Ülevaade Sotsiaalministeeriumi 2025. aasta olulisematest tulemustest

 
Muutsime abivahendite ja meditsiiniseadmete süsteemi ühtseks tervikuks

Valmis väljatöötamiskavatsus, mille eesmärk on kujundada inimesest lähtuv ja lihtsam süsteem, mis koondab abivahendite ja meditsiiniseadmete korralduse ühtseks tervikuks. Selleks viiakse aastatel 2026–2029 Sotsiaalkindlustusameti kaudu korraldatavad abivahendid järk-järgult Tervisekassa meditsiiniseadmete loetellu. Samuti korrastame meditsiiniseadmete hinnaregulatsiooni, et vähendada patsientide omaosalust ja tagada õiglane konkurents kõigi müüjate, sh apteekide vahel. Et parandada teenuste kättesaadavust, laiendame meditsiiniseadme kaardi väljakirjutamise õigust ka teistele pädevatele tervishoiuspetsialistidele.  

Valmis laste saamise ja kasvatamise analüüs ning ettepanekud sündimuse kasvuks 

Laste saamise ja kasvatamise toetamise analüüs tõi välja sündide vähenemise peamised põhjused. Sotsiaalministeeriumi eestvedamisel ning teadlaste ja ekspertide koostöös valminud analüüsis sisaldusid ka ettepanekud, mis pakuksid kõige mõjusamaid lahendusi sündimuse ja perede toetamiseks. 2026. aastal minnakse ettepanekutega sündimuse suurendamiseks edasi.  

Toetasime vanemaealisi läbi pensionitõusu ning kõrgema maksuvaba tulu piiri  

Jätkasime pensionide indekseerimist ning 1. aprillist tõusis keskmine vanaduspension 5,7 protsenti ehk 43 euro võrra 774-lt eurolt 817 euroni ning rahvapension 393 euroni kuus. Eakate olukorra kindlustamiseks kehtib pensionäridele ka kõrgem tulumaksuvabastuse piir, milleks on 776 eurot. Samuti ajakohastati pensionisüsteemi, arvestades rahvastiku vananemist, oodatava eluea pikenemist ja süsteemi jätkusuutlikkuse vajadust ning alates 2028. aastast on pensioniea algus 65 aastat ja kolm kuud.   

Rohkem tuge ja selgust peredele: tõstsime puudega lapse vanusepiiri  

Alates 1. veebruarist 2027 saab puude raskusastet määrata kuni lapse 18-aastaseks saamiseni ja töövõime hindamine algab alates 18. eluaastast.

Edaspidi pole enam eri süsteemide abi saamise erisusi vaja meeles pidada. Puudega lapse vanusepiiri tõstmine tagab võrdse kohtlemise ja parema selguse erivajadusega laste vanematele. See tähendab, et puudega lapsed saavad vajalikku tuge kauem – kuni täisealiseks saamiseni. Muudatus tagab õiglasema kohtlemise ka harvikhaigusega lastele, kellel pole puude raskusastet tuvastatud, kuid kes saavad edaspidi harvikhaigusega lapse toetust kuni 18-aastaseks saamiseni. 

Arendasime edasi toidukaartide süsteemi ja tõstsime kaardi toetussummat   

2025. aasta kolmandast kvartalist tõsteti toidukaardile laetav summa 30 eurolt 36 eurole, kuna minimaalse toidukorvi maksumus on kahe aastaga tõusnud ligi viiendiku. Uuringute järgi peab  91% toidukaardi saajatest toetust vajalikuks ning 96% kasutas kaarti eelkõige toidu ostmiseks. Abivajajaid toetav toidukaartide projekt annab inimestele vabaduse ise toitu valida.  

Toetasime paremini ühe või mõlemad vanemad kaotanud lapsi  

Lastega perede majanduslikule kindlustundele aitab kaasa tänavu otsustatud uus toitjakaotustoetus, mis jõustub  järgmise aasta 1.oktoobrist. Seda hakatakse maksma ühe või mõlemad vanemad kaotanud lapsele ning see hakkab asendama senist toitjakaotuspensioni ning kindlustab ühtlasema toetuse vanema kaotanud lastele. Toetuse suurus on kõigile toetuse saajatele ühetaoline ja võtab arvesse lapse ülalpidamiskulu. Selle suurus on 2026. aastal ligi 350 eurot kuus. Toetust makstakse kuni lapse 19-aastaseks saamiseni, õppimise korral kuni 21-aastaseks saamiseni.  

