagamist ning edaspidi saavad Harju- ja Raplamaal registreeritud abivajajad osta toiduabikaardiga toidu- ja esmatarbekaupu Rimi kauplustest üle Eesti. Abisaaja kohta on kaardile kantud 30 eurot.
Kes saavad Euroopa abifondi toiduabi?
- toimetulekutoetuse saajad
- toimetulekutoetuse taotlejad, kes küll oma sissetuleku tõttu oleksid õigustatud saama toimetulekutoetust, kuid kelle kohta on kohalik omavalitsus teinud otsuse toetust mitte maksta
- toimetulekutoetuse taotlejad, kelle sissetulek pärast tasumisele kuuluvate eluasemekulude maha arvamist (kehtestatud piirmäärade ulatuses) ületab kuni 15% ulatuses kehtestatud toimetulekupiiri
- perekonna sissetulekust sõltuvaid või konkreetse teenuse kulu kompenseerimiseks määratud kohaliku omavalitsuse eelarve vahenditest makstud toetuse saajad (alates 01.08.2018).
- varjupaigateenust (kodutute öömaja) kasutavad inimesed
Toiduabi saamise kriteeriumid on üle Eesti kõigile võrdsed.
Toiduabi saajate nimekiri koostatakse toimetulekutoetuse ja kohaliku omavalitsuse toetuste taotluste ja saajate alusel ja nende taotlemiseks peab inimene pöörduma oma elukohajärgse kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötaja poole. Samuti saavad toiduabi kodutute öömajades viibivad kindla elukohata inimesed.
Ostetud toiduabi jagamine
Kuidas ja millal inimene oma toiduabi saab?
Toiduabi jagatakse neli korda aastas. Iga aasta lõpus otsustatakse, millal järgmisel aastal toiduabi jagatakse ning kas sihtrühma kriteeriumid vajavad täiendamist või muutmist.
Toiduabi jagab Eesti Toidupank kindlatel päevadel spetsiaalsetes jaotuspunktides, mida on igas maakonnas vähemalt üks. Selleks, et inimesed saaksid abi kätte võimalikult kodu lähedalt, tehakse tihedat koostööd kohalike omavalitsustega.
Toiduabi hakatakse jagama eelnevalt koostatud nimekirja alusel ning inimene saab toidupaki kätte oma maakonnast. Toiduabi saajal peab olema kaasas isikut tõendav dokument või allkirjastatud volitus. Erivajadustega inimestele ning neile, kes ei saa pikaajalise haiguse tõttu toidule järele tulla, tuuakse toiduabi pakk koju.
Kõige lihtsamini saab inimene infot toiduabi jagamise kohta oma piirkonna sotsiaaltöötajalt.
Sotsiaalosakonda või toidupangale või oma piirkonna heategevusorganisatsioonile võib alati anda märku inimesest või perekonnast, kes on raskustes ja võiksid vajada toiduabi.
Nende abiga jõuab see palve ka sotsiaalosakonda ja inimese abivajaduse hindamise järel on võimalik teda ka toiduannetega aidata.
Mida toidupakk sisaldab?
Toidupakk erineb igal jagamisel. Näiteks 2022. aasta aprillis oli toidupakis tatar, kaerahelbed, herned, päevalilleõli, veise- ja kanalihakonservid, sprotid õlis, tuunikala konserv, kikerherned, kohv, borsi supp, mesi, päevalilleseemned, pähklid, kakaopulber, virsikud, ja tee. Varjupaikadele koostatud pakid on erineva sisuga. Et toiduained oleksid võimalikult värsked, hangitakse need iga kord vahetult enne jagamisperioodi.
Kust saab toimetulekuraskustes inimene muud abi?
Toimetulekuraskustest inimesi aitavad nii riik kui kohalikud omavalitsused. Töötukassa aitab leida tööpakkumisi ja sobivat tööd ja täiendada töötamiseks vajalikke oskusi, pakkudes erinevaid tööturuteenuseid ja makstes toetusi. Kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötaja hindab inimese ja pere vajadusi ning pakub sellest lähtuvalt sotsiaalteenuseid, toetusi ja vältimatut sotsiaalabi.
Samuti on Eestis mitmeid mittetulundusühinguid ja organisatsioone, mis toetavad toimetulekuraskustes inimesi. Nende kohta saab infot küsida oma valla sotsiaaltöötajalt.
Üleminek toiduabikaartidele Harju- ja Raplamaal (sh. Tallinna linnas)
Alates 24. aprillist 2023 piloteerib Sotsiaalministeerium Harju- ja Raplamaal uudset toiduabikaartide süsteemi koos hankevõitja Rimi Eesti Food AS’iga. Uus süsteem asendab senise riiklikult ostetud toiduabi jagamist piirkonnas. Kui senimaani on toiduabi koosnenud peaasjalikult kuivainetest, konservidest ja muudest pika säilivusajaga toodetest, siis uue süsteemiga saab inimene ise valida, milliseid toiduaineid ta toetuse eest soetada soovib.
Toiduabikaardile kantakse kvartalis 30 eurot inimese kohta. Ühe perekonna kohta väljastatakse üks toiduabikaart, millele kantakse terve leibkonna toetussumma. Toetus tuleb ära kasutada kvartali jooksul ning allesjäänud summa uude kvartalisse üle ei kandu. Toiduabikaardiga saab osta vaid toidu- ja esmatarbekaupu.
Toiduabi saajate nimekiri koostatakse toimetulekutoetuse ja kohaliku omavalitsuse toetuste taotluste ja saajate alusel. Abi taotlemiseks peab inimene pöörduma oma elukohajärgse kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötaja poole, misjärel tema majanduslikku olukorda hinnatakse ja hindamise tulemusel registreeritakse ta toiduabi saajate nimekirja ning temani toimetatakse kas läbi postiteenuse või sotsiaaltöötaja toidukaart.
Lisaks Harju- ja Raplamaale on plaan üle minna toiduabikaartidele ka teistes piirkondades selle aasta jooksul. Välja on kuulutatud riigihange ka teiste maakondade katmiseks, kuhu ootame pakkumusi esitama ka üle-Eestilise kauplusvõrgustikega ettevõtteid.
Lisaks ostetud toiduabile jagatakse 2019. aastast alates puudust kannatavatele inimestele ka annetatud toiduabi, mida koguvad ja jagavad toidupangad jooksvalt kogu aasta jooksul. Sihtrühma kuulub majanduslikult raskes olukorras olev füüsiline isik või leibkond (vanem/hooldaja ja samal pinnal elavad lapsed), kelle abivajaduse on välja selgitanud KOVi sotsiaaltöötaja. Annetatud toiduabi on õigus saada abivajaduse hindamise kuul ja sellele järgneval kolmel kuul. Pikema abivajaduse korral hindab sotsiaaltöötaja olukorra uuesti üle.
Viimati uuendatud 23.03.2023