Toetasime riskiperesid ja panustasime lastekaitsesse 

2025. aasta alguses jõustusid lastekaitseseaduse muudatused, mis annavad lastega töötavatele spetsialistidele suurema vastutuse abi vajavaid lapsi märgata ja lastekaitsetöötajat teavitada. 2025. aasta novembris saatsime kooskõlastamisele lastekaitseseaduse muudatused, mis toovad suuremat selgust lastekaitsetöötaja ülesannetesse ning toetavad lapse ja perega tegelevate spetsialistide paremat koostööd. Koostöös kohalike omavalitsustega käivitasime selle aasta alguses pilootprojekti “Turvalisuse märgid”, mille  eesmärk on muuta lastekaitsetöö peresid kaasavamaks, toetada spetsialiste ning pakkuda lastele ja peredele paremat tuge just nende vajadustest lähtudes. 

2025. aasta juunis liitus Eesti lapse õiguste konventsiooni lisaprotokolliga, mis annab võimaluse pöörduda ÜRO lapse õiguste komitee poole.  

Valmisid muudatused kasuperede toetamiseks 

2025. aastal toimusid ettevalmistused, et 1. jaanuarist 2026 jõustuksid sotsiaalhoolekande seaduse muudatused, mille eesmärk on viia seni projektipõhiselt pakutud kasuperede tugiteenused ühtsesse, riiklikult korraldatud süsteemi. 

Uuest aastast saab iga kasupere endale teenuste eelarve. Selle raames saavad kõik pereliikmed kasutada just neile vajalikke teenuseid, näiteks psühholoogilist nõustamist, kogemusnõustamist ning tugi- ja grupinõustamist. Peredele, kuhu laps alles elama asub, pakutakse esimesel aastal lisaks kohanemistoe teenust. Kui perel tekivad suuremad mured, on võimalik saada täiendavat abi peretoe teenuse kaudu. Need muudatused aitavad kaasa sellele, et asendushooldust vajavad lapsed kasvaksid võimalusel peredes, mitte asutustes.  

Toetasime terviseprobleemiga lapse ja pere teekonda vajaliku abini 

Detsembris käivitus tervikliku sündmusteenuse teine etapp, mille eesmärk on märgata püsiva terviseprobleemiga lapsi ja nende peresid võimalikult vara ning pakkuda neile kiiremini vajalikku abi. Uus lahendus võimaldab automaatset infovahetust tervise- ja sotsiaalvaldkonna vahel, et pered jõuaksid sujuvalt just neile sobiva abini. Valdkondade vaheline infovahetus võimaldab lapse abivajadust märgata kohe, kui lapse püsivat tuge vajav terviseseisund on kantud tervise infosüsteemi. Omakorda aitab see kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötajal kiiremini hinnata lapse ja pere abivajadust ning pakkuda vajalikku tuge, ennetades probleemide süvenemist. 

Vajadusel saab kohe alustada ka puude raskusastme tuvastamist - nii väheneb lapsevanema halduskoormus, sest tal ei ole vaja ise otsida, kuhu pöörduda või milliseid taotlusi esitada. 

Suurendasime teenuste kättesaadavust erivajadusega lastele ja rehabilitatsiooni abivajajatele 

2025. aastal jätkasime ettevalmistustega rehabilitatsioonisüsteemi uuendamiseks.  Suvel esitas sotsiaalministeerium ettepaneku siduda senisest tihedamalt tervise- ja sotsiaalvaldkond, et rehabilitatsiooniteenused oleksid inimeste jaoks selgemad, ühtsemad ja lähtuksid paremini nende vajadustest. Muudatuste eesmärk on kindlustada, et inimene saab kõik nö “ühest uksest” ehk endale vajaliku abi alates terviseseisundi hindamisest kuni igapäevaeluga toimetulekuni. Lõimitud tervishoiu- ja sotsiaalteenused aitavad ennetada probleemide süvenemist, vähendada abivajadust ja vältida teenuste dubleerimist.  

Reforme toetavad ka välisvahenditest arendatavad sekkumised erivajadustega lastele ja nende peredele. 2025. aastal käivitasime katseprojektid ärevushäire riskiga lastele, kasutades Cool Kids sekkumist, et pakkuda lastele ja peredele tõenduspõhisemat ja tõhusamat abi. 

Lähtusime abivahenditeenuse korralduses inimese vajadustest  

2025. aasta 1. septembrist saab riigipoolse soodustusega abivahendeid soetada ilma eelneva puude raskusastme või vähenenud töövõime hindamiseta. Lapsed saavad abivahendeid 90% soodustusega ja tööealised vastavalt abivahendite määruse loetelule (50% või 90%, kuid enamikel 90%). 2025. aasta algusest tõsteti ka osa abivahendite riigiosalust, sh näiteks liikumisabivahendid, osaliselt inkontinentsustooted (sidemed, mähkmed) ja jalatsid. 

Tõstsime raske ja sügava puudega laste ning sügava puudega tööealiste toetusi 

Raske ja sügava puudega laste ning -tööealiste inimeste toimetuleku parandamiseks maksti 2025. aasta alguses ühekordset lisatoetust ning juunis tõstsime nende puudetoetusi. Ühekordne lisatoetus raske puudega lastele või harvikhaiguse toetust saavatele lastele oli 95 eurot, sügava puudega lastele 142 eurot, raske puudega tööealistele 60 eurot ja sügava puudega tööealistele 250 eurot.  

Raske puudega lastele või harvikhaiguse toetus kasvas 161 eurolt 180 euroni, sügava puudega laste toetus 241,6 eurolt 270 euroni, raske puudega tööealiste toetus ühtlustati 34–49 eurolt 50 euroni ja sügava puudega tööealiste toetus tõusis 43,47–53,70 eurolt 100 euroni. Raske ja sügava puudega tööealiste toetus sõltus varasemalt puude liigist, mistõttu oli toetuse kasv erinev ja mõnele lisandus väiksem, mõnele suurem summa.  

Leevendasime omastehooldajate koormust 

Lõime uue teenuse kodus elavatele intellektipuudega täisealistele inimestele, päeva- ja nädalahoiuteenuse. Teenust saab kasutada kuni 23 päeva kuus. Seni oli võimalus kasutada igapäevaelu toetamise teenust, mis oli aga mõeldud vähest toetust vajavatele inimestele ja tegeles pigem iseseisvusele suunamisega.    

Alustasime hooldereformi mõjude hindamist 

01.07.2023 käivitus hooldereform ja 2024. aasta oli esimene täisaasta reformi mõjust. Aasta alguses toimusid koostööseminarid omavalitsuste ja teenusepakkujatega, mille tulemusel lõpetati statistiliste andmete kogumine väiksema sissetuleku toetuse maksmise kohta, et vähendada omavalitsuste halduskoormust. Täiendavalt  käivitati 2025. aastal mõjuanalüüs koostöös  Eesti Rakendusuuringute Keskus Centar OÜ ja SA Mõttekoda Praxis´ega, mis valmib 30.09.2026 

Tagasime püsirahastuse viipekeele kaugtõlketeenusele ja kirjutustõlketeenusele 

Detsembris võeti vastu sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus, millega kehtestati riigi poolt korraldatava abina viipekeele kaugtõlketeenus ja kirjutustõlketeenus. Sellega andis riik kuulmispuudega inimestele kindlustunde, et ühiskonnaelus osalemiseks vajalikud ja hästi vastu võetud tõlketeenused jätkuvad edasi ka Euroopa Sotsiaalfondi rahastuse lõppemisel.    

Ajakohastasime ja ühtlustasime toimetulekutoetuse süsteemi 

2025. aastal uuendati toimetulekutoetuse reegleid, et need oleksid õiglasemad ja arvestaksid paremini inimeste tegelikku abivajadust. Toetuse määramisel ei lähtuta enam ainult sissetulekust, vaid vaadatakse ka inimese ja pere rahalist olukorda tervikuna. Varade arvestamine muudeti mõistlikumaks, et mitte koormata lühiajalist abi vajavaid inimesi. Inimese ainukest kodu ja igapäevaeluks vajalikku vara ei käsitleta müügikohustusena ning põhjalikum varade hindamine toimub alles korduvate taotluste korral. Samuti  saadakse rohkem infot automaatselt riiklikest registritest. Samal ajal vähendati võimalusi toetuse väärkasutuseks. Täpsustati ka toetusega kaetavaid kulusid ja nende tõendamist.  

Kokkuvõttes tähendas 2025. aasta toimetulekutoetuse muudatus toetuse sidumist tegeliku abivajadusega, andmetel põhinevat otsustamist ning ühtlasemat praktikat kohalikes omavalitsustes, säilitades samas võimaluse arvestada keeruliste eluliste olukordadega.  

Rahastasime välisvahenditest mitmeid algatusi  

• Šveitsi–Eesti koostööprogrammi kaudu suunatakse aastatel 2024–2028 pea 23 miljonit eurot sotsiaalse kaasatuse suurendamiseks, millest 19,2 miljonit eurot moodustab Šveitsi riigi toetus.  
• Euroopa Liit ja Euroopa Sotsiaalfond+ rahastavad mitmeid algatusi – alates toidukaardi süsteemist kuni vaimse tervise ja heaolutehnoloogiate programmide ning laste ja perede toetamiseni. 

 
Tervisevaldkonda iseloomustas 2025. aastal kriisiteadlik ja lahendustele suunatud hoiak. Arenguseire Keskuse raport kinnitas, et Eesti tervishoiu rahastamine on madalseisus ning peenhäälestamisest enam ei piisa - vaja on süsteemseid ja julgeid otsuseid. Vastusena sellele uuendati tervishoiu- ja sotsiaalteenuste lõimimise visiooni ning töötati edasi tervishoiu kvaliteedi ja rahastamise jätkusuutlikkuse suunal. 

Leidsime sisemisi kokkuhoiukohti tervishoiu rahastamises

Tervisekassa eelarve on 2026. aastal ca 2,6 mld eurot, mida osaliselt rahastatakse reservide arvel. Sel aastal oli fookuses sisemiste kokkuhoiukohtade leidmine. 

Võrreldes eelmise aasta prognoosiga on Tervisekassa järgnevate aastate eelarvedefitsiiti tunduvalt vähendatud – kui eelmisel aastal kinnitatud eelarvepositsiooni kohaselt oleks olnud 2026. aasta eelarve puudujääk 177,6 miljonit, siis praeguse riigieelarve strateegia kohaselt on see 104,9 miljonit. Tervisekassa reservide vastutustundlik kasutamine aitab hoida tervishoiuteenuste kättesaadavuse senisel tasemel järgmise nelja aasta jooksul. 

Ravikindlustusraha tõhusamaks kasutamiseks otsustati teha sisulisi muudatusi hüvitiste maksmise korras. Näiteks ei maksta ajutise töövõimetuse hüvitist edaspidi samaaegselt töötuskindlustushüvitise või töötutoetusega. Eelmisel aastal kasutas sellist topelt asendussissetuleku skeemi üle 800 inimese ning väljamaksete kogusumma ulatus ligi 1,2 miljoni euroni. Muudatus hakkab kehtima 1. aprillist 2026. aastal. 

Töötasime välja kiirabi arengusuunad ja e-konsultatsioonidele ülemineku kontseptsiooni  

Sotsiaalministeeriumis 2025. aastal valminud kiirabi arengusuunad 2035 seavad sihiks kiirabi kui elutähtsa teenuse ühtlaselt kvaliteetse, kättesaadava ja kriisides vastupidava toimimise üle Eesti, käsitledes nii brigaadide paiknemist, väljaõpet kui info liikumist. Juba alustasime ka kiirabi konkursi ettevalmistamisega, et kindlustada arengusuundade elluviimine.  

Patsientidest lähtuva raviteekonna osana liigutakse samm-sammult e-konsultatsioonide laialdasema kasutamise poole. Eesmärk on, et keerulisem arstiabi jõuaks patsiendini lähemale, väheneks tarbetute vastuvõttude ja uuringute arv ning lüheneksid ootejärjekorrad.  

Jõustus rahvatervishoiu seadus ja valmisid selle rakendusaktid, et kaitsta inimeste tervist ja vähendada asjatuid regulatsioone 

Uus rahvatervishoiu seadus (RTHS) hakkas kehtima 1. septembrist 2025, samuti valmisid selle seaduse rakendamiseks vajalikud määrused. RTHS ja selle määrused mõjutavad paljusid igapäevaseid teenuseid ja asutusi. Näiteks puudutavad need toitlustamise nõudeid lasteaedadele, koolidele ning hoolekandeasutustele. Edaspidi pakutakse neis asutustes mitmekesisemat ja tasakaalus olevat menüüd, kus suurem rõhk on köögiviljadel, puuviljadel, marjadel ja kalal. Samuti sätestati rahvatervishoiu seaduse alusel nõuded näiteks elektromagnetväljadele,  iluteenustele ning ujulatele. Uue seaduse järgi on  solaariumi- ja tätoveerimisteenused lubatud vaid täisealistele. Samuti on ka kõigil teistel ministeeriumidel ülesanded rahvatervishoiu korraldamisel, mh tuleb erinevate otsuste kavandamisel hinnata rahvastiku tervisele avalduvat mõju ja sellega arvestada.   

Käivitasime valdkondade ülese sotsiaal- ja tervishoiuteenuste toe (VESTA) 

VESTA ehk Valdkondadeülene Sotsiaal- ja Tervishoiuteenuste Toetus ja Abi käivitus Ida-Virumaal 2. juunil 2025. Uus teenus ühendab tervishoiu ja sotsiaalabi ning aitab inimesel saada vajalikku tuge ühest kohast. 

VESTA meeskonnas töötab 10 terviseteekonnajuhti, kellel on õendus- või sotsiaaltöö haridus. Nad aitavad koostada isikliku heaoluplaani, korraldavad vajalikke teenuseid ning toetavad inimest tervisega seotud otsustes, eriti keerulistel hetkedel. 

VESTA teeb elu lihtsamaks nii inimestele kui ka perearstidele. Inimene saab koordineeritud abi ühest kohast ning perearst saab keskenduda ravile, samal ajal kui sotsiaalküsimustega tegeleb terviseteekonnajuht. 

Laiendasime paindliku töötamise ja vabatahtliku ravikindlustuse võimalusi 

Novembris võttis Riigikogu vastu ravikindlustuse seaduse muudatused, mis aitavad pikaajalisel haiguslehel olijatel sujuvamalt tööle  naasta ja parandavad ebaregulaarse sissetulekuga inimeste ligipääsu ravikindlustusele.  Inimesed saavad soovi korral ilma sissetulekutes kaotamata haiguse ajal paindlikult töötada juba alates 31. haiguslehe päevast. Kehtima hakkab see 1. aprillist 2026 algavatele haigusjuhtumitele.  Alates 1. jaanuarist 2026 laienevad ka vabatahtliku ravikindlustuse võimalused: lepingu saavad sõlmida Terviseportaalis kõik Eestis elavad inimesed sõltumata varasemast kindlustusstaažist või sotsiaalmaksu tasumisest ning makseid saab teha igakuiste maksetega. See toetab ka ebaregulaarse sissetulekuga või katkestustega tööelus olnud inimesi, et nad ei jääks ravikindlustuseta ning neile oleks tagatud järjepidev ligipääs arstiabile. Kindlustusmakseid lubatakse edaspidi tasuda ka igakuiselt, mitte vaid kvartali või aasta kaupa.    

Toetasime harvikhaiguste ravi kättesaadavust 

Riigieelarvest suunati 2025. aastal sihtotstarbelise programmi raames 3,96 miljonit eurot harvikhaigustega laste ravi ja lapseeas alanud ravi toetamiseks. Harvikhaiguste ravi peamiseks rahastajaks on Tervisekassa ning toetatakse neid kulusid, mida ravikindlustus ei hüvita. Toetuse eesmärk on tagada harvikhaigusega laste ravi ja lapseeas alanud harvikhaiguse ravi parem kättesaadavus ravikindlustusest hüvitamisele mittekuuluvate harvikravimite, tervishoiuteenuste ja toetavate teenuste kulude ning raviga seotud perede omaosaluse kulude toetamise kaudu. Toetuse saajateks käesoleval 2025. aastal oli 4 heategevuslikku organisatsiooni, kelle kaudu jõudis toetus patsientide ja nende peredeni.

Alustasime mitmete keskkonnakemikaalide tervisemõju uurimist  

Käivitasime uuringu teatud keskkonnakemikaalide (põlevkivikemikaalide, raskmetallide ja pestitsiidide) mõju väljaselgitamiseks inimese organismi jõudmisel. Uuringu põhjal on võimalik lähiaastatel paremini hinnata nende kemikaalide pikaajalisi terviseriske, leida riskide vähendamiseks paremaid tegevusi ning suunata ennetustegevust just nendesse piirkondadesse ja elanikkonnarühmadesse, kus kahjulikest ainetest tingitud koormus on suurem. 

Tõime vaimse tervise abi inimesele lähemale  

KOVidel on 2025. aastast püsirahastus kodulähedaste vaimse tervise teenuste pakkumiseks. Püsirahastusega on riik loonud eeldused, et kõikides omavalitsustes oleks kodulähedane psühhosotsiaalne ja psühholoogiline abi oma elanikele paremini kättesaadav. Enam levinud psüühikahäirete – ärevuse ja meeleolu languse – sümptomite varaseks märkamiseks arendame edasi astmelise abi mudelit juhendatama ja juhendatud eneseabist kuni täpsustatud raviteekonnani esmatasandi ja eriarstiabi vahel. Valminud on astmelise abi mudeli katsetamise kavand ning tagatud rahastus mudeli piloteerimise ettevalmistamiseks ja testimiseks.  

Vähendasime bürokraatiat mitmes valdkonnas ning tõhustame järelevalvet ning loastamist 

Saatsime Riigikokku seaduseelnõu, millega vähendatakse mitmes valdkonnas üleliigset bürokraatiat ja dubleerivat järelevalvet. Näiteks hõlmavad muudatused Terviseameti poolsete terviseohutuse hinnangute väljastamise lõpetamist erakoolidele, munitsipaalkoolidele ja sotsiaalteenuse osutajatele tegevus- või koolituslubade taotlemisel. Samuti lõpetatakse Terviseameti järelevalve majutusteenuse terviseohutuse nõuete üle turismiseaduse alusel, kuna järelevalvet oluliste riskide üle saab teha teiste õigusaktide alusel. 

Kõigi muudatuste eesmärk on ühine – vähendada ebavajalikke nõudeid ja menetlusi ning jätta alles sisuline järelevalve.  

Toetasime harvaesinevate haigustega inimeste ravimite kättesaadavust ning muutsime apteegis valmistatavad ravimid haavatavatele rühmadele taskukohasemaks. 

Saatsime Riigikokku  seaduseelnõu, mis muudab ultraharvikravimite rahastamise kiiremaks. Seni sõltus otsus sageli ravimitootja taotlusest ja võis võtta üle aasta. Üliharuldaste haigusega patsiendid ja nende arstid saavad edaspidi taotleda ravimi rahastamist erandkorras ise, kui tootja ei ole veel esitanud taotlust või ei teegi seda turu väiksuse tõttu. Muudatusega saab aastas kiiremini hüvitada ca 3–5 uut ultraharvikravimit ligi 10 patsiendile. 

Teise muudatusena hakkab Tervisekassa hüvitama apteegis valmistatavaid ravimeid. Seni pidid patsiendid maksma täishinna. Muudatus on eriti oluline lastele ja neelamisraskustega inimestele, keda on umbes 700 aastas, ning teeb töö lihtsamaks ka arstidele ja apteekritele. 

Lisaks ühtlustatakse välisravi ja Eestis saadava ravi korraldus, et menetlus oleks kiirem ja selgem. Muudatused vähendavad halduskoormust ning on plaanis jõustada 1. märtsil 2026. 

Parandasime uudsete ravimite kättesaadavust   

2025. aastal muutus haiglaerandi kord paindlikumaks, et Eestis saaks rohkem kasutada ja valmistada uudseid ravimeid olukordades, kus sobiv ravim puudub või ei ole kättesaadav. Uudsed ravimid on eriliiki bioloogilised ravimid, näiteks geeni- ja rakuravimid. 

Tavaliselt vajavad need ravimid Euroopa Liidu müügiluba, kuid haiglaerandi alusel saab neid kasutada erandkorras konkreetse patsiendi raviks arsti vastutusel. Uuendustega kaotati senine 10 patsiendi piirang ning pikendati loa kehtivusaega kahelt aastalt kuni viie aastani, kui ravimi kasu ja riskide suhe on soodne. 

Muudatuste eesmärk on parandada ravivõimalusi patsientidele, kellele sobiv ravim on olemas, kuid ei ole Eestis kättesaadav, näiteks kõrge hinna või tootja huvipuuduse tõttu. 

Käivitasime ravimijäätmete projekti Pärnus 

Sotsiaalministeerium testis koos partneritega Pärnu apteekides uusi ravimijäätmete kogumiskaste. Kastidesse sai panna nii retsepti- ja käsimüügiravimite jääke kui ka pakendeid ja süstlaid. 

Tagasiside oli positiivne. Apteekrid peavad lahendust mugavaks, puhtaks ja kasutajasõbralikuks. Inimesed saavad jäätmed ära anda privaatselt ja iseseisvalt ning apteekrite töökoormus väheneb. Apteekrid soovivad kogumiskastide kasutamist jätkata ja soovitavad neid ka teistele apteekidele. 

Toetasime võimalust kaasa rääkida väärikal elust lahkumisel 

Oluline väärtuspõhine samm oli patsiendi elulõpu tahteavalduse seaduse vastuvõtmine, mis hakkab kehtima 2027. aastal. Seadus loob selge korra ja raamid, kuidas inimene saab oma ravist loobumise soove etteulatuvalt väljendada olukorras, kus ta ise enam otsuseid teha ei saa. See annab patsiendile kindlustunde, et tema autonoomiat ja väärikust austatakse ta elu lõpus, ning aitab arstil ja kiirabibrigaadil teha otsuseid selgete reeglite alusel. Elulõpu tahteavaldusega ei saa soovida eutanaasiat ega abistatud enesetappu. 

Edendasime tervishoiuvaldkonna rahvusvahelist koostööd 

Eesmärk on olnud tugevdada tervisesüsteeme, parandada ravivõimalusi ja tagada parem valmisolek kriisiolukordadeks. Siin on peamised sammud: 

1. Toetus Ukraina tervisevaldkonna ülesehitamisele 
   Eesti sõlmis koostööleppe, et aidata Ukrainat tervishoiusüsteemi taastamisel ja arendamisel ning Euroopa Liiduga liitumise teel. See on meie panus Ukraina ülesehitamisse ja inimeste tervise kaitsmisse. Lisaks kiitis Euroopa Komisjon heaks Ukraina rahastustaotluse piiriüleseks terviseandmete vahetuseks. Patsiendi koondandmete ning retseptide vahetust piloteeritakse esimesena Ukraina ja Eesti vahel üle kasutusel oleva keskse taristu MyHealth@EU. 

2. Toetus Ukraina sõdurite proteesiravile  
   Ukraina suunal jätkus toetus ja solidaarsus sõjas vigastatud ukrainlastele proteesiravi tagamisel 1,8 miljoni euro ulatuses. See võimaldab meilgi õppida Ukraina sõjaaja kogemustest ja tugevdada oma kriisivalmidust. 

3. Koostöö Küprosega vähi varajase avastamise ja e-tervise arendamiseks 
   Hea tahte memorandumiga keskendume kolmele olulisele suunale: vähktõve varajane avastamine ja diagnoosimine; e-tervise ja andmevahetuse arendamine; ravimite hinnakujunduse ja ühishangete tõhustamine. 

4. Eesti osalemine ÜRO peaassambleel, Maailma Terviseorganisatsiooni Euroopa regionaalkomitee istungitel ja Euroopa Liidu terviseministrite kohtumistel kinnitas, et meie tervisepoliitika on ühtaegu rahvuslikult vastutustundlik ja rahvusvaheliselt kaasas käiv – olgu teemaks pandeemialeppe elluviimine, kliimamuutuste tervisemõjud või võitlus väärinfo levikuga tervisevaldkonnas. 

5. Ühishanked ravimite kättesaadavuse parandamiseks 
   Koos Läti, Leedu ja Taaniga sõlmisime koostöödeklaratsiooni, et teha ravimite ühishankeid, mis aitaks tugevdada varustuskindlust. 

6. Koostöö Balti riikide vahel verevarude tagamiseks kriisiolukordades 
   Eesti, Läti ja Leedu allkirjastasid hea tahte memorandumi, mis võimaldab üksteist aidata vere ja vajaliku tehnika osas hädaolukordades või ajutiste puuduste korral. See on samm turvalisema ja vastupidavama tervisesüsteemi suunas. 

Otsused Euroopa Liidus aitavad kaitsta tervist ja keskkonda ning tagada, et kemikaalide ja ravimite turul valitseks selgus ja ohutus

Euroopa Liit muudab ravimite turule toomise reegleid, et ravimid oleksid paremini kättesaadavad kõigis liikmesriikides, ka väiksemates nagu Eesti. Praegu ei too tootjad ravimeid alati väikeriikide turule, sest see pole neile piisavalt kasulik. Selle tulemusel jõuavad ravimid meieni hilja või üldse mitte. 

Uuendused aitavad muuta ravimid taskukohasemaks, parandada nende kättesaadavust, vähendada tarnehäireid ning toetada uute ravimite arendamist.  

Lisaks astus EL sel aastal samme ravimipuuduse vältimiseks ja tootmise tugevdamiseks Euroopas. Esmatähtsate ravimite määruse eelnõu keskendub eelkõige geneerilistele ravimitele ning selle eesmärk on vähendada sõltuvust kolmandatest riikidest ja tagada kindel ravimivarustus. Liikmesriigid jõudsid esialgsele kokkuleppele 2025. aastal ning vastuvõtmist oodatakse 2026. aastal. 

Pesuvahenditele on nüüd lihtsamad reeglid  

EL uuendas detergente (pesu- ja puhastusvahendid) puudutavaid eeskirju, et need oleksid selgemad ja vastaksid uutele turutrendidele. Eesmärk on paremini kaitsta inimeste tervist ja keskkonda ning tagada, et pesuvahendite turg toimiks ühtselt kogu Euroopas. 

Kemikaalide hindamisel on lihtsam ja läbipaistvam süsteem  

Uus põhimõte „üks aine, üks hindamine“ tähendab, et kemikaali kohta kogutakse vajalik info (millised on selle ohud, riskid ja kasutusviisid) ainult üks kord. Selle põhjal tehakse ühine ja koordineeritud teaduslik hinnang, mida saavad kasutada kõik asjakohased asutused. See aitab säästa aega ja raha ning vähendab olukordi, kus sama kemikaali kohta võidakse eri hindamiste tulemusel teha erinevaid järeldusi. Kuigi eri valdkondades võib endiselt teha erinevaid otsuseid selle kohta, kuidas kemikaali kasutada või piirata, põhinevad need otsused samal teaduslikul hinnangul. Praegu võib juhtuda, et sama keemilist ainet hinnatakse EL-is mitu korda erinevate õigusaktide alusel, näiteks tööstuses, põllumajanduses, kosmeetikas või toiduga kokkupuutuvates materjalides kasutamisel.  

Kemikaalide kasutamist puudutavaid reegleid ja protseduure muudetakse lihtsamaks 

Lähenemine aitab vähendada keemiatööstuse ettevõtete halduskoormust ja kulusid, kuid inimeste tervise ja keskkonna kaitse jääb endiselt oluliseks eesmärgiks. Kemikaalide pakendamise ja märgistamise reegleid muudetakse arusaadavamaks ja paindlikumaks. Kosmeetikatoodete puhul tehakse lihtsamaks koostisosade (näiteks värvainete, säilitusainete ja UV-filtrite) heakskiitmine ning täpsustatakse, millistel juhtudel on lubatud kasutada teatud ohtlikke aineid. Samuti kaotatakse ettevõtetele mitmed ebavajalikud teavitamise ja aruandluse nõuded.

Koostasime E-tervise strateegia ja rakenduskava

Koostasime e-tervise strateegia ja seda toetava rakenduskava, mis seab selged prioriteedid järgmise kahe aasta tegevusteks. Rakenduskava on oluliseks sisendiks nii meie asutuste tegevustele kui ka tervishoiuteenuse osutajatele ja erasektoripartneritele. E-tervise strateegia aastateks 2025–2030 seob andmepõhise juhtimise, terviseandmete kvaliteedi ja uued tehnoloogiad tervishoiuteenuste igapäevase osutamisega. Lisaks valmis tervisetehnoloogiate hindamise juhend, mis aitab tagada, et kulutõhusad ja toimivad lahendused jõuavad patsientideni kiiremini ja läbipaistvamate otsuste kaudu. 

Rakendasime geenitehnoloogia haiguste ennetamisesse 

Innovatsioonivaldkond liikus 2025. aastal selgelt suunas, kus digitehnoloogiad ja uued lahendused toetavad nii tervishoidu kui sotsiaalhoolekannet. Üks aasta sümboolsemaid samme oli inimgeeniuuringute seaduse uuendamine, mis loob õigusliku aluse 21. sajandi personaalmeditsiinile ja geenivaramu andmete turvalisele kasutamisele tervishoius – ennetades haigusi, võimaldades täpsemaid diagnoose ja sobivamat ravi. 

Eesti on Euroopa e-tervise esirinnas 

Eesti positsiooni kinnitas see, et riik saavutas Euroopa Komisjoni digikümnendi e-tervise edetabelis maksimaalsed 100 protsenti, täites juba 2024. aastaks eesmärgid, mis teistel liikmesriikidel on seatud 2030. aastaks.  

Heaolutehnoloogiad toetavad inimeste iseseisvat toimetulekut 

Heaolutehnoloogiatega seotud innovatsiooniprogrammid tõid fookusesse vananeva ühiskonna ja erivajadustega inimeste vajadused. Sel aastal oli fookuses, kuidas nutikad lahendused nagu kaugteenused, sensorid, digivõimestatud koostööplatvormid  saavad toetada inimeste iseseisvat toimetulekut, vähendada hooldajate koormust ja leevendada tööjõupuudust nii tervise- kui sotsiaalvaldkonnas. Veebisari „Heaolu tehnoloogiatest“ ning andmepõhised projektid, näiteks laste heaolu andmepilt, loovad ruumi uutele koostöödele teadlaste, ettevõtjate ja praktikute vahel. 

Kasutusel on innovaatilised toidukaardid ja infoteenused 

Toidukaartide projekt, mis pälvis Riigikantselei avaliku sektori innovatsiooniauhindade konkursil aasta Innovatsioonimeistri tiitli, näitas, kuidas nutikalt disainitud lahendus võib muuta abi andmise väärikamaks ja sihitumaks. Samuti valmisid uued infoteenused riigiportaalis, mis aitavad terviseprobleemiga lapse toetamise teekonda paremini mõista:  veel üks näide sellest, kuidas digiriigi areng toetab otseselt peresid ja hooldajaid. 

Korrastasime ühtse valitsemisala juhtimissüsteemi (VAJS) 

2025. aastal oleme korrastanud Sotsiaalministeeriumi sisemist toimimist ning loonud valitsemisala ülese juhtimissüsteemi (VAJS), mis toetab poliitikavaldkondade ja teenuste ühetaolist, läbipaistvat ja teenuspõhist juhtimist nii ministeeriumis kui rakendusasutustes. Kirjeldasime ka poliitikajuhtimise protsessi, mis aitab paremini mõista, et poliitikakujundamine ei ole ainult õigusloome, vaid märksa laiem tervik, mis hõlmab väga eriilmelisi tegevusi alates sidusrühmade ja  vajaduste kaardistamisest kuni rakendamise, uute otsuste ning järelmõjude hindamiseni.